Esileht Koroonaviirus COVID-19 Küsimus täisvaktsineeritutele

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 137 )

Teema: Küsimus täisvaktsineeritutele

Postitas:
Kägu

Aaa, muideks, see sõna on ‘käsib’.

Vabakt võib öelda ka käseb. See on murdesõna. Sama, et korrektne on pluus, aga vana harjumaalane võib öelda ka pluuse. Või sina ütled millal, aga tartumaalane ütleb kunas.

Öelda võib muidugi. Aga kirjutada ei või, kui muu tekst on kirjakeeles. Kui ka muu tekst on ehedas murdes, siis loomulikult.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas olete otsustanud: kui sügisel soovitatakse jälle uusi doose, kas teete või leiate, et enam ei soovi?

Jah, teen. Mitte sellepärast, et soovin, vaid sellepärast, et tööandja käseb. Kuna praegune palk on kõvasti kõrgem kui konkurendid maksta suudaksid (juba uurisin maad), siis lasen kõrvad lonti ja teen mis vaja, et oma töökohta säilitada. Mul on pere üleval pidada.

Jah, teen, ja täiesti vabatahtlikult ja heameelselt. Minul ei ole vaktsineerimistega seoses mitte mingeid foobiaid. Põdesin sel kevadel oma 3 doosiga, tegin paar köhatust, keetsin 2x kummeliteed meega ja istusin 10 päeva nagu maast leitud puhkusel, pmst tervena, tore ja lõõgastav oli. Täitsa võiks talvel seda korrata, ma vastu ei ole, jube mõnus on.

Aaa, muideks, see sõna on ‘käsib’.

Põdesin just paar nädalat tagasi, süste pole teinud. Kurk oli valus 2 päeva, muud häda polnud. Tegin tasulise testi, et tõend saada. Ilmselt oleks sa ka ilma vaktsineerimata sama kergelt põdenud. Aga et end lohutada, mine tee 5 süsti veel.

+7
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ilmselt oleks sa ka ilma vaktsineerimata sama kergelt põdenud.

Ilmselt? Mis selle sõna väärtus teaduskeeles on?

+3
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ilmselt oleks sa ka ilma vaktsineerimata sama kergelt põdenud.

Ilmselt? Mis selle sõna väärtus teaduskeeles on?

Sama, mis arvamusel, et vaktsineerimine aitab kergemini põdeda.

+9
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Või sina ütled millal, aga tartumaalane ütleb kunas.

“Kunas” ongi täiesti kirjakeelne, mitte murdesõna. Ja mõningaid murdesõnu kirjakeele vahele pikituna on lugeda  täiesti tore. Vähem norimist!

Teemasse ka, kes te siin olete enne vaktsineeritud ja siis kergelt põdenud – kas teil maitsemuutust ei tekkinud? Väidetavalt selle viimase tüvega ei teki. Ja ka juba  varakevadel neil ei tekkinud, kes kergelt põdesid. Ja mul nüüd 4.päeval järsku kõik maitsed kadunud. Nohu pole, nina lahti hommikust saati ja järsku ei tunne enam ei kastme soolasust, sidruni hapusust ega üldse midagi. Sõin oma lemmikuid juustukrõpse nagu pappi. Salati maitset üldse ei tundnud ja marju süües püüan meenutada, mis maitse neil eile oli. Muidu kõik tuttavad just kiidavad, et viirus nii lahjaks muutunud, et midagi erilist pole.

 

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ilmselt oleks sa ka ilma vaktsineerimata sama kergelt põdenud.

Ilmselt? Mis selle sõna väärtus teaduskeeles on?

Sama, mis arvamusel, et vaktsineerimine aitab kergemini põdeda.

Ära aja segi üksikjuhtumeid ja trendi. Seda, kuidas keegi konkreetne isik oleks või poleks põdenud, saab vaid klaaskuulilt “ilmselt” teada. Kuidas aga on üldine trend, kas vaktsineeritud põevad statistiliselt kergemalt või raskemalt, saab uuringutega selgeks teha – ning seda on ka tehtud. Üldse pole neil kahel asjal sama väärtus.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas aga on üldine trend, kas vaktsineeritud põevad statistiliselt kergemalt või raskemalt, saab uuringutega selgeks teha

Ja kuidas sa selle selgeks teed, kuidas needsamad vaktsineeritud ilma vaktsiinita oleks põdenud? Sa ei saa võrrelda teiste inimestega, sest nii vaktsiin kui ka haigus mõjuvad erinevatele inimestele täiesti erinevalt. Üks kukub haiglasse, teine ei märkagi, et oli haige. Seda vaktsineeritusest sõltumata.

Mingeid järeldusi saab tõesti teha vast ainult põdura tervisega inimeste puhul, keda murraks ka muud nakkushaigused.

+7
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuidas sa selle selgeks teed, kuidas needsamad vaktsineeritud ilma vaktsiinita oleks põdenud? Sa ei saa võrrelda teiste inimestega, sest nii vaktsiin kui ka haigus mõjuvad erinevatele inimestele täiesti erinevalt. Üks kukub haiglasse, teine ei märkagi, et oli haige. Seda vaktsineeritusest sõltumata.

Selle jaoks on olemas nähtus, mille nimi on teadus. Kuna sina ilmselgelt teaduse olemusest ja teadustööde teostamise alustest ja põhimõttest midagi ei tea ega aru saa, siis küsidki selliseid küsimusi.

+2
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuidas sa selle selgeks teed, kuidas needsamad vaktsineeritud ilma vaktsiinita oleks põdenud? Sa ei saa võrrelda teiste inimestega, sest nii vaktsiin kui ka haigus mõjuvad erinevatele inimestele täiesti erinevalt. Üks kukub haiglasse, teine ei märkagi, et oli haige. Seda vaktsineeritusest sõltumata.

Selle jaoks on olemas nähtus, mille nimi on teadus. Kuna sina ilmselgelt teaduse olemusest ja teadustööde teostamise alustest ja põhimõttest midagi ei tea ega aru saa, siis küsidki selliseid küsimusi.

Kas sa suunaksid teadusuuringutele, mulle pole silma jäänud, et oleks toimunud kaksikute uuring. See grupp võib ainukesena anda teada, kui üks vaktsineeritud ja teine mitte.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuidas sa selle selgeks teed, kuidas needsamad vaktsineeritud ilma vaktsiinita oleks põdenud? Sa ei saa võrrelda teiste inimestega, sest nii vaktsiin kui ka haigus mõjuvad erinevatele inimestele täiesti erinevalt. Üks kukub haiglasse, teine ei märkagi, et oli haige. Seda vaktsineeritusest sõltumata.

Googelda, mis tähendab “valim”. Piisava valimi puhul on uuringusse kaasatud kõikvõimalikke inimgruppe, vanu, noori, haigeid, terveid, vaktsineerimata ja vaktsineerituid. Nad ei ole kaksikud, ega see pole mingi case-study, sellisel juhul tuleb kasutada kaksikuid, kes on 100% identsed. Kui valim on õige ja piisav (ehk siis vaktsineeritute ja vaktsineerimata inimeste jaotus on vanuseliselt ja diagnostiliselt ühesugune), siis on ikkagi näha, kas joonistub mingi trend välja (et vaktsineeritutega on nii ja vaktsineerimatutega naa) või mitte. Rõhutan, et see on trend, st. esineb ka kõrvalekaldeid (üksikjuhtumid) – aga kui ikka 1000 vaktsineerimata inimesest kukub haiglasse 200, aga sama suurest hulgast ja samade näitajatega vaktsineeritutest ainult 20, siis on ju trend selge.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuidas sa selle selgeks teed, kuidas needsamad vaktsineeritud ilma vaktsiinita oleks põdenud? Sa ei saa võrrelda teiste inimestega, sest nii vaktsiin kui ka haigus mõjuvad erinevatele inimestele täiesti erinevalt. Üks kukub haiglasse, teine ei märkagi, et oli haige. Seda vaktsineeritusest sõltumata.

Selle jaoks on olemas nähtus, mille nimi on teadus. Kuna sina ilmselgelt teaduse olemusest ja teadustööde teostamise alustest ja põhimõttest midagi ei tea ega aru saa, siis küsidki selliseid küsimusi.

Kas sa suunaksid teadusuuringutele, mulle pole silma jäänud, et oleks toimunud kaksikute uuring. See grupp võib ainukesena anda teada, kui üks vaktsineeritud ja teine mitte.

Kaksikute uuringust poleks kasu antud juhul, sest iga inimese immuunsüsteem kujuneb elu käigus, mitte ei anta geneetiliselt kaasa.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ilmselt oleks sa ka ilma vaktsineerimata sama kergelt põdenud.

Ilmselt? Mis selle sõna väärtus teaduskeeles on?

Sama, mis arvamusel, et vaktsineerimine aitab kergemini põdeda.

See pole arvamus, vaid suure hulga haigestunute statistilisel analüüsil põhinev järeldus.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on statistiline järeldus. Selle kohta, kuidas sina isiklikult seda põed, see väga täpset infot anda ei saa – ja selles probleem ongi. Üldistusi ei saa üksipulgistada ja anekdoote ei saa üldistada.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üldistusi ei saa üksipulgistada …

Wow 🙂 Aga see küll siin kohane sõna ei ole, kuigi ma saan aru, mida mõtled.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hetkel on ka neljanda doosi saanud inimesed Eestis nakatunud koroonasse.

 

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pole teinud 3. ega 4. süsti ja ei tee ka enne, kui töötatakse välja mingi tõhusam vaktsiin, mis uute tüvede vastu paremat kaitset pakub. Ma ei ole riskirühmas ka ja ei näe enda puhul põhjust vaktsineerida vaktsiiniga, mis tekitas minul mitmeks päevaks kõrge palaviku ja äärmiselt kehva enesetunde, tõenäoliselt keskmiselt või kergelt kulgeva haiguse vastu, millesse ma pealegi seni nakatunud pole, ehkki töötan tihedas kontaktis teiste inimestega (kellest paljudega olen olnud lähikontaktne). Vaktsiinivastaseks end ei pea, aga see, kui paljud 3 doosiga vaktsineeritutest on viimaste kuude jooksul haigestunud, kõneleb enda eest.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas aga on üldine trend, kas vaktsineeritud põevad statistiliselt kergemalt või raskemalt, saab uuringutega selgeks teha

Ja kuidas sa selle selgeks teed, kuidas needsamad vaktsineeritud ilma vaktsiinita oleks põdenud? Sa ei saa võrrelda teiste inimestega, sest nii vaktsiin kui ka haigus mõjuvad erinevatele inimestele täiesti erinevalt. Üks kukub haiglasse, teine ei märkagi, et oli haige. Seda vaktsineeritusest sõltumata.

Mingeid järeldusi saab tõesti teha vast ainult põdura tervisega inimeste puhul, keda murraks ka muud nakkushaigused.

Kui  üle 90% “pika koroona” põdejatest on vaktsineerimata, siis peab sellele mingi põhjus olema. Haiglas on samuti koroonaga üle 90% vaktsineerimata inimesi. Oskad vast seletada seda?

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

on see pikk koroona tõesti midagi taastamatut? 🙂

miks pikast gripist nii sensatsiooniliselt ei räägitud? see “pikk” tüsistus peale haiguse põdemist pole midagi uut… ja taastumine pole ka muutunud.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas aga on üldine trend, kas vaktsineeritud põevad statistiliselt kergemalt või raskemalt, saab uuringutega selgeks teha

Ja kuidas sa selle selgeks teed, kuidas needsamad vaktsineeritud ilma vaktsiinita oleks põdenud? Sa ei saa võrrelda teiste inimestega, sest nii vaktsiin kui ka haigus mõjuvad erinevatele inimestele täiesti erinevalt. Üks kukub haiglasse, teine ei märkagi, et oli haige. Seda vaktsineeritusest sõltumata.

Mingeid järeldusi saab tõesti teha vast ainult põdura tervisega inimeste puhul, keda murraks ka muud nakkushaigused.

Kui üle 90% “pika koroona” põdejatest on vaktsineerimata, siis peab sellele mingi põhjus olema. Haiglas on samuti koroonaga üle 90% vaktsineerimata inimesi. Oskad vast seletada seda?

Just “koroonaga”, mitte koroona pärast. See nn statistika on algusest peale käänatud olnud.

Kuskohas see 90% tuleb? Ei leia Eesti kohta sellist numbrit.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas selle pika jahumise peale statistika ja muu üle võiks keegi ka vastata, kuidas 3 korda vaktsineeritutel koroona kulgenud on? Kas kellelgi on tekkinud maitsemeele kadu ka omikroniga?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas selle pika jahumise peale statistika ja muu üle võiks keegi ka vastata, kuidas 3 korda vaktsineeritutel koroona kulgenud on? Kas kellelgi on tekkinud maitsemeele kadu ka omikroniga?

Ei tea, pole põdenud.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas selle pika jahumise peale statistika ja muu üle võiks keegi ka vastata, kuidas 3 korda vaktsineeritutel koroona kulgenud on? Kas kellelgi on tekkinud maitsemeele kadu ka omikroniga?

Mul on olnud hiljuti 3 tuttavat ja üks lähisugulane. 2-3 päeva palavikus, maitsmismeele kadu pole kellelgi olnud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina teen, 90 % mu kolleegidest ka revaktsineerib. Ma väga ei saa aru, miks nüüd vaktsineerimine rohkem hirmutab kui eelmisel aastal. Gripivaktsiini lasen ka igal aastal uue teha, entsefaliidi vastu ka revaktsineerin. Kui ma oleksin nende väga väheste seas, kellel tekivad covid vaktsiini tüsistused, oleks tüsistused ilmselt esimeste doosidega juba tekkinud.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma võin ka Twitterisse kirjutada igasuguseid asju, see ei tähenda, et see kohe tõenduspõhine info on.

Mõni elab ikka mõnuga kott peas edasi ja sikutab seda üha sügavamalt enadale silmile, et jumala eest midagi ei nöeks, mis usku “teadusesse” kõigutada võiks 😀

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ma oleksin nende väga väheste seas, kellel tekivad covid vaktsiini tüsistused, oleks tüsistused ilmselt esimeste doosidega juba tekkinud.

Millel su seesugune arvamus põhineb? Lihtsalt arvad?

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

väideti ka, et kui süsti teed siis ei levita ning pole granny killer.

Eriti die hard vaktsiinipooldajad väidavad seda siiamaani 😀 Et tehke ikka, see on teiste kaitseks. Peab ikka päris pea peale kukkunud olema, et seda siiamaani uskuda.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pole esimestki teinud, täitsa soe peaks olema 4tk lasta teha…

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pole esimestki teinud, täitsa soe peaks olema 4tk lasta teha…

Vau, sa oled nii vapper ja tark.

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ma oleksin nende väga väheste seas, kellel tekivad covid vaktsiini tüsistused, oleks tüsistused ilmselt esimeste doosidega juba tekkinud.

Millel su seesugune arvamus põhineb? Lihtsalt arvad?

Ma pole see, kelle käest küsid, aga nii on siiani olnud kõigi mu vaktsineerimistega. Pole see covidi vaktsiin ses osas kuidagi teistsugune, täiesti tavaline. Puukentsefaliidi esimene doos tekitas kerge palaviku, järgmised enam mitte. Hepatiidi vastu ei tekkinud 3 süstiga mingit reaktsiooni. Covidi vaktsiiniga minul tekkis pärast esimest süsti kerge palavik, järgmistega enam isegi mitte valu süstekohas. Ja sama tervel me perel (osal polnud ka palavikku esimese süsti järel). Ja nii need vaktsiinid ju kõik käituvadki. Esmane keha reaktsioon on kõige tugevam, järgmised aina nõrgemad. Puhas bioloogia.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pole esimestki teinud, täitsa soe peaks olema 4tk lasta teha…

Vau, sa oled nii vapper ja tark.

Päris kindlasti targem kui need, kes õhinal neljandale lähevad 😀

+2
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 137 )


Esileht Koroonaviirus COVID-19 Küsimus täisvaktsineeritutele