Teema: Küsimus saledatele

#3602465:

PS. Kui suudate, siis hoiduge soovitustest jälgi kaloreid v söö rohkem kapsast või mul kûll see x kava toimib maru hästi.

See on konkreetne küsimus ????

Aga mis soovitusi sa saada tahad üldse siis? Midagi millega ennast petta lihtsalt? NB! Süüa võib kõike aga ainult teatud piirides. Täpselt nii ongi. Koogikesed ja muu rammus ei ole süüdi kellegi ülekaalulisuses vaid ülekaalulise harjumus toitu kuritarvitada on süüdi tema ülekaalulisuses.

Kõigepealt tuleb defineerida “sale”.

Ma ei hakka oma menüüd siia kirja panema, aga üks, minu arvate ülioluline asi, millest pean kinni on see, et joon ainult magustamata jooke. Kaalulangetaja ainus jook peaks olema vesi. Ja kui oled kohvi või tee jooja, siis neid tuleb juua ilma suhkruta. Kõik muud joogid – piim, mahl, morss, limonaadid ja suhkruga kohv ja tee tuleb täiesti välistada. Selle arvelt hoiad uskumatu hulga kaloreid kokku.

Magusat ei söö, ei maitse. Ja väga soolast (heeringas, ungari pekk, ämbrišašlõkk jms.) ka mitte kunagi.
Enamasti on mul kiire ja söön seda, mis mugav ja kiire- kodujuust, banaan, panen poes salativaliku kokku vms. Pasta, riis ja kartul ka ei meeldi, samuti ei söö leiba- saia.
Suhkruga jooke ja alkoholi ei joo pm kunagi. Kuigi mu joogivalik on sageli ebatervislik- coca, energiajoogid, maitsega mulliveed, kohv- siis kõik alati suhkruvaba. Piim meeldib, aga mitte rammus, koorese maitsega, vaid 0,05%.
Tegelikult söön kõike, mis meeldib, aga mulle meeldivadki kalorivaesed asjad- lillkapsas, värske kurk, tomatid, õunad, apelsinid, muna, spargel, brokoli…

Koguseid ja kellaaegu ei jälgi, võtan vabalt.

On karjakaupa saledaid, kes söövad vahetpidamata ja absoluutselt kõike. Inimesed ongi lihtsalt erinevad.

Ilmselt on asi ka kogustes. Minu jaoks on näiteks enamus söögikohtade portsud liiga suured.
Täiesti kindlalt jätan söömata ka kõik kastmed, nii soojad kui külmad. Magusaid jooke, sh ka mahlu igapäevaselt ei tarbi. Teed-kohvi juba alates lapseeast vaid suhkruta (kohvile lisan piima).

#3602512:

Tahad olla sale – söö nagu sale.

Ei, see kahjuks ei käi nii. Käib hoopis nii: tahad olla sale – oma saleda ainevahetust ja mikrofloorat. Ja kui need 2 punkti on täidetud, siis võib lisada, et söö ka nagu sale.

Tunnen mitut väga suure söömaga saledat, nii meest kui naist ja ka 40+ vanuses.

#3602667:

#3602552:

hommik:

1. praemuna(1), viil leiba, tükeldatud tomat, viil juustu

VÕI 2.kiirkaerahelbepuder veega, 2spl mett

kohv piimaga

snäkk: 1-3 kommi

lõuna: päevasupp sööklas, viil leiba

snäkk: kohv piimaga, 1-3 kommi

õhtusöök: ei viitsi eriti midagi teha, vahel võileib, vahel pelmeenidkalapulgad ja tükeldatud aedviljad

snäkk: mingi puuvili ja peotäis juustu

lisaks kohvile joon teed ilma suhkruta ja gaseeritud vett

istuv kontoritöö.

kui tunnen, et olen juurde võtnud, loen kaloreid. tavaliselt hakkan juba 1 lisandunud kilo peale seda tegema.

Õpi kirjutama!

Õpi kirjutajal puudub vist elementaarne lugemisoskus ja arusaam teema postitusest. Sestap ta siin jaurabki “õpi kirjutama”.

Mina olen eluaeg samas kaalus olnud, mõõdud ja riidenumber on ka umbes samad, mis gümnaasiumiajal, praegu olen viiekümne ringis. Söön kolm korda päevas. Hommikusöögiks kohv ja selle kõrvale võileib või muna või natuke putru või kodujuustu või banaan või mis iganes kodus juhtub olema. Kaloreid ei loe, aga kogus pole kunagi suur. Võid, õlisid ja teisi rasvaineid ei karda, aga magusat hommikusöögiks ei tarvita kunagi, kohv on ka suhkruta. Võileib on tihti näiteks must leib rohelise salati, tomati ja kurgiga.

Lõunasöögiks söön korralikuma toidu, on see siis hea tummine supp, pastaroog või kartul kastmega, salat ka kindlasti juurde. Praegu teen lõunasöögi tavaliselt ise, sest töötan kodus.

Õhtusöök on jälle natuke kergem. Siis võtan teed, kõrvale mõne puuvilja, natuke pähkleid, võib-olla tükike šokolaadi, kui juhtub olema, või siis näiteks piparkooke.

Kogu elu olen ka trennis käinud, kolm-neli korda nädalas. Ja igal hommikul-õhtul jalutuskäik koeraga.

Mina olen eluaeg sale olnud, aga  läksin vahepeal paksemaks, viga oli snäkkides mida mulle väga meeldis näksida oma kontoritöö kõrvale. Need jätsin tahtejõuga kõik ära, algul oli päris raske, aga tasapisi harjusin. Mitte midagi sisuliselt muud ei muutnud. Söönud olen ma eluaeg vähe, aga kõike mis maitseb  ja söön väga aeglaselt toitu hoolikalt närides. Restoraniportsud on minu jaoks hiigelsuured ja ei suuda pooltki ära süüa.  Paraku enamus poolikuid portse ei tunnista.  Saiakesi, komme-šokolaadi  ja muidu magusat  pole kunagi eriti tahtnud. Vaid ühest vahvlijäätisest  ei suuda palava ilmaga keelduda.  Mingi aeg sõin kuivatatud puuvilju, need annavad ka kaloreid nii et mühiseb, lõpetasin needki,  Muidugi kui muud süüa pole ostan teeäärsetest bensukatest ühe piruka ja sellega piirdungi. Alates märtsist olen kodukontoris ja nüüd söön üldse kord päevas ja siis ka vähe, rohkem ei taha. Joogiks vaid vesi ja kohv. Kohvi joon palju kooreasendaja(maitseb noh!) ja suhkruga, kokku kõigi tasside peale 40g.  Igatahes KMI sain aasta jooksul  29 pealt  22,3 peale

Söön harva, aga korraga väga palju. See söö tihti, aga korraga vähekene, on minu jaoks ennast piinav nokkimine, sest väikesest kogusest jääb mul kõht tühjaks ja siis on isu koguaeg laes. Ja mulle tundub, et sage söömine ajab mul seedimise aeglaseks. Ilmselt minu eripära, sest olen aru saanud, et teistel on just täpselt vastupidi.

Mina olen selline sale, kes peab ikka sellele sale olemisele mõtlema. Mina ei joo kindlalt suhkruga jooke. Joogiks on ainult vesi. Kohv ja tee kindlasti ilma suhkruta. Ma hoidun suhkrust, rafineeritud toitudest (valge jahu!) ja piimatoodetest. Ühesõnaga – magusat üliharva. Ei tõmba ka magusa poole, sest ülejäänud toitumine on tõenäoliselt aastatega tasakaalu punkti loksunud. Nooremalt küll pidin jõuga end magusast eemale hoidma ja ikka aegajalt sõin  ka, nüüd pole enam isugi. Heas restoranis muidugi võtan šokolaadi laavakoogi ja naudin seda 🙂

Kastmetest hoidun. Kui saan, siis ei võta kastet. Majoneesi ei söö. Ei snäkkidele. Muidugi, kui ikka silme eest must ja mõelda vaja, siis väikese küpsise või kommi võtan, aga see ei ole iga päev ning pigem hoian enda lähedal pähkleid ja rosinaid. Ei söö paneeritud toite.

Ei söö üldiselt ja enamasti valku ja süsivesikuid koos. Kui söön liha, siis salati või juurviljade-aedviljadega. Kui söön kartulit (teen seda harva), siis ka juurviljadega. Süsivesikuid söön nii vähe kui võimalik. Muidugi, söön võileiba küll ja karriga riisi, aga mitte niiviisi iga päev. Pastatoite ainult Itaalias (reisil kaloreid ei loe) 🙂 Pirukaid-saiakesi näost sisse ei aja. Jeerum! Mu ema sööb iga päev ja kui sööksin nii nagu tema, oleksin 60 kg asemel vist 160 kg. Aga ma ei hakka ka end üles pooma, kui midagi peale piruka mõni päev võtta pole ja seda juhtub vast 3 kuu jooksul korra. Mõni nädal tagasi ärkasin nädalavahetusel üles ja oli jube pannkoogi isu (täistera jahu ja valge jahu pooleks, sest oli natuke selline patustamise tuju), tegin ja sõin. Viimati oli pannkoogi isu, ma arvan, umbes aasta tagasi.

Kindlasti 5 portsu puu- ja juurvilju iga päev. Keha on harjunud sellega nii ära, et kui tekib mingi väike periood (2-3 päeva reisil või külas vms), kus saab neid vähem tarbida, hakkab kohe vastik. Puu- ja juurviljad on suht ohutu süüa ka ning tekitavad hea täiskõhu tunde. Üks tavaline ports ongi nii, et tükk liha ja siis suur hunnik salatit või aurutatud aedvilju. Või on näiteks ainult ahjujuurviljad hummusega.

Alkoholi tarbin. 1-2 korda nädalas joon veini (kuiv punane talvel, kuiv valge suvel). Vahest joon õlut ka.

Kiirtoitu ei söö. Ei ole harjumust ja mingit soovi – ei pea ennast tagasi hoidmagi. Kartulikrõpsud on minu jaoks rõvedad.

Trennis käin keskmiselt 3 korda nädalas. Püüan liikuda niipalju kui saab: 4-korrusele lähen kindlasti trepist. Kui on aega, siis igale poole jala.

Olen täheldanud seda, et kui vahest on mingi arusaamatu isu, siis tuleb ennast liigutada ja see isu läheb ära + olen saanud veel kaloreid kulutada. Kui otseselt kuskile trenni ei lähe või jooksma, siis lähen teen väikese pooletunnise kõnnitiiru.