Esileht Tööelu, raha ja seadused. Küsimus töölepingu kohta

Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )

Teema: Küsimus töölepingu kohta

Postitas:

Kui ma läksin tööle ja allkirjastasin töölepingu tingimusel, et töötan täisajaga ning töölepingus oli tööaja kohta punkt, et vastavalt töökorraltustele ja tehtavale graafikule. Pm, et tööpäevad ükskõik millal ning kui pikad, kuid kuu lõpuks peaks andma täistööaja kokku. Kaks kuud hiljem nägin, et ei saa täita seda ning andsin lahkumisavalduse. Pärast seda tööandja esindaja kirjutas ( , kes minuga töölepingu sõlmis), et tuleb mulle vastu ning töötan ainult E-K ja ma jäin tööle. Mingi allkirjaga seda ei kinnitanud, ainult e-posti meil. Nüüd tuli uus tööandja esindaja (kes ka graafikuid/lepinguid teeb) ning tema ei arvesta seda E-K töötamist. Kas ta saab nõuda mind teistel päevadel tööle, mina loen seda meilis varasema esindajaga tehtud lepet töölepingu muutmiseks, sest mõlemad olid nõus ning pikalt olen juba sellistel tingimustel töötanud. Mul pole võimalik teistel päevadel töötada, mis sellises olukorras oleks soodsad valikud minu jaoks?

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

TLSi kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosaseaduse § 77 lg 3 kohaselt Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kuigi vorminõude mittejärgimine ei too automaatselt kaasa tehingu tühisust, siis vorminõuet mittejärgiv kokkulepe kehtibki nii kaua, kuni see mõlemale poolele sobib. See tähendab, et tagasiulatuvalt ei saa ette heita, et keegi on midagi rikkunud vmt (nt vallandada selle eest, et sa vahepeal vähem töötasid), kuid kui tööandjale see kokkulepe enam ei sobi, siis kuna töölepingut ei ole seaduses sätestatud viisil muudetud, võib ta edaspidi nõuda kehtiva töölepingu täitmist. Ja samas sina ei saa tööandjalt nõuda selle kokkuleppe edasidist täitmist, kuna töölepingut ei ole seaduses sätestatud vormis muudetud.

Lisan kohe ka juurde, et kirjalik vorm tähendab, et tehingudokument peab olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Digitaalne allkiri loetakse võrdsustatuks omakäelise allkirjaga. Kuid e-kirjade vahetamine mitte – see on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui ma läksin tööle ja allkirjastasin töölepingu tingimusel, et töötan täisajaga ning töölepingus oli tööaja kohta punkt, et vastavalt töökorraltustele ja tehtavale graafikule. Pm, et tööpäevad ükskõik millal ning kui pikad, kuid kuu lõpuks peaks andma täistööaja kokku. Kaks kuud hiljem nägin, et ei saa täita seda ning andsin lahkumisavalduse. Pärast seda tööandja esindaja kirjutas ( , kes minuga töölepingu sõlmis), et tuleb mulle vastu ning töötan ainult E-K ja ma jäin tööle. Mingi allkirjaga seda ei kinnitanud, ainult e-posti meil. Nüüd tuli uus tööandja esindaja (kes ka graafikuid/lepinguid teeb) ning tema ei arvesta seda E-K töötamist. Kas ta saab nõuda mind teistel päevadel tööle, mina loen seda meilis varasema esindajaga tehtud lepet töölepingu muutmiseks, sest mõlemad olid nõus ning pikalt olen juba sellistel tingimustel töötanud. Mul pole võimalik teistel päevadel töötada, mis sellises olukorras oleks soodsad valikud minu jaoks?

leping on see, millel on mõlema poole allkirjad. tavalises e-kirjas kokkulepitu ei ole töölepingu lisa.
jah, tööandja saab nõuda sind kõigil päevadel tööle vastavalt graafikule. see vahepealne oli lihtsalt omavaheline ajutine kokkulepe, mis pooli millekski tegelikult ei kohusta. kui see oleks jäädav kokkulepe, siis oleks pidanud vormistama töölepingu lisa ja selle allkirjastama

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.05 13:30; 24.05 09:19; 24.05 16:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

eelmise tööandja esindajaga oli sul kirjalik kokkulepe, uus esindaja ei pea seda aktsepteerima.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.05 20:01; 23.05 21:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

eelmise tööandja esindajaga oli sul kirjalik kokkulepe, uus esindaja ei pea seda aktsepteerima.

Tööandja pole ju vahetunud:)

ütleme siis nii, et eelmise esindajaga

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.05 20:01; 23.05 21:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu arust peaks kokkulepe siiski kehtima, kuna on tehtud nö ettevõtte esindaja poolt, mitte eraisikuna. Seega pole vahet, kas juht on vahetunud v mitte.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.05 08:08; 25.05 08:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu arust peaks kokkulepe siiski kehtima, kuna on tehtud nö ettevõtte esindaja poolt, mitte eraisikuna. Seega pole vahet, kas juht on vahetunud v mitte.

sinu arust võib ju kehtida, aga juriidiliselt mitte
juriidiliselt sidus on allkirjastatud kokkulepe ehk kehtiv tööleping. kui uus kokkulepe ei ole koostatud ja allkirjastatud töölepingu lisana, siis mingit alust selle põhjal midagi nõuda pole

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.05 13:30; 24.05 09:19; 24.05 16:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ei saa hästi teemaalgatusest aru. Ütleb, et tööleping sõlmiti täistööajaga ja temal lasti töötada E-K. Kas see esmaspäevast kolmapäevani töötamine andis kokku täistööaja arvestusperioodi lõpuks või langes tänu sellele ka töökoormus, a la nüüd oli 0,5 või 0,75? Esimesel juhul, kus kolmele päevale nädalas pressida kogu nädalased töötunnid, jääks puhkeaega väheks. Seadus ju ütleb, et kahe tööpäeva vahel peab olema vähemalt 11 tundi. Teisel juhul on imelik, et töökoormust töölepingus sel juhul ei korrigeeritud.

eks see oli tavaline omavaheline ajutine kokkulepe ja vähendati selle võrra ka koormust 0,6 kohale, mis kehtis seni, kui mõlemale poolele sobis.
praegu tahtis täistööaega taastada tööandja, kuid samamoodi oleks võinud ühel hetkel täiskoormust tagasi tahta ka töötaj aise ning tööandja pidanuks seda siis võimaldama. tõenäoliselt seetõttu ei tehtudki töölepingule lisa, et siis oleks pidanud täistööaja taastamiseks uue lisa jälle sõlmima, selleks mõlema osapoole nõusolekut vaja jne. tööandjale ka lihtsam niimoodi ajutise kokkuleppena

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.05 13:30; 24.05 09:19; 24.05 16:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Täitsa huvitab, mis põhjusel mõnel ainult E-K töötada on võimalik, ja niiviisi juba pikka aega ei võta oma eluga midagi ette, et see teisiti oleks.

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu arust peaks kokkulepe siiski kehtima, kuna on tehtud nö ettevõtte esindaja poolt, mitte eraisikuna. Seega pole vahet, kas juht on vahetunud v mitte.

sinu arust võib ju kehtida, aga juriidiliselt mitte

juriidiliselt sidus on allkirjastatud kokkulepe ehk kehtiv tööleping. kui uus kokkulepe ei ole koostatud ja allkirjastatud töölepingu lisana, siis mingit alust selle põhjal midagi nõuda pole

Ära ole nii kindel. Kui isegi suuline leping on leping, siis meili teel kokkulepitud tingimustega võib vastavatesse instantsidesse vehkima minna küll. Kui antud isikul oli voli neid tingimusi töötajaga kokku leppida, siis saab töövaidlusesse minna.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.05 08:08; 25.05 08:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ära ole nii kindel. Kui isegi suuline leping on leping, siis meili teel kokkulepitud tingimustega võib vastavatesse instantsidesse vehkima minna küll. Kui antud isikul oli voli neid tingimusi töötajaga kokku leppida, siis saab töövaidlusesse minna.

Jah, kehtib sama põhimõte, mis ka TL sõlmimisel.

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf

10. Tsiviilõiguse üldiste põhimõtete kohaselt on seadusest tuleneva vormi järgimata jätmisel
tehing tühine ning pooled peavad tühise tehingu järgi saadu tagastama (TsÜS § 84 lõige 1).
Taolise põhimõtte kohaldamine tööõiguses ei ole asjakohane. TLS-s on kasutatud TsÜS
§ 83 lõikes 2 esitatud võimalust ning sätestatud, et vorminõude järgimata jätmine ei too
kaasa töölepingu tühisust (TLS § 4 lõige 4). Näiteks olukorras, kus töötaja on asunud tööülesandeid täitma, kuid tööleping on jäänud kirjalikult vormistamata, ei saa tööandja hiljem
väita, et lepingut ei ole sõlmitud. TLS kohaselt ei sõltu töölepingu kehtivus vorminõude täitmisest ning tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui pooled on vorminõude vastu eksinud. Sama põhimõtet on kinnitanud Riigikohus, leides et tööleping ja/või selle muutmise
kokkulepped ei ole kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised.

TLS lähtub põhimõttest, et kaitset vajab igasugune töösuhe olenemata vorminõuete järgimisest. Töölepingu olemasolu tõendamisel peab teadma, et tõendamisprotsessis ei saa
kumbki pool toetuda vorminõude mittejärgimisele kui siduva tahte puudumisele. Ka suuliselt
sõlmitud tööleping on kehtiv töötaja tööle asumisest (TLS § 4 lõike 2 lause 2), kuid siinkohal tuleb arvestada, et suuliselt sõlmitud lepingu alusel võib hiljem olla keerulisem tuvastada ja tõendada, milles täpselt pooled omavahel kokku leppisid.
11. TLS eeldab tööülesannete täitmise alustamisel ja tööle lubamisel töösuhte olemasolu
(TLS § 4 lõige 2). Eelnevalt selgitasime, et töölepingu olemasolu tõendamisel on oluline
tuvastada poolte kattuvad tahteavaldused ehk tegelik soov end lepinguga siduda. Soov end
siduda väljendub näiteks töötaja tööle lubamises või lepingueelsete läbirääkimiste raames
peetud kirjavahetuses,
millest saab järeldada, et pooled on avaldanud ühist soovi töölepingu sõlmimiseks. Töötaja kaitse on tagatud sellega, et tööandja teab, et töötaja tööle lubamine võrdub töölepingu sõlmimisega ning kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa
töölepingu tühisust.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Küsimus töölepingu kohta