Kas saad oma küsimustikku veel muuta? Vastusevariandid ei ole piisavaid vastusevõimalusi pakkuvad.
Nt 2. küsimus, kuidas hindab vastaja kasvatuspõhimõtteid – enamik ei hinda tõenäoliselt ei rangeks ega leebeks, vaid mõõdukaks, parajaks, keskmiseks.
3. küsimus, kust pärinevad kasvatuspõhimõtted – sageli on peamisteks allikateks raamatud, intermetiartiklid jne. Ainult vanemad ja sugulased on ikka väga väike valik.
7. küsimus – enamik vanemaid teeb vastavalt vajadusele neid kõiki päeva jooksul korduvalt. See, milline vastus seal valitakse, ei näita kasvatuse kohta midagi.
9. kiitev sõna, tunnustus ja julgustav märkus on sisuliselt samad asjad.
jne. Rohkem pole aega sügeneda, aga küsimustik vajaks tublisti parandamist!
Nõustun. Lisaks on raske vastata, kumb meetod – kas kiitus või karistus, annab paremaid tulemusi. See sõltub asjaoludest. Lisaks käib tavaline elu meie peres üldiselt niimoodi, et kuni vähegi kannatab kummi venitada, siis räägime, arutleme (nii palju kui see paariaastasega võimalik on), meelitame, üritame asju ümber mängida ja midaiganes. Karistamine on viimane valik, aga paraku tuleb ka seda teha, kui muud asjad on ammendunud. Päris igal hommikul ei saa ju jaurava lapse pärast tööle hiljaks jääda ja lõputult rääkida, rääkida ja rääkida. Kindlasti annab see suurepärase tulemuse aastate pärast, aga mul oleks kohe vaja. Ühesõnaga mul jääb mulje, nagu küsimustik oleks koostatud inimese poolt, kel endal lapsi pole.