Teema: Küsimus riigitööle kandideerimise kohta

Mis sa põed. Kandideeri, näita motiveeritust ja löö nad sarmiga lapikuks. Kaotada pole midagi.

Töötasin 9 aastat kohalikus omavalitsuses ja tegin ka personalitööd ning sel ajal sai võetud ikkagi enamik töötajaid väljast poolt just nende tööoskuste põhjal. Tegelikult ei olnudki eriti kohalikke, kes kandideerima oleksid tormanud, enamik käis niigi tööl ja töötutel puudus nõutav kvalifikatsioon. Seega väita – et kohad lähevad kohalikele – ei pruugi olla õige. Ka mina tulin väljast poolt (löödi üle). Palgasoovi järgi me küll kehvemat töötajat tööle ei võtnud. Samas nõustun – oluline on see, kuidas sa vestlusel mõjud – otsitakse ikkagi kolleegi.

Kandideerida ikka võid. Kui palk ongi tagasihoidlik, on ehk võimalikud kaugtöö päevad, sporditoetus, pikem puhkus, kütuse- või telefonikompensatsioon vms.

Minu kogemus maakonnakeskuses on selline, et neil on pea alati “oma jope” olemas. Kui pikemat aega jälgida kuulutusi, siis saab aru ju. Näiteks kui on mingi spetsialist (nt linnaarhitekt või linnaaednik vmt), kelle taseme ametikohale kandideerijalt alati nõutakse kõrgharidust, aga ühes tööpakkumises piisab kutseharidusest, siis on selge, et tööle võetakse konkreetne inimene ja teistel pole mõtet oma aega raisata. Või kui on olnud ajaliselt lähestikku ühe valdkonna töötajate otsimine ja esitatud nõuded on üsna erinevad, siis on ka selge, et kas ühel puhul või tõenäoliselt mõlemal puhul on kandideerimistingimused tehtud konkreetse kandidaadi järgi. Näiteks otsiti raamatupidajat, kellel oleks vähemalt rakenduskõrgharidus ja hea suuline ja kirjalik inglise keel, mingit töökogemust ei nõutud. Milleks välistada inglise keele mitteoskajad (vaja võib küll vene keelt minna, aga inglise keelt vaevalt et üldse kunagi) ja need, kel on palju kogemusi ja kutseharidus? Liiatigi ilmus paar kuud hiljem vanemraamatupidaja tööpakkumine, kus polnud sõnagi üldse mingi keeleoskuse kohta, aga nõuti erialast haridust ja töökogemust. Või kui on mingi ametniku koht (avalik teenistus), millel töötab KT, siis väga tõenäoliselt see kohustetäitja ka võetakse. Tehnika käibki nii, et kui tehakse uus ametikoht või vana töötaja lahkub, siis ametijuhend tehakse selline, nagu tuttavaga klapib, siis palgatakse ta KT-ks, konkurss korraldatakse poole aasta pärast. See sõbranna vastab täpselt nõudmistele ja on pool aastat oma tööga hakkama ka saadud – muidugi võetakse tema.

Mul äsja oli negatiivne kogemus linnavalitsuse ametikohale kandideerimisel. Kõikidele nõuetele vastasin, kirjutasin pika motivatsioonikirja, tõesti tahtsin sinna tööle saada, töökuulutuse põhjal tundus super. Kutsuti intervjuule, aga see oli pisut veider – räägiti pikalt, kui hea neil ikka on, kui tubli tööd nad teevad, palka ja töötingimusi nagu eriti arutada ei tahetud. Polnud maailma magusaim koht, palk oli alla Eesti keskmise ja üsna spetsiifiline ala ka. Lõpuks selgus, et tegu miski EU rahastatud projektiga ja lausa 3 vaba ametikohta. Ühesõnaga, natukene veidra mulje jättis, nagu oleks olnud vaja inimesi lihtsalt kohale kutsuda ja siis mõeldi, et hea viis oma tegusi promoda. Olen kuulnud, et EU projektidega vahel niimoodi askeldataksegi, et inimest ei leidnud, teeme ise, raha siia. Ei tea.
Aga sinu kandideerimist see ei puuduta, proovi julgelt, tahtsin lihtsalt oma pettumust jagada.

Aga kui määrav on vastav haridus? Nõutud on kõrgharidus, soovitavalt teatud valdkonnas. Kõrgharidus on mul olemas, valdkond on teine, kuid töö tundub huvitav. Kas sellisel juhul on mõtet kandideerida?

Kandideerida ju ikka võid, sellega ei kaota midagi.
Seoses riigiametniku tööga, käisin töömessil, kus jäin uurima ühe teatud valdkonna kuulutusi. Mitte üheski töökuulutuses ei olnud kirjas vene keele nõuet. Oli kirjas vaid eesti keel kõrgtasemel ja hariduselt ka kõik sobiks. Jutu käigus selgus, et on vajalik vene keel. Küsisin, et miks seda siis kuulutustes kirjas ei ole, keerutati midagi, et oih, on ununenud lisada. Mis see peaks tõesti olema elementaarne, et eestlane Eestis peab oskama vene keelt, et isegi töökuulutustesse pole vaja märkida või on vaja varjata kes teab mis veidral põhjusel? Milleks sedasi petetakse tööotsijad ja veel riigi poolt? Väga ebausaldusväärse mulje jätab see meie riik ju 🙁

#3091939:

Kandideerida võid ikka. Kaotada pole ju midagi. Isegi kui ei valita, siis ära võta seda enda solvangu ja halvustamisena. Anna endale võimalus. Nende riigitöö palkadega peab ka veel seda arvestama, kui maksud ikkagi ei laeku, siis ühel hetkel tuleb kusagilt hakata kokkuhoidma ja palgad võivad langeda. Kõiki toetusi lubatakse niivõrd uljalt tõsta, et siin võib sellega endale näppu lõigata. Riigieelarves olev raha on meie kõigi ühine raha. Ostmine on läinud juba internetti, kaupu tellitakse välismaalt, samuti käiakse hoogsalt Lätis, maksude laekumine on selletõttu vähenev. Ja makse tõsta ka ei saa, rahvas hakkab veelgi vähem ostma. Nii et tuleb hakata koomale tõmbama ja kõige tõenäolisem on palgaraha.

Päris nii see just ei käi, et aga kohe nätaki! riigitöötajate palku vähendama. Tavaametnike palgad pole niigi kuigi suured. See, et mõni asjakarp suuri rahasid saab ei tähenda, et kõik saavad. Pigem koondama hakatakse ja vähegi võimalikke vajalikke teenuseid sisseostma.

#3091162:

Vähemalt Tallinna linnaasutustesse otsitakse massiliselt töötajaid täiesti ausate konkursside kaudu, sest kohuse- ja asjatundlikku tööjõudu, kes oleks nõus leppima ka alla 2000se palgaga, ongi vähe. Kandideerijaidki on oluliselt vähemaks jäänud kui varasematel aastatel.

Aga neid inimesi, kes oleksid nõus keskerakondlikus linnavalitsuses töötama, jääbki üha vähemaks. Nagu ka keskerakonna toetajaid. Paljud inimesed ei töötaks mingi hinna eest Klvarti, Savisaare, Aasa hüvanguks. Kõik ei ole no nii müüdavad ka, mingi eneseuhkus on.

PS see ei ole poliitiline postitus.

Olen töötanud 3-s erinevas riigiasutuses ja igale poole nö ausa, tavakonkursi korras tööle saanud, ühtegi tuttavat pole ees olnud. Vastupidi – ma koguaeg mõtlen, et kuidas teised tutvuste kaudu koguaeg tööle saavad, mul ei olegi selliseid tuttavaid sellistel positsioonidel. Minu unistus oleks just tutvuste kaudu tööle saada, nö soovitamise korras, mitte, et koguaeg aga kandideeri ja tõesta – et mu kogemus, tehtud töö võiks ise olla see tõestus. Aga ju siis pole, kui keegi niimoodi lambist ei soovita 🙁

#3094177:

Töötan 5+ aastat riigiasutuses. Selle aja jooksul oleme palganud minuga samale ametikohale 3 inimest töömahu suurenemise tõttu. Mitte kordagi ei ole olnud avalik konkurss, kuigi olen seda igakord palunud. Ei viitsita lihtsalt neid CVsid läbi lapata. Küsitaksegi siis igaühe käest töölt, et kas leidub mõni tuttav, kes tahaks vestlusele tulla. Ma ise olen üks noorimaid kollektiivis ja seetõttu mäletan täpselt kui raske on näiteks peale kooli erialasele tööle saada. Kahju, et ei anta võõrastele üldsegi võimalust kandideerida.

Meil on jällegi nii, et konkurss kuulutatakse alati välja, aga muidugi küsitakse ka omadelt soovitusi – eks igal tööandjal on parem kui on valikut ja kui keegi ka oskab konkreetselt kellegi eest hästi kosta, siis on ka ülemusel kindlam selline inimene tööle võtta. Tutvuste seast hakatakse kandidaati eriti aktiivselt otsima siis kui konkurss hakkab lõppema ja tundub ebaõnnestuvat. Ilmselgelt see sõltub valdkonnast ja ka asukohast, aga näiteks meie osakonnas on viimase paari aasta jooksul liikumist palju olnud, on nii ära mindud kui LHP-le jäädud, ning iga konkursiga on kandidaatide valik aina kesisem. On ka neid konkursse olnud, kus ei ole kedagi valida olnud (enamasti põhjuseks sobiva hariduse puudumine). Küllap selliste “onupojapoliitika” stiilis valimiste põhjus on vahel ka selles, et häid kandidaate ei tule ja kui keegi teab kedagi, siis on peavalu vähem.

#3097422:

Meie riigis ei kehti tsaarivõim, kus inimesed töötavad kellegi isiku hüvanguks. Kõik, kes linnasüsteemis töötavad, töötavad linna heaolu ja linnakodaniku heaks.

See on natuke lihtsameelne usk. Otseselt jah ei tööta muidugi kellegi hüvanguks, aga Tln linnavalitsusest suitsetati kõik muude erakondade liikmed peale kesikute välja peale keskerakonna võimuletulekut. Mõned koondati ja mõnede elu tehti ebamugavaks ülesannete pideva muutmise, palkade ümbervaatamise ja muu taolisega. See oli praegu vaadates nii ürgammu, et seda enam lihtsalt ei mäletata.

#3097422:

#3092834:

#3091162:

Vähemalt Tallinna linnaasutustesse otsitakse massiliselt töötajaid täiesti ausate konkursside kaudu, sest kohuse- ja asjatundlikku tööjõudu, kes oleks nõus leppima ka alla 2000se palgaga, ongi vähe. Kandideerijaidki on oluliselt vähemaks jäänud kui varasematel aastatel.

Aga neid inimesi, kes oleksid nõus keskerakondlikus linnavalitsuses töötama, jääbki üha vähemaks. Nagu ka keskerakonna toetajaid. Paljud inimesed ei töötaks mingi hinna eest Klvarti, Savisaare, Aasa hüvanguks. Kõik ei ole no nii müüdavad ka, mingi eneseuhkus on.

PS see ei ole poliitiline postitus.

Sul on asjadest ikka täiesti infantiilne arusaam. Meie riigis ei kehti tsaarivõim, kus inimesed töötavad kellegi isiku hüvanguks. Kõik, kes linnasüsteemis töötavad, töötavad linna heaolu ja linnakodaniku heaks. Kui sul on Tallinnas halb elada, siis keegi ei keela endale elamiseks valida mõnd teist paika. Ametlikud numbrid näitavad, et Tallinna kolib igal aastal juurde umbes 5000 inimest. Kui siin nii sitt elu oleks, vaevalt keegi siia tulla tahaks.

Jah, see on sinu arvamus. Minu arvamus on, et kui ma töötan Savisaare linnavalitsuses, siis ma toetan sellega savisaare tegevust. Kuna ei toeta, siis ka sinna tööle ei lähe. See on ju üks levinud töökoha valimise parameeter – kas oled nõus selle konkreetse omaniku või juhi heaks töötama. Kui sul seda printsiipi ei ole, siis lepi sellega, et paljudel on.

Paljud ei läheks enne näljasurmaohtu tööle korrumpeerunud ametiasutusse, naisepeksja alluvusse, ümbrikupalga maksja juurde, muu maksupetturi juurde, restoraniomaniku juurde, kes kasutab roiskunud toiduaineid jne jne jne Mitte, et ma arvaks, et linnavalitsus seda kõike on, see oli pelgalt näide 🙂

Kui spetsiifilisel alal kogemust vähe või haridus erinev nõutust, kuid kandideerimishuvi on
olemas, siis hea abivahend silma paista on saata koos CV’ga kaaskiri, kus saad selgitada oma motivatsiooni just sinna asutusse tööle asumiseks ning ühtlasi tuua välja, kuidas seninine kogemus sind sellel ametikohal aitaks.