Esileht Tööelu, raha ja seadused. Küsimus riigitööle kandideerimise kohta

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 30 )

Teema: Küsimus riigitööle kandideerimise kohta

Postitas:
Kägu

Kohalik omavalitsus pakub tööd. Kuna mina olen siin vallas uus inimene, siis kui tõenäoline see võib olla, et tegelikult on neil ammu kellegi tuttav olemas sellele ametikohale, aga kohustuslik on korraldada konkurss. Kõik ju tunnevad kõiki, mind ei tea keegi. Mul oleks vastav kõrgharidus olemas, aga ma pole selles valdkonnas töötanud ja riigitööst, asjaajamisest ei tea midagi.

Ja siis need palgavahemikud teenistujatel, mis minu arvates on täiesti mõttetud. Ütleme nii, et palk on 900-1600euri, aga tegelikkuses suudetakse maksa ikka seda miinimumi.
Selline kogemus on juba olemas, kui kandideerisin ühele spetsialisti ametikohale, pidin selleks sõitma maha kokku 350km, et lahendada terve ports teste ja osaleda intervjuus. Töö oleks olnud keeruline ja nõudnud pikka õppimist. Palka pakuti antud spetsialistile mõeldud miinimumi ja katseajal veelgi vähem. Kätte oleks vist saanud 750euri, mis tundus ikka üllatavalt väike. Kui mainisin seda laia palgavahemikku, mis neil palgajuhendis kirjas oli, siis selle peale naerdi ja öeldi, et selliseid numbreid ei saa keegi. Milleks siis üldse need palgavahemikud?

Nüüd seekord küsitakse ka palgasoovi. Näen, et endine töötaja ongi seda n.ö miinimumi saanud. Ei julgegi väga suuremat palka tahta. Mõtlesin, et küsin siis 150euri suuremat palka, kui eelmine sai. Eelmine on vist sellel ametikohal aastakümneid töötanud ja vist läheb pensionile, samas tal puudub kõrgharidus, mida nüüd uuelt töötajalt nõutakse. Minul aga puuduvad kogemused. Aga kandideerin kindlasti. Pole midagi kaotada.
Kuidas teie kogemused on kohalikku omavalitsusse või linnavalitsusse kandideerimisega?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõik on võimalik. Nii see, et on kohalik inimene ammu olemas ja see, et tõepoolest tahetakse uut inimest. Sõltub kui suure kohaga tegu on, võibolla polegi kedagi võtta. Nüüd need pisimad omavalitsused küll kaotati ära ja liideti. Samuti võib olla, et see palk ongi väga niru ja kui suurem koht lähedal siis ei taha keegi selle niru palga eest võimalik, et mitme inimese tööülesandeid täita. Meie omavalitsuses on alatihti konkursid samadele ametikohtadele, kui see nii magus koht oleks siis vaevalt selline kaadrivoolavus oleks. Tõepoolest kandideeri ja kui sinuga ühendust ei võeta siis ole ise aktiivne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis sa põed. Kandideeri, näita motiveeritust ja löö nad sarmiga lapikuks. Kaotada pole midagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vähemalt Tallinna linnaasutustesse otsitakse massiliselt töötajaid täiesti ausate konkursside kaudu, sest kohuse- ja asjatundlikku tööjõudu, kes oleks nõus leppima ka alla 2000se palgaga, ongi vähe. Kandideerijaidki on oluliselt vähemaks jäänud kui varasematel aastatel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Töötasin 9 aastat kohalikus omavalitsuses ja tegin ka personalitööd ning sel ajal sai võetud ikkagi enamik töötajaid väljast poolt just nende tööoskuste põhjal. Tegelikult ei olnudki eriti kohalikke, kes kandideerima oleksid tormanud, enamik käis niigi tööl ja töötutel puudus nõutav kvalifikatsioon. Seega väita – et kohad lähevad kohalikele – ei pruugi olla õige. Ka mina tulin väljast poolt (löödi üle). Palgasoovi järgi me küll kehvemat töötajat tööle ei võtnud. Samas nõustun – oluline on see, kuidas sa vestlusel mõjud – otsitakse ikkagi kolleegi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kandideerisin väiksemasse kohalikku omavalitsusse ja sain tööle. Kedagi enne sealt ei tundnud, kandideerisin lihtsalt kuulutuse peale, käisin vestlusel ja saingi pakkumise tööle asumiseks. Hiljem kui juba töötasin seal, sain teada, et konkursile tuli vaid kümmekond cv-d, neist pooled kandidaadid ei vastanud haridusnõudele (polnud nõutud kõrgharidust ei olemas ega omandamisel), paar olid sellised juhuslikud cv saatjad kes vestlusele tulla enam ei soovinud ja lõpuks oligi olnud vaid 3 inimest, kellega sai sisulise vestluse läbi viia.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kandideerida ikka võid. Kui palk ongi tagasihoidlik, on ehk võimalikud kaugtöö päevad, sporditoetus, pikem puhkus, kütuse- või telefonikompensatsioon vms.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kohalik omavalitsus pakub tööd. Kuna mina olen siin vallas uus inimene, siis kui tõenäoline see võib olla, et tegelikult on neil ammu kellegi tuttav olemas sellele ametikohale, aga kohustuslik on korraldada konkurss. Kõik ju tunnevad kõiki, mind ei tea keegi. Mul oleks vastav kõrgharidus olemas, aga ma pole selles valdkonnas töötanud ja riigitööst, asjaajamisest ei tea midagi.

Väga tuttav teema..Olen isegi kunagi ühte KOV-i kandideerinud, olles ise ka selle omavalitsuse elanik. Ja mis siis juhtus? Lihtsalt järgmine päev, mil ma oma CV olin ära saatnud, sai mu tuttav juhuslikult kokku ühe oma tuttavaga (mina teda ei tundnud) ja tema siis pajatas rõõmsal häälel, et ta sai nüüd uude kohta tööle, juba nädalakese seal töötanud. Nojah, samale kohale olin mina just oma CV saatnud. Ja üks eriskummaline asi oli sealjuures veel, see on olnud siiani esimene ja viimane ametikoht, kes äraütleva EI-vastuse saatis tavapostiga 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu kogemus maakonnakeskuses on selline, et neil on pea alati “oma jope” olemas. Kui pikemat aega jälgida kuulutusi, siis saab aru ju. Näiteks kui on mingi spetsialist (nt linnaarhitekt või linnaaednik vmt), kelle taseme ametikohale kandideerijalt alati nõutakse kõrgharidust, aga ühes tööpakkumises piisab kutseharidusest, siis on selge, et tööle võetakse konkreetne inimene ja teistel pole mõtet oma aega raisata. Või kui on olnud ajaliselt lähestikku ühe valdkonna töötajate otsimine ja esitatud nõuded on üsna erinevad, siis on ka selge, et kas ühel puhul või tõenäoliselt mõlemal puhul on kandideerimistingimused tehtud konkreetse kandidaadi järgi. Näiteks otsiti raamatupidajat, kellel oleks vähemalt rakenduskõrgharidus ja hea suuline ja kirjalik inglise keel, mingit töökogemust ei nõutud. Milleks välistada inglise keele mitteoskajad (vaja võib küll vene keelt minna, aga inglise keelt vaevalt et üldse kunagi) ja need, kel on palju kogemusi ja kutseharidus? Liiatigi ilmus paar kuud hiljem vanemraamatupidaja tööpakkumine, kus polnud sõnagi üldse mingi keeleoskuse kohta, aga nõuti erialast haridust ja töökogemust. Või kui on mingi ametniku koht (avalik teenistus), millel töötab KT, siis väga tõenäoliselt see kohustetäitja ka võetakse. Tehnika käibki nii, et kui tehakse uus ametikoht või vana töötaja lahkub, siis ametijuhend tehakse selline, nagu tuttavaga klapib, siis palgatakse ta KT-ks, konkurss korraldatakse poole aasta pärast. See sõbranna vastab täpselt nõudmistele ja on pool aastat oma tööga hakkama ka saadud – muidugi võetakse tema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie vallas otsitakse uusi töötajaid tikutulega ja samuti kukuvad paljud konkursid läbi, kuna sobivaid kandidaate ei ole. Kindlasti kandideeri!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul äsja oli negatiivne kogemus linnavalitsuse ametikohale kandideerimisel. Kõikidele nõuetele vastasin, kirjutasin pika motivatsioonikirja, tõesti tahtsin sinna tööle saada, töökuulutuse põhjal tundus super. Kutsuti intervjuule, aga see oli pisut veider – räägiti pikalt, kui hea neil ikka on, kui tubli tööd nad teevad, palka ja töötingimusi nagu eriti arutada ei tahetud. Polnud maailma magusaim koht, palk oli alla Eesti keskmise ja üsna spetsiifiline ala ka. Lõpuks selgus, et tegu miski EU rahastatud projektiga ja lausa 3 vaba ametikohta. Ühesõnaga, natukene veidra mulje jättis, nagu oleks olnud vaja inimesi lihtsalt kohale kutsuda ja siis mõeldi, et hea viis oma tegusi promoda. Olen kuulnud, et EU projektidega vahel niimoodi askeldataksegi, et inimest ei leidnud, teeme ise, raha siia. Ei tea.
Aga sinu kandideerimist see ei puuduta, proovi julgelt, tahtsin lihtsalt oma pettumust jagada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kindlasti kandideeri! Töötan ise ühes riigiametis, meil on tihti töökuulutused ülal ja üsna üldlevinud on arvamus, et tegu on nagunii fiktiivsete konkurssidega. Tegelikult otsitakse päris tõsiselt inimesi, lihsalt lõviosa kandideerijatest ei kvalifitseeru isegi vestlusele kutsumiseks erinevatel põhjustel ja ülejäänutest ligi kolmandik ei ilmu ühegi kommentaarita vestlusele. Vahel ei leitagi kedagi ja siis on varsti jälle kuulutused ülal.

Palgavahemik võib sõltuda kandidaadi eelnevast kogemusest – näiteks otse koolist 900, mitteerialase töökogemusega 1000, erialase töökogemusega 1100-1200 katseajal. See on päris levinud praktika.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga kui määrav on vastav haridus? Nõutud on kõrgharidus, soovitavalt teatud valdkonnas. Kõrgharidus on mul olemas, valdkond on teine, kuid töö tundub huvitav. Kas sellisel juhul on mõtet kandideerida?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga kui määrav on vastav haridus? Nõutud on kõrgharidus, soovitavalt teatud valdkonnas. Kõrgharidus on mul olemas, valdkond on teine, kuid töö tundub huvitav. Kas sellisel juhul on mõtet kandideerida?

Kandideerida on alati mõtet, kui tahad seda töökohta. Kui nende jaokson konkreetne haridus otsutav, siis sind lihtsalt ei valita, midagi muud ei juhtu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kandideerida ju ikka võid, sellega ei kaota midagi.
Seoses riigiametniku tööga, käisin töömessil, kus jäin uurima ühe teatud valdkonna kuulutusi. Mitte üheski töökuulutuses ei olnud kirjas vene keele nõuet. Oli kirjas vaid eesti keel kõrgtasemel ja hariduselt ka kõik sobiks. Jutu käigus selgus, et on vajalik vene keel. Küsisin, et miks seda siis kuulutustes kirjas ei ole, keerutati midagi, et oih, on ununenud lisada. Mis see peaks tõesti olema elementaarne, et eestlane Eestis peab oskama vene keelt, et isegi töökuulutustesse pole vaja märkida või on vaja varjata kes teab mis veidral põhjusel? Milleks sedasi petetakse tööotsijad ja veel riigi poolt? Väga ebausaldusväärse mulje jätab see meie riik ju 🙁

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kandideerida võid ikka. Kaotada pole ju midagi. Isegi kui ei valita, siis ära võta seda enda solvangu ja halvustamisena. Anna endale võimalus. Nende riigitöö palkadega peab ka veel seda arvestama, kui maksud ikkagi ei laeku, siis ühel hetkel tuleb kusagilt hakata kokkuhoidma ja palgad võivad langeda. Kõiki toetusi lubatakse niivõrd uljalt tõsta, et siin võib sellega endale näppu lõigata. Riigieelarves olev raha on meie kõigi ühine raha. Ostmine on läinud juba internetti, kaupu tellitakse välismaalt, samuti käiakse hoogsalt Lätis, maksude laekumine on selletõttu vähenev. Ja makse tõsta ka ei saa, rahvas hakkab veelgi vähem ostma. Nii et tuleb hakata koomale tõmbama ja kõige tõenäolisem on palgaraha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kandideerida võid ikka. Kaotada pole ju midagi. Isegi kui ei valita, siis ära võta seda enda solvangu ja halvustamisena. Anna endale võimalus. Nende riigitöö palkadega peab ka veel seda arvestama, kui maksud ikkagi ei laeku, siis ühel hetkel tuleb kusagilt hakata kokkuhoidma ja palgad võivad langeda. Kõiki toetusi lubatakse niivõrd uljalt tõsta, et siin võib sellega endale näppu lõigata. Riigieelarves olev raha on meie kõigi ühine raha. Ostmine on läinud juba internetti, kaupu tellitakse välismaalt, samuti käiakse hoogsalt Lätis, maksude laekumine on selletõttu vähenev. Ja makse tõsta ka ei saa, rahvas hakkab veelgi vähem ostma. Nii et tuleb hakata koomale tõmbama ja kõige tõenäolisem on palgaraha.

Päris nii see just ei käi, et aga kohe nätaki! riigitöötajate palku vähendama. Tavaametnike palgad pole niigi kuigi suured. See, et mõni asjakarp suuri rahasid saab ei tähenda, et kõik saavad. Pigem koondama hakatakse ja vähegi võimalikke vajalikke teenuseid sisseostma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina arvan, et proovida tasub alati. Mina kandideerisin ülikooli ajal kahte valda ametniku kohale, kuid ei võetud. Mõlemast tuli peale konkurssi vastus, et valisid kõrgharidusega kandidaadi. Kusjuures vähemalt ühes kohas ei olnud kindlasti tegemist onupojapoliitikaga – minu praktikajuhendaja (samal erialal, aga teisest omavalitsusest) lubas ennast CV-sse soovitajaks panna ning kuna ta on ka ühtlasi minu hea tuttav, siis ta mainis, et minu vastu oldi huvi tuntud ja temalt tagasisidet küsitud. Lõpuks aga isegi vestlusele mind ei kutsutud, lihtsalt tuligi parem kandidaat, kes valiti. Teises kohas kutsuti vestlusele, aga siiski valiti teine. Minu erialal on kõrgharidus ka seadusega nõutud, seega arusaadav.

Kohe peale seda, kui olin ülikooli lõpetanud, tuli erialane pakkumine minu enda kodulinna ja kandideerisin ning saingi tööle. Ise arvasin ka, et niikuinii ei võeta, kuna suuremapoolne linn ja eeldasin, et kogemusega kandidaate on kindlasti ka või sootuks keegi juba nn “ära valitud”, keda juba teatakse. Hiljem hoopis selgus, et peale minu ühtegi tõsiseltvõetavat kandidaati ei olnudki, ka jaatav vastus teatati mulle juba mõned tunnid peale vestlust ära ja otsese ülemuse sõnul ei olnud seal üldse mingit kaalumistki.

Palgad on tegelikult olenevalt omavalitsusest väga erinevad. Minu erialal näiteks varieeruvad sama ametikoha palgad omavalitsuseti 1000-1500 euro vahel, kusjuures päris mitmes väikeses omavalitsuses on just palgad oluliselt paremad kui suuremates linnades, kus tööd on ikka oluliselt rohkem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vähemalt Tallinna linnaasutustesse otsitakse massiliselt töötajaid täiesti ausate konkursside kaudu, sest kohuse- ja asjatundlikku tööjõudu, kes oleks nõus leppima ka alla 2000se palgaga, ongi vähe. Kandideerijaidki on oluliselt vähemaks jäänud kui varasematel aastatel.

Aga neid inimesi, kes oleksid nõus keskerakondlikus linnavalitsuses töötama, jääbki üha vähemaks. Nagu ka keskerakonna toetajaid. Paljud inimesed ei töötaks mingi hinna eest Klvarti, Savisaare, Aasa hüvanguks. Kõik ei ole no nii müüdavad ka, mingi eneseuhkus on.

PS see ei ole poliitiline postitus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mõne aasta eest soovisin kandideerida ühte muuseumisse, unistuste töökirjeldus tundus ja kõik erialased nõudmised olid mul täidetud. Soovisin lisainfot ja helistasin numbril, mis seda lubas. Keegi ei vastanud, e-kirjale tuli automaatvastus adressaadi viibimise kohta puhkusel kogu konkursi jooksul. Helistasin e-kirjas asendajaks antud inimesele. Tema ei teadnud konkursist mitte midagi, uuris ja helistas tagasi, keerutas igati, enamusele küsimustele vastas, et teab see puhkusel olija. Ma olen tugev kandidaat, korraliku erialase haridusega ja töötanud pikalt valdkonna juhtivas ettevõttes, kuid mind ei kutsutud toona isegi vestlusele.
Olen taas tööturul ringi vaatamas ja hetke seis on küll selline, et riikliku või KOV-taustaga organisatsioonides ma vestlusvooru ei küündi, eraettevõttesse olen kandideerinud nüüd kuuele ametikohale ja viies jõudnud viimasesse etappi ning kolmel korral ise loobuma pidanud – mul on veidi spetsiifiline ootus tööandjale. Mul on väga hea meel lugeda, et eespool on inimesed ka konkursi kaudu jõudnud tööni riiklikus või KOV-süsteemis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen töötanud 3-s erinevas riigiasutuses ja igale poole nö ausa, tavakonkursi korras tööle saanud, ühtegi tuttavat pole ees olnud. Vastupidi – ma koguaeg mõtlen, et kuidas teised tutvuste kaudu koguaeg tööle saavad, mul ei olegi selliseid tuttavaid sellistel positsioonidel. Minu unistus oleks just tutvuste kaudu tööle saada, nö soovitamise korras, mitte, et koguaeg aga kandideeri ja tõesta – et mu kogemus, tehtud töö võiks ise olla see tõestus. Aga ju siis pole, kui keegi niimoodi lambist ei soovita 🙁

Please wait...
Postitas:
Kägu

Töötan 5+ aastat riigiasutuses. Selle aja jooksul oleme palganud minuga samale ametikohale 3 inimest töömahu suurenemise tõttu. Mitte kordagi ei ole olnud avalik konkurss, kuigi olen seda igakord palunud. Ei viitsita lihtsalt neid CVsid läbi lapata. Küsitaksegi siis igaühe käest töölt, et kas leidub mõni tuttav, kes tahaks vestlusele tulla. Ma ise olen üks noorimaid kollektiivis ja seetõttu mäletan täpselt kui raske on näiteks peale kooli erialasele tööle saada. Kahju, et ei anta võõrastele üldsegi võimalust kandideerida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Töötan 5+ aastat riigiasutuses. Selle aja jooksul oleme palganud minuga samale ametikohale 3 inimest töömahu suurenemise tõttu. Mitte kordagi ei ole olnud avalik konkurss, kuigi olen seda igakord palunud. Ei viitsita lihtsalt neid CVsid läbi lapata. Küsitaksegi siis igaühe käest töölt, et kas leidub mõni tuttav, kes tahaks vestlusele tulla. Ma ise olen üks noorimaid kollektiivis ja seetõttu mäletan täpselt kui raske on näiteks peale kooli erialasele tööle saada. Kahju, et ei anta võõrastele üldsegi võimalust kandideerida.

Meil on jällegi nii, et konkurss kuulutatakse alati välja, aga muidugi küsitakse ka omadelt soovitusi – eks igal tööandjal on parem kui on valikut ja kui keegi ka oskab konkreetselt kellegi eest hästi kosta, siis on ka ülemusel kindlam selline inimene tööle võtta. Tutvuste seast hakatakse kandidaati eriti aktiivselt otsima siis kui konkurss hakkab lõppema ja tundub ebaõnnestuvat. Ilmselgelt see sõltub valdkonnast ja ka asukohast, aga näiteks meie osakonnas on viimase paari aasta jooksul liikumist palju olnud, on nii ära mindud kui LHP-le jäädud, ning iga konkursiga on kandidaatide valik aina kesisem. On ka neid konkursse olnud, kus ei ole kedagi valida olnud (enamasti põhjuseks sobiva hariduse puudumine). Küllap selliste “onupojapoliitika” stiilis valimiste põhjus on vahel ka selles, et häid kandidaate ei tule ja kui keegi teab kedagi, siis on peavalu vähem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vähemalt Tallinna linnaasutustesse otsitakse massiliselt töötajaid täiesti ausate konkursside kaudu, sest kohuse- ja asjatundlikku tööjõudu, kes oleks nõus leppima ka alla 2000se palgaga, ongi vähe. Kandideerijaidki on oluliselt vähemaks jäänud kui varasematel aastatel.

Aga neid inimesi, kes oleksid nõus keskerakondlikus linnavalitsuses töötama, jääbki üha vähemaks. Nagu ka keskerakonna toetajaid. Paljud inimesed ei töötaks mingi hinna eest Klvarti, Savisaare, Aasa hüvanguks. Kõik ei ole no nii müüdavad ka, mingi eneseuhkus on.

PS see ei ole poliitiline postitus.

Sul on asjadest ikka täiesti infantiilne arusaam. Meie riigis ei kehti tsaarivõim, kus inimesed töötavad kellegi isiku hüvanguks. Kõik, kes linnasüsteemis töötavad, töötavad linna heaolu ja linnakodaniku heaks. Kui sul on Tallinnas halb elada, siis keegi ei keela endale elamiseks valida mõnd teist paika. Ametlikud numbrid näitavad, et Tallinna kolib igal aastal juurde umbes 5000 inimest. Kui siin nii sitt elu oleks, vaevalt keegi siia tulla tahaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie riigis ei kehti tsaarivõim, kus inimesed töötavad kellegi isiku hüvanguks. Kõik, kes linnasüsteemis töötavad, töötavad linna heaolu ja linnakodaniku heaks.

See on natuke lihtsameelne usk. Otseselt jah ei tööta muidugi kellegi hüvanguks, aga Tln linnavalitsusest suitsetati kõik muude erakondade liikmed peale kesikute välja peale keskerakonna võimuletulekut. Mõned koondati ja mõnede elu tehti ebamugavaks ülesannete pideva muutmise, palkade ümbervaatamise ja muu taolisega. See oli praegu vaadates nii ürgammu, et seda enam lihtsalt ei mäletata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mitte kordagi ei ole olnud avalik konkurss, kuigi olen seda igakord palunud. Ei viitsita lihtsalt neid CVsid läbi lapata. Küsitaksegi siis igaühe käest töölt, et kas leidub mõni tuttav, kes tahaks vestlusele tulla.

Seaduses ju selgesõnaliselt kirjas
ATS
§ 16. Konkursi korraldamise kohustus
(1) Vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.

Miks seadust ei täideta?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vähemalt Tallinna linnaasutustesse otsitakse massiliselt töötajaid täiesti ausate konkursside kaudu, sest kohuse- ja asjatundlikku tööjõudu, kes oleks nõus leppima ka alla 2000se palgaga, ongi vähe. Kandideerijaidki on oluliselt vähemaks jäänud kui varasematel aastatel.

Aga neid inimesi, kes oleksid nõus keskerakondlikus linnavalitsuses töötama, jääbki üha vähemaks. Nagu ka keskerakonna toetajaid. Paljud inimesed ei töötaks mingi hinna eest Klvarti, Savisaare, Aasa hüvanguks. Kõik ei ole no nii müüdavad ka, mingi eneseuhkus on.

PS see ei ole poliitiline postitus.

Sul on asjadest ikka täiesti infantiilne arusaam. Meie riigis ei kehti tsaarivõim, kus inimesed töötavad kellegi isiku hüvanguks. Kõik, kes linnasüsteemis töötavad, töötavad linna heaolu ja linnakodaniku heaks. Kui sul on Tallinnas halb elada, siis keegi ei keela endale elamiseks valida mõnd teist paika. Ametlikud numbrid näitavad, et Tallinna kolib igal aastal juurde umbes 5000 inimest. Kui siin nii sitt elu oleks, vaevalt keegi siia tulla tahaks.

Jah, see on sinu arvamus. Minu arvamus on, et kui ma töötan Savisaare linnavalitsuses, siis ma toetan sellega savisaare tegevust. Kuna ei toeta, siis ka sinna tööle ei lähe. See on ju üks levinud töökoha valimise parameeter – kas oled nõus selle konkreetse omaniku või juhi heaks töötama. Kui sul seda printsiipi ei ole, siis lepi sellega, et paljudel on.

Paljud ei läheks enne näljasurmaohtu tööle korrumpeerunud ametiasutusse, naisepeksja alluvusse, ümbrikupalga maksja juurde, muu maksupetturi juurde, restoraniomaniku juurde, kes kasutab roiskunud toiduaineid jne jne jne Mitte, et ma arvaks, et linnavalitsus seda kõike on, see oli pelgalt näide 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul oleks vastav kõrgharidus olemas, aga ma pole selles valdkonnas töötanud ja riigitööst, asjaajamisest ei tea midagi.

Karta on, et määravaks saab mitte see, et kuskil on kellegi tuttav, vaid see, et sul pole kogemust asjajamisega. Kohaliku omavalituses ametniku töö on ikkagi väga suurel määral paberimäärimine, on vaja seadusi, kuidas mida vormistada jne. Oleneb, mis spetsialistiks kandideerid, aga kui neil on kandideerimas ka keegi, kes on sarnast tööd varem teinud või mõnes omavalitsuses tööl olnud, st on mõningast kogemust, siis on neil ju ikka mõttekam võtta see inimene, mitte keegi, keda peab hakkama nullist õpetama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui spetsiifilisel alal kogemust vähe või haridus erinev nõutust, kuid kandideerimishuvi on
olemas, siis hea abivahend silma paista on saata koos CV’ga kaaskiri, kus saad selgitada oma motivatsiooni just sinna asutusse tööle asumiseks ning ühtlasi tuua välja, kuidas seninine kogemus sind sellel ametikohal aitaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mitte kordagi ei ole olnud avalik konkurss, kuigi olen seda igakord palunud. Ei viitsita lihtsalt neid CVsid läbi lapata. Küsitaksegi siis igaühe käest töölt, et kas leidub mõni tuttav, kes tahaks vestlusele tulla.

Seaduses ju selgesõnaliselt kirjas

ATS

§ 16. Konkursi korraldamise kohustus

(1) Vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.

Miks seadust ei täideta?

Järelikult on töölepingu alusel täidetav koht.
Emal oli tuttav, väga keerulise iselooomuga naine, kergelt solvus jne – ning temal oli nagu kinnisidee, et kui ta tööle ei saanud – siis kindlasti mängiti koht tuttavatele kätte. Samas sai ise lõpuks tööle ilma igasuguste tutvusteta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 30 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Küsimus riigitööle kandideerimise kohta