Teema: Küsimus teile värbajad/personalispetsialistid

Meil on otsustusõigus otsesel juhil.
Olen valinud sobivuse järgi kollektiivi.

Mina ei ole küll värbaja ega personalispetsialist, aga firmades on see väga määrav, kes otsustab.
Minu osakonnas hetkel on hoopis huvitav lähenemine. Ülemus jagab meie osakonnaga kõikide kandidaatide tausta. Ta käib tööintervjuudel koos personalispetsialistiga, kus mõlemad esitavad küsimusi, aga ülemus laseb meil otsustada, arvestab kellega me koos tahame töötada ja meie osakond saab selle tõttu kõige paremini läbi üksteisega. Viimase töötaja töötab paaris ühe teisega ja tema võeti kaasa ning lasti otsustada just tal, kuna tema hakkas ju otseselt koos töötama temaga ja on väga oluline, et nende koostöö sujuks. Inimesed on väga erinevad ja vahest on väiksed nüansid, mis määravad.
Alati läheb nagu läheb ja võib-olla ei olekski olnud sellise töötajaga koos töötada sobiv 🙂

ma muidugi ei tea, mis vahe on värbajal ja ülemusel, sest ülemus värbabki ju – aga normaalsel töövestlysel peakski jääma meeldiv mulje, sest tööandja ka müüb ennast.

Ja oma praegusele kohale valiti mind kunagi nii – jäin ühe teisega parima 2 hulka ja olime ülemuse jaoks võrdväärsed. Kuna vahetult peale vestlusi olevat üks teine osakonnajuhataja juhuslikult meid mõkemit näinyd, lasti tal valida – valis minu ehk välimuse järgi huupi 😀 (kõik asjaosalised naised).

Ehk töötaja valik ongi natuke ka loterii.

meil on viimase otsuse tegija kollektiiv. oluline on koostöö ja sobivus, ja elu näitab et inimesed püsivad kauem kui nad kollektiivis sees omavahel hästi läbi saavad.

#3313541:

Mina ei ole ei juht ega personalispetsialist, aga tean, et meie asutuses käib nii, et vestlusel osalevad personalispetsialist, otsene ülemus ja osakonna juhataja. Lõppsõna ütleb otsene ülemus, kes on siis nn keskastmejuht. Oma arvamuse võivad muidugi öelda ka tippjuht ehk osakonna juhataja ja personalispetsialist.

Sul on terminid tiba sassis.

Tippjuht on ettevõtte juhatuse esimees. Koos teiste juhatuse liikmetega moodustab ta tippjuhtkonna. Osakonna juhataja on keskastmejuht. Ja tiimi juht on alamastme juht.

#3312434:

Olen käinud mitmel tööintervjuul ja tavaliselt on minu vastas istunud 2-3 inimest: värbaja, vahetu ülemus ja keegi tulevasest meeskonnast. Kõige rohkem esitab küsimusi värbaja, aga ka tulevane ülemus on üsna aktiivselt vestluses osalemas.

Viimasel tööintervjuul oli värbaja minu suhtes väga positiivne ja tema küsimused peegeldasid mulle, et olen nende meeskonda väga sobiv. Tulevane ülemus oli ka positiivne ja toetav, aga kolmas inimene esitas pigem asjasse mitte puutuvaid küsimusi. Tööle ma kahjuks ei saanud. Jäi mulje, et sellele kolmandale ma ei sobinud.

Paaril korral on isegi helistatud mu varasematele tööandjatele ja minu tausta uuritud, aga valiti ikkagi keegi teine. Mu varasemad kolleegid on minu suhtes hästi toetavad ja neid võin usaldada.

Nüüd siis küsimus teile, personalispetsialistid/värbajad, kuidas teie tööintervjuul otsustate, millise inimese tööle võtate ja kelle sõna on kõige suurema kaaluga? Loogiline oleks, et tulevasel ülemusel? Ja kas te helistate ja uurite kandidaatide tausta ning kui palju see otsustamist mõjutab?

Lisan veel, et kandideerin spetsialisti ametikohtadele (kõrgharidus nõutud), kus värbaja sõnul on palju kandidaate.

Kui sa oled neile sobiv, siis nad jätavad su reservi. Võtavad ühendust, kui nende väljavalitud inimene mingil põhjusel lahkub. Kui inimestel on ühesugused oskused, siis langeb otsus sellest lähtuvalt, kas inimene võiks sobida teiste töökaaslastega. Töökoht on ikkagi meeskond ja võetakse meeskonda liiget, kellelt oodatakse teatud haridust ja oskusi. Otsuse langetamisel on otsustav see, millised inimesed on juba tööl, kuidas inimene nendega sobib. Eriti kui eelmine lahkub suhete probleemi poolest, siis valitakse meeskonna liiget. Isegi väga hea haridus kaotab oma väärtuse, kui inimene ei tule suhtlemisega toime.

#3312434:

Tulevane ülemus oli ka positiivne ja toetav, aga kolmas inimene esitas pigem asjasse mitte puutuvaid küsimusi. Tööle ma kahjuks ei saanud. Jäi mulje, et sellele kolmandale ma ei sobinud.

Täiesti võimalik, minu endisel töökohal tekkis bossil soosik, kes mõjutas teda väga paljudes olulistes küsimustes ja see tööintervjuul või ükskõik mis olulisel kohtumisel kohal istumine ning asjasse mittepuutuvate aga norivate küsimuste esitamine oli täpselt selle soosiku stiil. Ja boss lasigi ennast temast mõjutada.
Lahkusin sellest töökohast, sest ma ei saanud bossi soosikuga läbi ja ta muutis elu lihtsalt põrguks. Ma ei olnud ainuke ega jää ka viimaseks.