Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Koroonaviirus COVID-19 Küsimus ülejäänud maailma vaktsineerimise kohta

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )

Teema: Küsimus ülejäänud maailma vaktsineerimise kohta

Postitas:

Tekivad üha uued tüved, peamiselt vaesemates riikides, aga nendes riikides on vaktsineerimine üsna nõrk ja olematu. Vaesemad riigid ei saa osta Pfizerit ja muid kalleid vaktsiine,  sest hind on kõrge, aga samal ajal rikkad riigid nagu Eesti vaktsineerime lapsi.

Miks ülejäänud riikidele ei anta rikaste riikide laste vaktsiinid kui on teada, et lapsed põevad kergelt? Nii jäämegi uusi ja uusi tüvesid ootama, aga ravimifirmad tahavad juba 2-aastaseid hakata vaktsineerima, muidugi ainult rikastes riikides.

Miks ei võiks hoopis vaesemate riikide täiskasvanud vaktsineerida ja siis jõuda rikaste riikide noorema põlvkonna vaktsineerimiseni?

+4
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.08 11:28; 09.08 00:38;
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:

Vaesed riigid jäävadki vaeseks kuna on harjunud saama kõike mida tahavad – viitame aga vaesusele ja kohe rikkad riigid avavad rahakotirauad.

Ni iikka ei käi.

Kui vaesed riigid eelisjärjekorras vaktsineerida siis jääb rikaste riikide rahvast vähemaks – kes nende vaesuse siis kinni aitab taguda….

+6
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaesed riigid, nt India, pakuvad oma elanikele odavat ja tõhusat ivermektiini ja saavad iseenesest pandeemiast lahti. Meil peab kalleid vaktsiine süstima mitu korda aastas, see ka ei aita.

+10
-12
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tekivad üha uued tüved, peamiselt vaesemates riikides, aga nendes riikides on vaktsineerimine üsna nõrk ja olematu. Vaesemad riigid ei saa osta Pfizerit ja muid kalleid vaktsiine, sest hind on kõrge, aga samal ajal rikkad riigid nagu Eesti vaktsineerime lapsi.

Miks ülejäänud riikidele ei anta rikaste riikide laste vaktsiinid kui on teada, et lapsed põevad kergelt? Nii jäämegi uusi ja uusi tüvesid ootama, aga ravimifirmad tahavad juba 2-aastaseid hakata vaktsineerima, muidugi ainult rikastes riikides.

Miks ei võiks hoopis vaesemate riikide täiskasvanud vaktsineerida ja siis jõuda rikaste riikide noorema põlvkonna vaktsineerimiseni?

Miks üldse maailmas ei valitse kommunism, seda tahad küsida?

 

+7
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sellepärast, et vaktsiinitootjate eesmärk on oma tooteid müüa mitte maailma päästa. Kahjuks.
Miks toiduainetööstus ei tooda ainult puhast ja tervislikku? Miks kosmeetikatööstus ei tooda vaid ohutut?

+13
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga teil on see võimalus kallid maailmapäästjad! Arendage miljardite eest vaktsiin ja jagage seda siis tasuta nii palju kui kulub. Tootke öko-möko toitu ja kosmeetikat, ega see tootearendus ja seadmed ju suurt maksa.

+7
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Esiteks on lääneriikides lapsi oluliselt vähem kui arenguriikides täiskasvanuid. Meie laste vaktsiinidest ei jaguks arengumaadele.

Teiseks esineb üksikutel lastel ja ka noortel täiskasvanutel väga raske covidi järgne sündroom MIS-C või MIS-A ja seda kohe kindlasti omal lapsele ei sooviks.

Kolmandaks pole enamikus arenguriikides tingimusi mRNA vaktsiinide nõuetekohaseks säilitamiseks ja transpordiks.

Neljandaks ei ole mingit garantiid, et mõni uus tüvi lapsi raskelt haigestuma ei pane, pigem olgu neil mingigi kaitse selle praeguse vaktsiini näol.

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Mul on lõuna-ameeriklastest tuttavaid, kes imestavad, et  Euroopas nii aeglaselt läheb ja alla poole elanikkonnast alles kahe doosiga tehtud. Neil on väga kõva protsent juba vaktsineeritud ja kiiresti tegutsevad. Sealsete inimeste huvi end vaktsineerida on väga suur, sest meditsiiniabi pole kõigile kättesaadav ning haigeks jäämine võrdub nälga jäämisega.

Norrakast tuttav jällegi räägib, et Norras kulgeb vaktsineerimine väga aeglases tempos ja protsent väiksem kui meil. Neil käib kindlas vanuselises järjekorras ja teise doosi järjekord on alles 40+ vanuseklassis. Kuulab nagu ulmet, kui ütlen, et meil võib minna ilma broneerimata mingisse bussi turu juures ja misiganes vanuses.

Nii et olegi päris nii, et rikastes riikides kulgeb vaktsineerimine tõhusamalt. Kuna seal on inimesed sõna otseses mõttes täissöönud ja  haigekassaga kindlustatud, siis võivad igatsugu vandenõuteooriaid ning pirtsutamist oma lubada.

+13
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 03.08 21:56; 07.08 09:31; 08.08 08:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Loomulikult on ravimifirmadel erineva elatustasemega riikidele erinevad hinnad. Täpselt nagu C-hepatiidi ravimiga.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Isegi WHO on samal arvamusel.

https://forte.delfi.ee/artikkel/94226153/who-palun-arge-hakake-juba-kolmandaid-koroonasuste-tegema

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.08 11:28; 06.08 14:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaesed riigid, nt India, pakuvad oma elanikele odavat ja tõhusat ivermektiini ja saavad iseenesest pandeemiast lahti. Meil peab kalleid vaktsiine süstima mitu korda aastas, see ka ei aita.

Ainult et see “iseenesest pandeemiast lahtisaamine” tähendas Indias massiliselt surnuid, haiglate täielikku ülekoormust, hapnikupuudust ja laipade sokutamist kuhu iganes, kui ei saanud enam tavapärasel moel põletusmatust läbi viia.

See pole küll mingiks eeskujuks.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaesed riigid, nt India, pakuvad oma elanikele odavat ja tõhusat ivermektiini ja saavad iseenesest pandeemiast lahti.

Miks ivermektiini tootja ise ütleb, et see ei ole koroonaravim? https://www.merck.com/news/merck-statement-on-ivermectin-use-during-the-covid-19-pandemic/

Algul räägitakse ravimitööstuse vandenõust, et vaktsiine müüa ja siis istub keegi toimiva ravimi otsas ja ei tahagi seda müüa? Sama tootja ei tooda ise ka vaktsiine, miks ta ei peaks tahtma konkureerida?

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Selleks, et karjaimmuunsus tekiks, peab olema vähemalt 70% elanikkonnast vaktsineeritud. Seega on mõistlik vaktsineerida oma riik selle 70%-ni enne kui vaktsiine teistele riikidele jagama hakata.

Sellest kui terve maailm, sealhulgas vaesed riigid, oleks vaktsineeritud 40% ulatuses, ei oleks kasu.

Ja mitte ühegi haiguse vastu pole terve maailm ühepalju vaktsineeritud, nt Aafrika on alati teistest pika puuga maas ja seal surrakse haigustesse, millest arenenud riikides pole enam ammu kuuldudki.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on lõuna-ameeriklastest tuttavaid, kes imestavad, et Euroopas nii aeglaselt läheb ja alla poole elanikkonnast alles kahe doosiga tehtud. Neil on väga kõva protsent juba vaktsineeritud ja kiiresti tegutsevad. Sealsete inimeste huvi end vaktsineerida on väga suur, sest meditsiiniabi pole kõigile kättesaadav ning haigeks jäämine võrdub nälga jäämisega.

Norrakast tuttav jällegi räägib, et Norras kulgeb vaktsineerimine väga aeglases tempos ja protsent väiksem kui meil. Neil käib kindlas vanuselises järjekorras ja teise doosi järjekord on alles 40+ vanuseklassis. Kuulab nagu ulmet, kui ütlen, et meil võib minna ilma broneerimata mingisse bussi turu juures ja misiganes vanuses.

Nii et olegi päris nii, et rikastes riikides kulgeb vaktsineerimine tõhusamalt. Kuna seal on inimesed sõna otseses mõttes täissöönud ja haigekassaga kindlustatud, siis võivad igatsugu vandenõuteooriaid ning pirtsutamist oma lubada.

Nii see valeinfo levib, üks kirjutab perekoolis kuidas tema kindlatest allikatest kuulis, need seitse kes juba plussid pannud, räägivad omakorda veel seitsmele edasi. Nii, täna on 7. august ja värsked vaktsineerimisnumbrid on järgnevad:

Norras: 35.8 % vaktsiinikuur läbi 68.5 % esimese süsti saanud. Muide Norras süstitakse vaid Pfizerit ja Modernat.

Eestis: 37.8 % vaktsiinikuur läbi 49.3% esimese süsti saanud.

Ja see lõuna-ameeriklane elab täpsemalt kus? Ehk Uruguais, seal on jah 65% kuur lõpetatud ja 75% esimene süst saadud. Venetsueelas seevastu on need arvud 4% ja 10%. Lõuna-Ameerikas on veel palju väga erinevaid riike.

Põhjus, miks Norras on teise süsti saajad 40+ vanuses on selles, et jah vaktsineerimine käib vanuselises järjekorras, aga peamine põhjus on see, et 90% inimestest on nõus vaktsineerima. Eestis on ise soovijaid ja nõustujaid palju vähem, nii et suva vanuses inimesed said juba ammu soovi korral vaktsineerida tänu sellele, et üldine nõudlus oli lihtsalt väiksem. Ja nüüd sõidetakse bussidega ringi, et kõhklejatel oleks lihtsam nõustuda. Esimese süsti saajate ehk siis ise vaktsineerida soovijate % on Norras paraku peaaegu 20% suurem.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.08 00:50; 07.08 11:09; 08.08 12:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Mul on lõuna-ameeriklastest tuttavaid, kes imestavad, et Euroopas nii aeglaselt läheb ja alla poole elanikkonnast alles kahe doosiga tehtud. Neil on väga kõva protsent juba vaktsineeritud ja kiiresti tegutsevad. Sealsete inimeste huvi end vaktsineerida on väga suur, sest meditsiiniabi pole kõigile kättesaadav ning haigeks jäämine võrdub nälga jäämisega.

Norrakast tuttav jällegi räägib, et Norras kulgeb vaktsineerimine väga aeglases tempos ja protsent väiksem kui meil. Neil käib kindlas vanuselises järjekorras ja teise doosi järjekord on alles 40+ vanuseklassis. Kuulab nagu ulmet, kui ütlen, et meil võib minna ilma broneerimata mingisse bussi turu juures ja misiganes vanuses.

Nii et olegi päris nii, et rikastes riikides kulgeb vaktsineerimine tõhusamalt. Kuna seal on inimesed sõna otseses mõttes täissöönud ja haigekassaga kindlustatud, siis võivad igatsugu vandenõuteooriaid ning pirtsutamist oma lubada.

Nii see valeinfo levib, üks kirjutab perekoolis kuidas tema kindlatest allikatest kuulis, need seitse kes juba plussid pannud, räägivad omakorda veel seitsmele edasi. Nii, täna on 7. august ja värsked vaktsineerimisnumbrid on järgnevad:

Norras: 35.8 % vaktsiinikuur läbi 68.5 % esimese süsti saanud. Muide Norras süstitakse vaid Pfizerit ja Modernat.

Eestis: 37.8 % vaktsiinikuur läbi 49.3% esimese süsti saanud.

Ja see lõuna-ameeriklane elab täpsemalt kus? Ehk Uruguais, seal on jah 65% kuur lõpetatud ja 75% esimene süst saadud. Venetsueelas seevastu on need arvud 4% ja 10%. Lõuna-Ameerikas on veel palju väga erinevaid riike.

Põhjus, miks Norras on teise süsti saajad 40+ vanuses on selles, et jah vaktsineerimine käib vanuselises järjekorras, aga peamine põhjus on see, et 90% inimestest on nõus vaktsineerima. Eestis on ise soovijaid ja nõustujaid palju vähem, nii et suva vanuses inimesed said juba ammu soovi korral vaktsineerida tänu sellele, et üldine nõudlus oli lihtsalt väiksem. Ja nüüd sõidetakse bussidega ringi, et kõhklejatel oleks lihtsam nõustuda. Esimese süsti saajate ehk siis ise vaktsineerida soovijate % on Norras paraku peaaegu 20% suurem.

See on Norra kohta väga aeglane tempo ja paljud nurisevad, sest keskealised ja nooremad ei saa terve suve reisida. See ei vasta tõele, et seal kõik on altid vaktsineerima. Vägagi ollakse hädas, et paljud ei viitsi teist doosi teha. Eestis on kõik, kes vähegi tahtnud, vaktsineeritud ja ma usun, et kui poleks nii palju veidrikke, kes ei taha, oleks meie protsent Norrast ikka pika puuga ees. See on madal vaid mitte tahtmise tõttu, mitte suutmatuse tõttu kiiremini vaktsineerida. Minu suguvõsas ja tuttavate, kolleegide hulgas pole keegi vaktsineerimata, ka teismelised lapsed on kõigil kahe doosiga tehtud.

Minu tuttav ei ole kõrge keskmise elatustasemega Lõuna-Ameerika riigist, aga tema pereliikmed, sugulased 30ndate eluaastates ja vanemad on seal juba täielikult vaktsineeritud. Samuti liigutakse seal vanuse järjekorras. Tema 45-aastane Oslos saab teise doosi augusti lõpus (see pole valeinfo, vaid fakt) ja kuhugi minna ei saa, sest Norra kotib reisilt tagasi tulijaid nii et vähe pole. Käid näiteks Taanis suvilas, kus sa istud kogu aja üksinduses ja tagasi Norras – karantiin, kontrollivad telefonikõned. Taanist lahkudes tee test ja samal päeval Norrasse sisenedes tee uus test, sest Taani testi ei saa ju usaldusväärseks pidada eksole ja siis mingi aja pärast veel kolmas test. Lennujaamas on ootejärjekorrad kaks tundi. Hea seegi, et nüüd võib kodus karantiinis olla, mitte hotellis. Äkki paneks energia vaktsineerimisse, mitte kontrollimisele.

Nii et ei vasta tõele, et rikkad riigid on jube edukad vaktsineerimises ja vaesemad löntsivad kuskil sabas. Paljud Norrast väga palju vaesemad on vaktsineerimise tempos palju edukamad olnud.

Ära võrdle ainult protsenti kogurahvastikust, vaid ka vaktsineeritud inimeste arvu. Vaesemates riikides vaktsineeritute protsent kogurahvastikust võib tõesti tunduvalt väiksem olla, aga samas on enamvähem sama meditsiinilise võimsuse ja personali arvuga vaktsineeritud kokku mitu Norra riigi täit inimesi. Tohututu tempoga vaktsineeritakse. Egas kuskilt džunglist ja getodest  (metsikud looduslikud territooriumid väga suured) sa kõiki kätte ei saagi ja protsent kokkuvõttes jääb väiksemaks kui arenenud riikides. Mõnes vaeses riigis on üle 10 miljonit vaktsineeritud, me siin ei saa oma 1,3 milliga hakkama.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 03.08 21:56; 07.08 09:31; 08.08 08:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on lõuna-ameeriklastest tuttavaid, kes imestavad, et Euroopas nii aeglaselt läheb ja alla poole elanikkonnast alles kahe doosiga tehtud. Neil on väga kõva protsent juba vaktsineeritud ja kiiresti tegutsevad. Sealsete inimeste huvi end vaktsineerida on väga suur, sest meditsiiniabi pole kõigile kättesaadav ning haigeks jäämine võrdub nälga jäämisega.

Norrakast tuttav jällegi räägib, et Norras kulgeb vaktsineerimine väga aeglases tempos ja protsent väiksem kui meil. Neil käib kindlas vanuselises järjekorras ja teise doosi järjekord on alles 40+ vanuseklassis. Kuulab nagu ulmet, kui ütlen, et meil võib minna ilma broneerimata mingisse bussi turu juures ja misiganes vanuses.

Nii et olegi päris nii, et rikastes riikides kulgeb vaktsineerimine tõhusamalt. Kuna seal on inimesed sõna otseses mõttes täissöönud ja haigekassaga kindlustatud, siis võivad igatsugu vandenõuteooriaid ning pirtsutamist oma lubada.

Nii see valeinfo levib, üks kirjutab perekoolis kuidas tema kindlatest allikatest kuulis, need seitse kes juba plussid pannud, räägivad omakorda veel seitsmele edasi. Nii, täna on 7. august ja värsked vaktsineerimisnumbrid on järgnevad:

Norras: 35.8 % vaktsiinikuur läbi 68.5 % esimese süsti saanud. Muide Norras süstitakse vaid Pfizerit ja Modernat.

Eestis: 37.8 % vaktsiinikuur läbi 49.3% esimese süsti saanud.

Ja see lõuna-ameeriklane elab täpsemalt kus? Ehk Uruguais, seal on jah 65% kuur lõpetatud ja 75% esimene süst saadud. Venetsueelas seevastu on need arvud 4% ja 10%. Lõuna-Ameerikas on veel palju väga erinevaid riike.

Põhjus, miks Norras on teise süsti saajad 40+ vanuses on selles, et jah vaktsineerimine käib vanuselises järjekorras, aga peamine põhjus on see, et 90% inimestest on nõus vaktsineerima. Eestis on ise soovijaid ja nõustujaid palju vähem, nii et suva vanuses inimesed said juba ammu soovi korral vaktsineerida tänu sellele, et üldine nõudlus oli lihtsalt väiksem. Ja nüüd sõidetakse bussidega ringi, et kõhklejatel oleks lihtsam nõustuda. Esimese süsti saajate ehk siis ise vaktsineerida soovijate % on Norras paraku peaaegu 20% suurem.

See on Norra kohta väga aeglane tempo ja paljud nurisevad, sest keskealised ja nooremad ei saa terve suve reisida. See ei vasta tõele, et seal kõik on altid vaktsineerima. Vägagi ollakse hädas, et paljud ei viitsi teist doosi teha. Eestis on kõik, kes vähegi tahtnud, vaktsineeritud ja ma usun, et kui poleks nii palju veidrikke, kes ei taha, oleks meie protsent Norrast ikka pika puuga ees. See on madal vaid mitte tahtmise tõttu, mitte suutmatuse tõttu kiiremini vaktsineerida. Minu suguvõsas ja tuttavate, kolleegide hulgas pole keegi vaktsineerimata, ka teismelised lapsed on kõigil kahe doosiga tehtud.

Minu tuttav ei ole kõrge keskmise elatustasemega Lõuna-Ameerika riigist, aga tema pereliikmed, sugulased 30ndate eluaastates ja vanemad on seal juba täielikult vaktsineeritud. Samuti liigutakse seal vanuse järjekorras. Tema 45-aastane Oslos saab teise doosi augusti lõpus (see pole valeinfo, vaid fakt) ja kuhugi minna ei saa, sest Norra kotib reisilt tagasi tulijaid nii et vähe pole. Käid näiteks Taanis suvilas, kus sa istud kogu aja üksinduses ja tagasi Norras – karantiin, kontrollivad telefonikõned. Taanist lahkudes tee test ja samal päeval Norrasse sisenedes tee uus test, sest Taani testi ei saa ju usaldusväärseks pidada eksole ja siis mingi aja pärast veel kolmas test. Lennujaamas on ootejärjekorrad kaks tundi. Hea seegi, et nüüd võib kodus karantiinis olla, mitte hotellis. Äkki paneks energia vaktsineerimisse, mitte kontrollimisele.

Nii et ei vasta tõele, et rikkad riigid on jube edukad vaktsineerimises ja vaesemad löntsivad kuskil sabas. Paljud Norrast väga palju vaesemad on vaktsineerimise tempos palju edukamad olnud.

Ära võrdle ainult protsenti kogurahvastikust, vaid ka vaktsineeritud inimeste arvu. Vaesemates riikides vaktsineeritute protsent kogurahvastikust võib tõesti tunduvalt väiksem olla, aga samas on enamvähem sama meditsiinilise võimsuse ja personali arvuga vaktsineeritud kokku mitu Norra riigi täit inimesi. Tohututu tempoga vaktsineeritakse. Egas kuskilt džunglist ja getodest (metsikud looduslikud territooriumid väga suured) sa kõiki kätte ei saagi ja protsent kokkuvõttes jääb väiksemaks kui arenenud riikides. Mõnes vaeses riigis on üle 10 miljonit vaktsineeritud, me siin ei saa oma 1,3 milliga hakkama.

Norra kohta on sul paraku valeinfo. Mitte mingeid kontrollivaid telefonikõnesid ei tehta, see on naeruväärne. Telefonikõne saad siis kui sind informeeritakse, et oled olnud lähikontaktne. Kodus kontrollimas ei käi keegi. Ja ühe vaktsiinidoosi teinud peavad peale reisi karantiinis olema seni kuni kolmandal päeval tehtud test on negatiivne. Ja suurest osast Euroopast tulnuna ei pea hetkel keegi karantiini jääma, kahjuks küll Eestist reisides peab, vahepeal ei pidanud Eestist tulles ka. 2 doosi saanud ei pea. Su tuttav on lihtsalt vinguviiul, muud ei midagi. Otse loomulikult mõjutab vanuse järjekorras vaktsiinile “jah” ütlevate % seda, mis ajal 40-aastased teise doosi saavad. Ja Norras on 90% vaktsineerimisega nõus. Ja loomulikult mõjutab ka see, et kasutusel vaid 2 vaktsiini.

Lõuna-Ameerika. Mis riigist siis jutt käib? Kui sa ei tee statistikat sel viisil nagu tehakse, vaid hakkad arvestama elatustaset, siis see ei ole statistika, vaid  subjektiivne võrdlemine.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.08 00:50; 07.08 11:09; 08.08 12:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Mul on lõuna-ameeriklastest tuttavaid, kes imestavad, et Euroopas nii aeglaselt läheb ja alla poole elanikkonnast alles kahe doosiga tehtud. Neil on väga kõva protsent juba vaktsineeritud ja kiiresti tegutsevad. Sealsete inimeste huvi end vaktsineerida on väga suur, sest meditsiiniabi pole kõigile kättesaadav ning haigeks jäämine võrdub nälga jäämisega.

Norrakast tuttav jällegi räägib, et Norras kulgeb vaktsineerimine väga aeglases tempos ja protsent väiksem kui meil. Neil käib kindlas vanuselises järjekorras ja teise doosi järjekord on alles 40+ vanuseklassis. Kuulab nagu ulmet, kui ütlen, et meil võib minna ilma broneerimata mingisse bussi turu juures ja misiganes vanuses.

Nii et olegi päris nii, et rikastes riikides kulgeb vaktsineerimine tõhusamalt. Kuna seal on inimesed sõna otseses mõttes täissöönud ja haigekassaga kindlustatud, siis võivad igatsugu vandenõuteooriaid ning pirtsutamist oma lubada.

Nii see valeinfo levib, üks kirjutab perekoolis kuidas tema kindlatest allikatest kuulis, need seitse kes juba plussid pannud, räägivad omakorda veel seitsmele edasi. Nii, täna on 7. august ja värsked vaktsineerimisnumbrid on järgnevad:

Norras: 35.8 % vaktsiinikuur läbi 68.5 % esimese süsti saanud. Muide Norras süstitakse vaid Pfizerit ja Modernat.

Eestis: 37.8 % vaktsiinikuur läbi 49.3% esimese süsti saanud.

Ja see lõuna-ameeriklane elab täpsemalt kus? Ehk Uruguais, seal on jah 65% kuur lõpetatud ja 75% esimene süst saadud. Venetsueelas seevastu on need arvud 4% ja 10%. Lõuna-Ameerikas on veel palju väga erinevaid riike.

Põhjus, miks Norras on teise süsti saajad 40+ vanuses on selles, et jah vaktsineerimine käib vanuselises järjekorras, aga peamine põhjus on see, et 90% inimestest on nõus vaktsineerima. Eestis on ise soovijaid ja nõustujaid palju vähem, nii et suva vanuses inimesed said juba ammu soovi korral vaktsineerida tänu sellele, et üldine nõudlus oli lihtsalt väiksem. Ja nüüd sõidetakse bussidega ringi, et kõhklejatel oleks lihtsam nõustuda. Esimese süsti saajate ehk siis ise vaktsineerida soovijate % on Norras paraku peaaegu 20% suurem.

See on Norra kohta väga aeglane tempo ja paljud nurisevad, sest keskealised ja nooremad ei saa terve suve reisida. See ei vasta tõele, et seal kõik on altid vaktsineerima. Vägagi ollakse hädas, et paljud ei viitsi teist doosi teha. Eestis on kõik, kes vähegi tahtnud, vaktsineeritud ja ma usun, et kui poleks nii palju veidrikke, kes ei taha, oleks meie protsent Norrast ikka pika puuga ees. See on madal vaid mitte tahtmise tõttu, mitte suutmatuse tõttu kiiremini vaktsineerida. Minu suguvõsas ja tuttavate, kolleegide hulgas pole keegi vaktsineerimata, ka teismelised lapsed on kõigil kahe doosiga tehtud.

Minu tuttav ei ole kõrge keskmise elatustasemega Lõuna-Ameerika riigist, aga tema pereliikmed, sugulased 30ndate eluaastates ja vanemad on seal juba täielikult vaktsineeritud. Samuti liigutakse seal vanuse järjekorras. Tema 45-aastane Oslos saab teise doosi augusti lõpus (see pole valeinfo, vaid fakt) ja kuhugi minna ei saa, sest Norra kotib reisilt tagasi tulijaid nii et vähe pole. Käid näiteks Taanis suvilas, kus sa istud kogu aja üksinduses ja tagasi Norras – karantiin, kontrollivad telefonikõned. Taanist lahkudes tee test ja samal päeval Norrasse sisenedes tee uus test, sest Taani testi ei saa ju usaldusväärseks pidada eksole ja siis mingi aja pärast veel kolmas test. Lennujaamas on ootejärjekorrad kaks tundi. Hea seegi, et nüüd võib kodus karantiinis olla, mitte hotellis. Äkki paneks energia vaktsineerimisse, mitte kontrollimisele.

Nii et ei vasta tõele, et rikkad riigid on jube edukad vaktsineerimises ja vaesemad löntsivad kuskil sabas. Paljud Norrast väga palju vaesemad on vaktsineerimise tempos palju edukamad olnud.

Ära võrdle ainult protsenti kogurahvastikust, vaid ka vaktsineeritud inimeste arvu. Vaesemates riikides vaktsineeritute protsent kogurahvastikust võib tõesti tunduvalt väiksem olla, aga samas on enamvähem sama meditsiinilise võimsuse ja personali arvuga vaktsineeritud kokku mitu Norra riigi täit inimesi. Tohututu tempoga vaktsineeritakse. Egas kuskilt džunglist ja getodest (metsikud looduslikud territooriumid väga suured) sa kõiki kätte ei saagi ja protsent kokkuvõttes jääb väiksemaks kui arenenud riikides. Mõnes vaeses riigis on üle 10 miljonit vaktsineeritud, me siin ei saa oma 1,3 milliga hakkama.

Norra kohta on sul paraku valeinfo. Mitte mingeid kontrollivaid telefonikõnesid ei tehta, see on naeruväärne. Telefonikõne saad siis kui sind informeeritakse, et oled olnud lähikontaktne. Kodus kontrollimas ei käi keegi. Ja ühe vaktsiinidoosi teinud peavad peale reisi karantiinis olema seni kuni kolmandal päeval tehtud test on negatiivne. Ja suurest osast Euroopast tulnuna ei pea hetkel keegi karantiini jääma, kahjuks küll Eestist reisides peab, vahepeal ei pidanud Eestist tulles ka. 2 doosi saanud ei pea. Su tuttav on lihtsalt vinguviiul, muud ei midagi. Otse loomulikult mõjutab vanuse järjekorras vaktsiinile “jah” ütlevate % seda, mis ajal 40-aastased teise doosi saavad. Ja Norras on 90% vaktsineerimisega nõus. Ja loomulikult mõjutab ka see, et kasutusel vaid 2 vaktsiini.

Lõuna-Ameerika. Mis riigist siis jutt käib? Kui sa ei tee statistikat sel viisil nagu tehakse, vaid hakkad arvestama elatustaset, siis see ei ole statistika, vaid subjektiivne võrdlemine.

Tehakse telefonikõne. Ühe doosiga vaktsineeritule tehti. See on fakt! Helistatakse ja kontrollitakse üle ankeedi info, mida oled andnud. Kusjuures taheti suisa, et kaamera sisse lülitaks nägemaks, et viibid kodus. Mis siis, et tulid Taanist. Nii et täpselt nii naeruväärne see just seal ongi. Mine tee laevaga trip Taani ja siis näed. Sa istub ikka küll roosas pilves. Kogu see koroona aeg on neil naabritest tunduvalt suurem kontroll ja piirangud olnud. Laineid pole see ära hoidnud. Ei olda ka innukad end vaktsineerima. I Bergen kommune er det fortsatt 35.000 over 18 år som ennå ikke har registrert seg for vaksinering.

Kuiva statistikaga ei ole midagi peale hakata tuleb arvestada alati ikka muid nüansse ka. Nii nagu statistiliselt keskmise palk pole tegelik keskmise inimese palk.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 03.08 21:56; 07.08 09:31; 08.08 08:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on lõuna-ameeriklastest tuttavaid, kes imestavad, et Euroopas nii aeglaselt läheb ja alla poole elanikkonnast alles kahe doosiga tehtud. Neil on väga kõva protsent juba vaktsineeritud ja kiiresti tegutsevad. Sealsete inimeste huvi end vaktsineerida on väga suur, sest meditsiiniabi pole kõigile kättesaadav ning haigeks jäämine võrdub nälga jäämisega.

Norrakast tuttav jällegi räägib, et Norras kulgeb vaktsineerimine väga aeglases tempos ja protsent väiksem kui meil. Neil käib kindlas vanuselises järjekorras ja teise doosi järjekord on alles 40+ vanuseklassis. Kuulab nagu ulmet, kui ütlen, et meil võib minna ilma broneerimata mingisse bussi turu juures ja misiganes vanuses.

Nii et olegi päris nii, et rikastes riikides kulgeb vaktsineerimine tõhusamalt. Kuna seal on inimesed sõna otseses mõttes täissöönud ja haigekassaga kindlustatud, siis võivad igatsugu vandenõuteooriaid ning pirtsutamist oma lubada.

Nii see valeinfo levib, üks kirjutab perekoolis kuidas tema kindlatest allikatest kuulis, need seitse kes juba plussid pannud, räägivad omakorda veel seitsmele edasi. Nii, täna on 7. august ja värsked vaktsineerimisnumbrid on järgnevad:

Norras: 35.8 % vaktsiinikuur läbi 68.5 % esimese süsti saanud. Muide Norras süstitakse vaid Pfizerit ja Modernat.

Eestis: 37.8 % vaktsiinikuur läbi 49.3% esimese süsti saanud.

Ja see lõuna-ameeriklane elab täpsemalt kus? Ehk Uruguais, seal on jah 65% kuur lõpetatud ja 75% esimene süst saadud. Venetsueelas seevastu on need arvud 4% ja 10%. Lõuna-Ameerikas on veel palju väga erinevaid riike.

Põhjus, miks Norras on teise süsti saajad 40+ vanuses on selles, et jah vaktsineerimine käib vanuselises järjekorras, aga peamine põhjus on see, et 90% inimestest on nõus vaktsineerima. Eestis on ise soovijaid ja nõustujaid palju vähem, nii et suva vanuses inimesed said juba ammu soovi korral vaktsineerida tänu sellele, et üldine nõudlus oli lihtsalt väiksem. Ja nüüd sõidetakse bussidega ringi, et kõhklejatel oleks lihtsam nõustuda. Esimese süsti saajate ehk siis ise vaktsineerida soovijate % on Norras paraku peaaegu 20% suurem.

See on Norra kohta väga aeglane tempo ja paljud nurisevad, sest keskealised ja nooremad ei saa terve suve reisida. See ei vasta tõele, et seal kõik on altid vaktsineerima. Vägagi ollakse hädas, et paljud ei viitsi teist doosi teha. Eestis on kõik, kes vähegi tahtnud, vaktsineeritud ja ma usun, et kui poleks nii palju veidrikke, kes ei taha, oleks meie protsent Norrast ikka pika puuga ees. See on madal vaid mitte tahtmise tõttu, mitte suutmatuse tõttu kiiremini vaktsineerida. Minu suguvõsas ja tuttavate, kolleegide hulgas pole keegi vaktsineerimata, ka teismelised lapsed on kõigil kahe doosiga tehtud.

Minu tuttav ei ole kõrge keskmise elatustasemega Lõuna-Ameerika riigist, aga tema pereliikmed, sugulased 30ndate eluaastates ja vanemad on seal juba täielikult vaktsineeritud. Samuti liigutakse seal vanuse järjekorras. Tema 45-aastane Oslos saab teise doosi augusti lõpus (see pole valeinfo, vaid fakt) ja kuhugi minna ei saa, sest Norra kotib reisilt tagasi tulijaid nii et vähe pole. Käid näiteks Taanis suvilas, kus sa istud kogu aja üksinduses ja tagasi Norras – karantiin, kontrollivad telefonikõned. Taanist lahkudes tee test ja samal päeval Norrasse sisenedes tee uus test, sest Taani testi ei saa ju usaldusväärseks pidada eksole ja siis mingi aja pärast veel kolmas test. Lennujaamas on ootejärjekorrad kaks tundi. Hea seegi, et nüüd võib kodus karantiinis olla, mitte hotellis. Äkki paneks energia vaktsineerimisse, mitte kontrollimisele.

Nii et ei vasta tõele, et rikkad riigid on jube edukad vaktsineerimises ja vaesemad löntsivad kuskil sabas. Paljud Norrast väga palju vaesemad on vaktsineerimise tempos palju edukamad olnud.

Ära võrdle ainult protsenti kogurahvastikust, vaid ka vaktsineeritud inimeste arvu. Vaesemates riikides vaktsineeritute protsent kogurahvastikust võib tõesti tunduvalt väiksem olla, aga samas on enamvähem sama meditsiinilise võimsuse ja personali arvuga vaktsineeritud kokku mitu Norra riigi täit inimesi. Tohututu tempoga vaktsineeritakse. Egas kuskilt džunglist ja getodest (metsikud looduslikud territooriumid väga suured) sa kõiki kätte ei saagi ja protsent kokkuvõttes jääb väiksemaks kui arenenud riikides. Mõnes vaeses riigis on üle 10 miljonit vaktsineeritud, me siin ei saa oma 1,3 milliga hakkama.

Norra kohta on sul paraku valeinfo. Mitte mingeid kontrollivaid telefonikõnesid ei tehta, see on naeruväärne. Telefonikõne saad siis kui sind informeeritakse, et oled olnud lähikontaktne. Kodus kontrollimas ei käi keegi. Ja ühe vaktsiinidoosi teinud peavad peale reisi karantiinis olema seni kuni kolmandal päeval tehtud test on negatiivne. Ja suurest osast Euroopast tulnuna ei pea hetkel keegi karantiini jääma, kahjuks küll Eestist reisides peab, vahepeal ei pidanud Eestist tulles ka. 2 doosi saanud ei pea. Su tuttav on lihtsalt vinguviiul, muud ei midagi. Otse loomulikult mõjutab vanuse järjekorras vaktsiinile “jah” ütlevate % seda, mis ajal 40-aastased teise doosi saavad. Ja Norras on 90% vaktsineerimisega nõus. Ja loomulikult mõjutab ka see, et kasutusel vaid 2 vaktsiini.

Lõuna-Ameerika. Mis riigist siis jutt käib? Kui sa ei tee statistikat sel viisil nagu tehakse, vaid hakkad arvestama elatustaset, siis see ei ole statistika, vaid subjektiivne võrdlemine.

  1. Tehakse telefonikõne. Ühe doosiga vaktsineeritule tehti. See on fakt! Helistatakse ja kontrollitakse üle ankeedi info, mida oled andnud. Kusjuures taheti suisa, et kaamera sisse lülitaks nägemaks, et viibid kodus. Mis siis, et tulid Taanist. Nii et täpselt nii naeruväärne see just seal ongi. Mine tee laevaga trip Taani ja siis näed. Sa istub ikka küll roosas pilves. Kogu see koroona aeg on neil naabritest tunduvalt suurem kontroll ja piirangud olnud. Laineid pole see ära hoidnud. Ei olda ka innukad end vaktsineerima. I Bergen kommune er det fortsatt 35.000 over 18 år som ennå ikke har registrert seg for vaksinering.

    Kuiva statistikaga ei ole midagi peale hakata tuleb arvestada alati ikka muid nüansse ka. Nii nagu statistiliselt keskmise palk pole tegelik keskmise inimese palk.

Inimene siin targutab statistika teemal, aga kopeerib info mida pole võimalik tõlgendada lisanumbriteta. 35 000 Bergenis kes pole vaktsineerimise kutsele vastanud ja siis? Mitte kuskil ei vaktsineeri end 100%. Ja 35 000 pole Bergeni kohta kuigi suur %. Ma ei tea, kas see uudis on linna või terve terve piirkonna kohta, aga Bergenis elab üle 270 000 inimese, 35 000 on sealt siis vaid 12-13 %. Kaamera sisse lülitamise jutt selleks, et kontrollida kus inimene on, on lihtsalt nii absurdne. Ja see on fakt:)

Lugedes nii väsimatut, kuid rumalat juttu mis siin ühelt autorilt tuleb meenub ütlus, et loll kes ise mõistab, et loll on, on juba pool geeniust.

 

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.08 00:50; 07.08 11:09; 08.08 12:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii et olegi päris nii, et rikastes riikides kulgeb vaktsineerimine tõhusamalt. Kuna seal on inimesed sõna otseses mõttes täissöönud ja haigekassaga kindlustatud, siis võivad igatsugu vandenõuteooriaid ning pirtsutamist oma lubada.

Jessas küll, eestlaste vaktsineerimine on võrreldes Lääne-Euroopaga kõrgel tasemel, mis sest et statistika seda ei kinnita. Valetavad kõik need ennast täissöönud rahvad. Kõik numbrid on manipuleeritud. Kõikide teiste riikide statistika on üldse vale ja võltsitud ja seda ei tehtagi õigesti, see on liiga objektiivne. Arvesse peaks võtma ka tiigrihüpet ja seda, et Skype kirjutati Eestis ja et kui teed tööd, tuleb ka armastus. Aamen.

 

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )


Esileht Koroonaviirus COVID-19 Küsimus ülejäänud maailma vaktsineerimise kohta