Olen ise näinud kunagi kuidas araabia toitudele spetsialiseerunud kohas seljankat nõuti ja ettekandjale nähvati, kui ei olnud võimalik tellida. Läksid tellimata minema ka, kuna “normaalset” toitu ei olnud. Kusjuures nii nimi, sisustus kui kõik muu viitas ka, mis teemaline koht oli (Bazaar). Et inimeste ootused on ka tihti kummalised. Kuna restoran on eraettevõte, siis nad võivad valida, kellele ja mida pakkuvad. Selle peale kiunuda, et friikaid ei saanud restoranist, mu jaoks ka jälle kummaline. Umbes nagu DJ käest tänapäeval soovilugu minna küsima🙂
Sina ka ei näinud teemaalgatuses seda lauset, kus oli öeldud, et kõrvallauda toodi friikaid?
Toodi lapsele lastemenüüst, kus on märge, et alla 12 mõeldud. Minge öelge mõnele päris peakokale päris restoranis, et sa nüüd teed mis ma tahan ja mind ei huvita su väljatöötatud menüü jne. Pubis jah võib vast nii nõuda, aga viisakamas kohas normaalne inimene ei kempleks. See on umbes sama maaka teema kui soovilugu minna klubis tellima. Inimesed lihtsalt ei tee seda, sest DJ pakub oma nägemust, oma loomingut. Kokkadel sama ja mingeid tohutuid soovilugusid kööki ei ole viisakas teha.
P.S maakas on väljend, reaalselt paljud maal elavad inimesed ei käitu nagu maakad.
Tänan selgituse eest. Tuleb välja, et ma pean loobuma päris restoranides käimise, kus päris peakokad töötavad, kuna ma PEAN tarbima AINULT peakoka väljatöötatud visiooni, mis aga üldiselt mulle 100% ei sobi. Nimelt on mul laktoositalumatus ja väga tugev allergia sibula, küüslaugu ja tšilli suhtes. Seega restoranis käies küsin päris tihti asendust/alternatiivi/millegi Ära jätmist. Ma ei tea, siiamaani ei ole nagu probleeme olnud.
Armsad allergeenikud, jätke siis meelde, et restoranis sööte seda, mida pakutakse! Võibolla surete ära, kui tarbite midagi, mille vastu allergiline olete, aga päris peakoka visioon on siiski olulisem. Ärge seda unustage. Või siis istuge kodus ja ärge minge restorani, kus päris peakokad töötavad.
Ma siiralt loodan, et tsiteeritu reatoraniäris ei tööta. Kui töötab, siis ma selle asutuse juhatuse asemel oleks ikla päris ärevil, sest sellise suhtumisega kaotab päris palju kliente (loe: raha).
Ja sa reaalselt ei saa aru vahest, mis on “lihtsalt tahan friikartuleid” või laktoositalumatus, millega ei saa tarbida. See tundub sul selline Kareni tüüpi laktoositalumatus olema, millega lihtsalt sobival hetkel lehvitada ja reaalselt sööd magustoiduks jäätist, kuigi prae osas lasid kõik laktoosiga osad eemaldada.
Ah, kuidas ma soovin, et su sõnad oleksid tõsi! 🙁 Piimatooted on mu lemmikud, aga juustusest koorepastast või rammusast koorejäätisest võin ainult unistada. Kui kogemata peaks laktoosi tarbima, olen vähemalt kolm päeva rivist väljas, seega sellise asjaga ma ei naljata.
Ma oskan viisakalt ja sõbralikult küsida, milline toit on laktoosivaba ja kas mõnes toidus on võimalik laktoos asendada. Selleks ei pea üldse Kaaren olema. 🙂
Teeninduse reegel number üks on see, et kliendi emotsionaalsed vajadused tuleb kõigepealt rahuldada. Oluline ei ole see, mida sa ütled, vaid kuidas sa seda teed. Kui oled kliendi emotsionaalsed vajadused rahuldanud, siis enamasti lahkub ta restoranist rahulolevalt ka siis, kui sul ei ole võimalik kõiki tema soove täita. Kui oled tema emotsionaalsed vajadused rahuldatud, lahkub ta restoranist tundega, et ta on väärtuslik, oodatud ja oluline.
PS! Ma tegelen igapäevaselt pettunud ja pahaste klientidega. 99% ajast läheme lahku nii, et klient on lõpptulemusega rahul, kuigi umbes pooltel kordadel jääb kliendi füüsiline vajadus endiselt rahuldamata.
Ehk siis see pisike asi, mida klient vajab, on tunne, et teda mõistetakse. 🙂 Muidugi üle võlli ei tohi panna, muidu tekitab see tunde nagu oleks 2 kg sefiiritorti pidanud ära sööma.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.12 09:56; 21.12 18:49;