Esileht Koroonaviirus COVID-19 Küsimus täisvaktsineeritutele

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 139 )

Teema: Küsimus täisvaktsineeritutele

Postitas:
Kägu

Mina teen, 90 % mu kolleegidest ka revaktsineerib. Ma väga ei saa aru, miks nüüd vaktsineerimine rohkem hirmutab kui eelmisel aastal. Gripivaktsiini lasen ka igal aastal uue teha, entsefaliidi vastu ka revaktsineerin. Kui ma oleksin nende väga väheste seas, kellel tekivad covid vaktsiini tüsistused, oleks tüsistused ilmselt esimeste doosidega juba tekkinud.

Hirmutab?

Ks sellel on mõtet, kui ‘buuster’ on endiselt alfatüvega, aktiivsed antikehad ringlevad sul heal juhul kuu aega, kui sedagi, siis kaovad jälle ära…

Kui midagi aitad, siis ühe doosi võrra vähem kahju keskkonnale, kui aegunud doosidest kuidagi lahti peaks saama hakkama…

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pole esimestki teinud, täitsa soe peaks olema 4tk lasta teha…

Vau, sa oled nii vapper ja tark.

Päris kindlasti targem kui need, kes õhinal neljandale lähevad 😀

Päris kindlasti ei saa me mitte kuidagi selle info alusel võrrelda sinu tarkust teiste omaga. Kuna sina paistad arvavat, et saab, siis pigem kaldun sinna suunas, et kuigi tark sa ei ole.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ks sellel on mõtet, kui ‘buuster’ on endiselt alfatüvega, aktiivsed antikehad ringlevad sul heal juhul kuu aega, kui sedagi, siis kaovad jälle ära…

Raske haiguse vastu aitab ka alfatüve vastu tehtud vaktsiin. Nakatumine on see, mida tüve muutumise tõttu see vaktsiin enam ei takista. Aga lähiajal tuleb välja ka omikroni vastane vaktsiin, vastav uudis jooksis juba läbi.

+2
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pole esimestki teinud, täitsa soe peaks olema 4tk lasta teha…

Vau, sa oled nii vapper ja tark.

Päris kindlasti targem kui need, kes õhinal neljandale lähevad 😀

Päris kindlasti ei saa me mitte kuidagi selle info alusel võrrelda sinu tarkust teiste omaga. Kuna sina paistad arvavat, et saab, siis pigem kaldun sinna suunas, et kuigi tark sa ei ole.

On ju öeldud, et tark ei torma…

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pole esimestki teinud, täitsa soe peaks olema 4tk lasta teha…

Aga pealkirjast ja küsinusest ikka aru ei saa. Peast lihtne või mölapidamatus?

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

On ju öeldud, et tark ei torma…

Seda ei pea ometi tõlgendama nii, nagu tark oleks alati kõik tegemata (ehk tormamata) jätta. Mõtle veelkord selle ütluse sisu läbi.

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

On ju öeldud, et tark ei torma…

Seda ei pea ometi tõlgendama nii, nagu tark oleks alati kõik tegemata (ehk tormamata) jätta. Mõtle veelkord selle ütluse sisu läbi.

Ei olegi nii tõlgendanud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ks sellel on mõtet, kui ‘buuster’ on endiselt alfatüvega, aktiivsed antikehad ringlevad sul heal juhul kuu aega, kui sedagi, siis kaovad jälle ära…

Raske haiguse vastu aitab ka alfatüve vastu tehtud vaktsiin. Nakatumine on see, mida tüve muutumise tõttu see vaktsiin enam ei takista. Aga lähiajal tuleb välja ka omikroni vastane vaktsiin, vastav uudis jooksis juba läbi.

Lubavad oktoobri keskpaigaks. Igaühe enda asi, kas põeb läbi, teeb vaktsiini või redutab kodus. Mina kavatsen teha, isegi kui tuleb ise maksta.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ks sellel on mõtet, kui ‘buuster’ on endiselt alfatüvega, aktiivsed antikehad ringlevad sul heal juhul kuu aega, kui sedagi, siis kaovad jälle ära…

Raske haiguse vastu aitab ka alfatüve vastu tehtud vaktsiin. Nakatumine on see, mida tüve muutumise tõttu see vaktsiin enam ei takista. Aga lähiajal tuleb välja ka omikroni vastane vaktsiin, vastav uudis jooksis juba läbi.

Lubavad oktoobri keskpaigaks. Igaühe enda asi, kas põeb läbi, teeb vaktsiini või redutab kodus. Mina kavatsen teha, isegi kui tuleb ise maksta.

Võib juhtuda ka nii, et sellist buusterit, mis juba vaktsineeritutele aktsepteeritavate kõrvalnähtudega oleks, ei olegi võimalik teha – seesama original antigenic sin teema tõttu (ehk siis keha mõistab toota ainult alfa tüve ogavalgu spetsiifilisi antikehasid, mis muude tüvede puhul – ka vaktsiinist – abiks pole).

Maksta oleks pidanud kohe alguses – oleks vaktsineerimise hõlmatuse tase ka kõrgem olnud – tasuta “tervis” teeb inimesed skeptiliseks (miks muidu homöopaadid nii rikkad on?).

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ks sellel on mõtet, kui ‘buuster’ on endiselt alfatüvega, aktiivsed antikehad ringlevad sul heal juhul kuu aega, kui sedagi, siis kaovad jälle ära…

Raske haiguse vastu aitab ka alfatüve vastu tehtud vaktsiin. Nakatumine on see, mida tüve muutumise tõttu see vaktsiin enam ei takista. Aga lähiajal tuleb välja ka omikroni vastane vaktsiin, vastav uudis jooksis juba läbi.

Lubavad oktoobri keskpaigaks. Igaühe enda asi, kas põeb läbi, teeb vaktsiini või redutab kodus. Mina kavatsen teha, isegi kui tuleb ise maksta.

Võib juhtuda ka nii, et sellist buusterit, mis juba vaktsineeritutele aktsepteeritavate kõrvalnähtudega oleks, ei olegi võimalik teha – seesama original antigenic sin teema tõttu (ehk siis keha mõistab toota ainult alfa tüve ogavalgu spetsiifilisi antikehasid, mis muude tüvede puhul – ka vaktsiinist – abiks pole).

Ma lugesin Science artiklit selle kohta

https://www.science.org/content/blog-post/omicron-boosters-and-original-antigenic-sin

Põhimõtteliselt on ikka mõtet teha.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Raske haiguse vastu aitab ka alfatüve vastu tehtud vaktsiin.

On inimesi, kellel see vaktsiin on aidanud raske haiguse saada. Loomulikult mitte raske covidi vaid muu väga raske terviseprobleemi. Ning tänaseks on isegi meie arstid mokaotsast hakanud tunnistama seoseid vaktsiiniga.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ks sellel on mõtet, kui ‘buuster’ on endiselt alfatüvega, aktiivsed antikehad ringlevad sul heal juhul kuu aega, kui sedagi, siis kaovad jälle ära…

Raske haiguse vastu aitab ka alfatüve vastu tehtud vaktsiin. Nakatumine on see, mida tüve muutumise tõttu see vaktsiin enam ei takista. Aga lähiajal tuleb välja ka omikroni vastane vaktsiin, vastav uudis jooksis juba läbi.

Lubavad oktoobri keskpaigaks. Igaühe enda asi, kas põeb läbi, teeb vaktsiini või redutab kodus. Mina kavatsen teha, isegi kui tuleb ise maksta.

Võib juhtuda ka nii, et sellist buusterit, mis juba vaktsineeritutele aktsepteeritavate kõrvalnähtudega oleks, ei olegi võimalik teha – seesama original antigenic sin teema tõttu (ehk siis keha mõistab toota ainult alfa tüve ogavalgu spetsiifilisi antikehasid, mis muude tüvede puhul – ka vaktsiinist – abiks pole).

Ma lugesin Science artiklit selle kohta

https://www.science.org/content/blog-post/omicron-boosters-and-original-antigenic-sin

Põhimõtteliselt on ikka mõtet teha.

Eks sa tee mis sa tegema pead…

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja vaktsineerimata ja läbipõdenud inimesed jälgivad põnevusega seda massipsühhoosi😆 Mõned juba süstivad viiendat. Tehke edasi ning võtke teatavaks, et uuenenud vaktsiiniga jäetakse aja kokku hoius väiksema inimrühmaga katsed vahele.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja vaktsineerimata ja läbipõdenud inimesed jälgivad põnevusega seda massipsühhoosi😆 Mõned juba süstivad viiendat. Tehke edasi ning võtke teatavaks, et uuenenud vaktsiiniga jäetakse aja kokku hoius väiksema inimrühmaga katsed vahele.

mRNA vaktsiini puhul see ongi ju vana vaktsiin, ainult payload muutub.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

“Olin kaks nädalat tagasi Euroopa ravimiameti koosolekul, kust tuli info, et nii Moderna kui ka Pfizer on andud sisse taotlused bivalentsete vaktsiinide müügiloale, ja septembriks saab Euroopa ravimiamet selle antud. Siin on aga mitu “aga”. Bivaletntne tähendab, et need on algse Wuhani tüve vastu ja omikron-1 vastu, aga praegu on meil omikron-5. See tähendab, et ollakse võidujooksus viirusest maas,” rääkis Maimets.

Link uudisele: https://www.err.ee/1608674662/maimets-voidujooksus-koroonaviirusega-jaavad-vaktsiinid-maha

Ehk siis, tulevad jah sügisel uuendatud vaktsiinid, kuigi juba eos aegunud.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja vaktsineerimata ja läbipõdenud inimesed jälgivad põnevusega seda massipsühhoosi😆 Mõned juba süstivad viiendat. Tehke edasi ning võtke teatavaks, et uuenenud vaktsiiniga jäetakse aja kokku hoius väiksema inimrühmaga katsed vahele.

Katseid ei ole vaja, sest vaktsiin on sama. Muutub vaid RNA komponent.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja vaktsineerimata ja läbipõdenud inimesed jälgivad põnevusega seda massipsühhoosi😆 Mõned juba süstivad viiendat. Tehke edasi ning võtke teatavaks, et uuenenud vaktsiiniga jäetakse aja kokku hoius väiksema inimrühmaga katsed vahele.

Katseid ei ole vaja, sest vaktsiin on sama. Muutub vaid RNA komponent.

appi…

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja vaktsineerimata ja läbipõdenud inimesed jälgivad põnevusega seda massipsühhoosi😆 Mõned juba süstivad viiendat. Tehke edasi ning võtke teatavaks, et uuenenud vaktsiiniga jäetakse aja kokku hoius väiksema inimrühmaga katsed vahele.

Katseid ei ole vaja, sest vaktsiin on sama. Muutub vaid RNA komponent.

appi…

Kas sinu meelest on iga uus koroonavaktsiin nullist peale välja töötatud täiesti uus nähtus? Komponendid on suuremas osas samad ja seetõttu ei ole vaja iga uut vaktsiinivarianti massiliselt uuesti testima hakata.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sinu meelest on iga uus koroonavaktsiin nullist peale välja töötatud täiesti uus nähtus? Komponendid on suuremas osas samad ja seetõttu ei ole vaja iga uut vaktsiinivarianti massiliselt uuesti testima hakata.

Viirused ja immuunsüsteem on piisavalt keerulised nähtused selleks, et isegi pisike muudatus võib tuua ootamatuid tulemusi – ei tea kunagi, kuidas asjad koos toimivad – ERITI neil, kes juba eelmisi süste saanud on.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Viirused ja immuunsüsteem on piisavalt keerulised nähtused selleks, et isegi pisike muudatus võib tuua ootamatuid tulemusi – ei tea kunagi, kuidas asjad koos toimivad – ERITI neil, kes juba eelmisi süste saanud on.

Või nii. Et riiul panna seina ning sellele 1 raamat, siis enne teise raamatu lisamist tuleks riiulit uuesti testida ja kontrollida? RNA on vaktsiini täidis, vahet pole, mitu RNA-d organismi transporditakse. Eks mingeid teste tehakse ka, aga transpordimehhanismi käitumist, ehk siis ogavalku jne pole vaja ometi uuesti nullist peale testima hakata. Saad ju sellest aru küll, kui natuke mõtled?

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Viirused ja immuunsüsteem on piisavalt keerulised nähtused selleks, et isegi pisike muudatus võib tuua ootamatuid tulemusi – ei tea kunagi, kuidas asjad koos toimivad – ERITI neil, kes juba eelmisi süste saanud on.

Või nii. Et riiul panna seina ning sellele 1 raamat, siis enne teise raamatu lisamist tuleks riiulit uuesti testida ja kontrollida? RNA on vaktsiini täidis, vahet pole, mitu RNA-d organismi transporditakse. Eks mingeid teste tehakse ka, aga transpordimehhanismi käitumist, ehk siis ogavalku jne pole vaja ometi uuesti nullist peale testima hakata. Saad ju sellest aru küll, kui natuke mõtled?

Kas sa tõesti just võrdlesid inimkeha ja kõike, mis seda hõlmab riiulite panemisega?

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sa tõesti just võrdlesid inimkeha ja kõike, mis seda hõlmab riiulite panemisega?

Ei, võrdlesin mRNA vaktsiinide ehitust riiuli (vaktsiini lipiidne osa) ja sellele esemete (erinevad RNA-d) panemisega. Kahju, et sa aru ei saanud.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sinu meelest on iga uus koroonavaktsiin nullist peale välja töötatud täiesti uus nähtus? Komponendid on suuremas osas samad ja seetõttu ei ole vaja iga uut vaktsiinivarianti massiliselt uuesti testima hakata.

Viirused ja immuunsüsteem on piisavalt keerulised nähtused selleks, et isegi pisike muudatus võib tuua ootamatuid tulemusi – ei tea kunagi, kuidas asjad koos toimivad – ERITI neil, kes juba eelmisi süste saanud on.

Teadlased siiski teavad ja oskavad hinnata, millised muudatused võivad midagi teha ja millised mitte. Sest teadlastel on aastakümnete pikkused kogemused ja teadmised. Niisama igaks juhuks ei testita ühtegi ravimit absoluutselt kõige suhtes, mille suhtes oleks võimalik testida.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sa tõesti just võrdlesid inimkeha ja kõike, mis seda hõlmab riiulite panemisega?

Ei, võrdlesin mRNA vaktsiinide ehitust riiuli (vaktsiini lipiidne osa) ja sellele esemete (erinevad RNA-d) panemisega. Kahju, et sa aru ei saanud.

Kui see nii lihtne on, miks neid vaktsiine juba ei saa?

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui see nii lihtne on, miks neid vaktsiine juba ei saa?

Ei, NII lihtne ei ole. Midagi tuleb ikka testida ja korraldada. Aga kaugeltki mitte samas mahus kui esimeste vaktsiinidega. Iga-aastane gripivaktsiin ei läbi samuti ju mitmeaastaseid testitsükleid. Vahetatakse tüvi ära, nati kohmitsetakse ja valmis.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Et riiul panna seina ning sellele 1 raamat, siis enne teise raamatu lisamist tuleks riiulit uuesti testida ja kontrollida?

Jah kui sa ei tea riiuli kandevõimet ja inimeste vastupidavust lõputule torkimisele. Ükspäev kuulsin, et isegi Lutsar tunnistas noorte puhul riski, et vast ei tasu neid vaktsineerida. Vanadel nagunii ühelepoole minek…

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

RNA on vaktsiini täidis, vahet pole, mitu RNA-d organismi transporditakse.

ega seal on muid täiteaineid ka, millele mõni inimene võib tundlik olla. Ühe doosi elab üle, teisega enam nii hästi ei lähe, kui liiga sagedasti annustada. Või kümnendaga.

Ma tean mitmeid, kes lasid kaks doosi küll teha, aga kolmandast alates enam ei tee. Suurem osa neist ka haiguse läbi põdenud. MINGI kaitse võiks ju selle aja peale olla tekkinud, mis rakumällu jääb või mida need teadlased seletasid alguses. Kui aga üldse mingit tolku pole, siis mis mõttega seda teha iga mõne kuu tagant?

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma tean mitmeid, kes lasid kaks doosi küll teha, aga kolmandast alates enam ei tee. Suurem osa neist ka haiguse läbi põdenud. MINGI kaitse võiks ju selle aja peale olla tekkinud, mis rakumällu jääb või mida need teadlased seletasid alguses. Kui aga üldse mingit tolku pole, siis mis mõttega seda teha iga mõne kuu tagant?

Sellepärast, et koroonaviiruse immuunsus ei püsi eluaeg. See kaob aja jooksul ja seetõttu peab seda perioodiliselt värskendama. Läbipõdemine aitab ka seda värskendada, kuid tõhustusdoos pakub üldiselt paremat kaitset.

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

tõhustusdoos pakub üldiselt paremat kaitset.

Ei paku paremat kaitset. Tõhistusdoos on statistiliselt turvalisem moodus õrna kaitset saada kui läbipõdedes põhjalikumat. Meditsiinitöötajad ei saa soovitada sihilikku läbipõdemist, sest see on riskantne.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

ega seal on muid täiteaineid ka, millele mõni inimene võib tundlik olla. Ühe doosi elab üle, teisega enam nii hästi ei lähe, kui liiga sagedasti annustada. Või kümnendaga.

See on teine asi. Sellest me ei rääkinud.

Ma tean mitmeid, kes lasid kaks doosi küll teha, aga kolmandast alates enam ei tee. Suurem osa neist ka haiguse läbi põdenud. MINGI kaitse võiks ju selle aja peale olla tekkinud, mis rakumällu jääb või mida need teadlased seletasid alguses. Kui aga üldse mingit tolku pole, siis mis mõttega seda teha iga mõne kuu tagant?

Aga hetkeseisuga polegi tavatervisega mittevanuritel mõtet eriti teha, see on ka ametlik seisukoht.

0
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 139 )


Esileht Koroonaviirus COVID-19 Küsimus täisvaktsineeritutele