Mind motiveerivad tegutsema näiteks kohusetunne, igavus, motoorne rahtus, elukaaslase pahameel kui ma midagi mida tema eeldas pole teinud (no näiteks süüa oma vabal päeval, sest tema ju oma vabal päeval teeb), aga seda motivaatorit ma enamasti eiran, häbi, püüe ühiskonna normidele vastata.
Tegelikult mängib motivatsioon suurt rolli, lihtsalt enamus motivaatoreid ei kõneta mind või siis loodan, et suudan pea liiva alla peita ja ehk ei märgata tegemata asju.
Tundus nagu ma poleks teemaalgatuse sihtgrupp, kuigi uurimus võiks ju sellisedi laisku manjana inimesi ka kõnetada, kellele ükski preemia piisavalt ahvatlev ei tundu. Samas 11.klassi uurimustöö, no ma oleks vist veel vähem asjalikke küsimusi suutnud välja mõelda samas vanuses ja neid siis mingisse foorumisse postitada, kus vastuseid ka loota on, seega rohkem ei nori.