Esileht Koolilaps Küsitlus pereloomise kohta

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )

Teema: Küsitlus pereloomise kohta

Postitas:
Kägu

Tere!

Veidi teistsugune küsimus siia koolijuttude sekka, kuid siit saan tõenäoliselt kõige rohkem asjalikku tagasisidet enda ideele 🙂

Nimelt on mul käsil 11.klassi uurimustöö ning olen otsustanud teha selle lastesaamise, kasvatamise, eelarvamuste kohta. Raske on valida seda üht konkreetset teemat. Mis põhiküsimus võiks keskkooli õpilasi kõige rohkem huvitada? Kas küsida nende arvamusi vanemaks saamise vanuse kohta? Karjääri-pere-raha suhte kohta? Kas ja miks on üldse lastesaamine plaanis? Kõik ideed, mõtted ja arvamused on oodatud. Kui küsitlus valmis saab ning leian koolidest piisavalt vastajaid, saan statistika ka siia lisada, sest küsitlus on anonüümne.

Tänud juba ette!

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sinu praegune töö kirjeldus on küllaltki laialivalguv. Uurimistööd ei tehta nii, et “millelel tahaksid vastajad vastata”, vaid sul peab olema alustuseks omaenda idee ikka paigas.

Alusta sellest, et mida sa tahad uurida ehk konkreetsemalt – millistele uurimisküsimustele sa vastuseid tahad saada, millist uut teadmist see annaks, kellel oleks uuringu tulmustest kasu. Kas sinu töö tulemusi oleks võimalik võrrelda ka mingi varasema töö tulemustega.

Oleme ausad, pereloomise, karjääri ja tulevikuplaanide teema on üks igavamaid ja samas ka keerulisemaid valikuid. Sellega lihtne puusse panna – esiteks ei ole enamasti tulemustega midagi peale hakata ja teiseks lihstalt ei suudeta oma teemat piisavalt konkreetselt sõnastada.

Vaata Tervise Arengu Insituut teeb rahvastikupõhiseid uuringuid – äkki leiad sealt midagi huvitavat ja saad oma kooli laste arvanust/käitumist sellega võrrelda. Ma ei tea. Mokatubaka tarvitamist ja teadlikkust selle terviseohtudest näiteks, see on tõsine teema hetkel ja võibolal aitab kaasa noorte teadlikkuse tõstmisele. https://tai.ee/et/teadustoo/teadustoo/rahvastikupohised-uuringud

Või uurid midagi, mis kogukonnale kasu võiks tuua – nt kas inimesed oskavad prügi sorteerida, milliseid ajaveetmise võimalusi noored ootaksid (lastele on palju mänguväljakuid, aga vbla oleks noortele ka selliseid vabaõhu asju juurde vaja) , mida saaks linn teha, et lapsed kooli rohkem ratasetega/jala tuleks.

vabandust, kui liiga karm, aga ma iga aasta võitlen noortega, kes tahavad perekonnaloomist uurida. no miks? mida see annab?

+13
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sinu praegune töö kirjeldus on küllaltki laialivalguv. Uurimistööd ei tehta nii, et “millelel tahaksid vastajad vastata”, vaid sul peab olema alustuseks omaenda idee ikka paigas.

Alusta sellest, et mida sa tahad uurida ehk konkreetsemalt – millistele uurimisküsimustele sa vastuseid tahad saada, millist uut teadmist see annaks, kellel oleks uuringu tulmustest kasu. Kas sinu töö tulemusi oleks võimalik võrrelda ka mingi varasema töö tulemustega.

Oleme ausad, pereloomise, karjääri ja tulevikuplaanide teema on üks igavamaid ja samas ka keerulisemaid valikuid. Sellega lihtne puusse panna – esiteks ei ole enamasti tulemustega midagi peale hakata ja teiseks lihstalt ei suudeta oma teemat piisavalt konkreetselt sõnastada.

Vaata Tervise Arengu Insituut teeb rahvastikupõhiseid uuringuid – äkki leiad sealt midagi huvitavat ja saad oma kooli laste arvanust/käitumist sellega võrrelda. Ma ei tea. Mokatubaka tarvitamist ja teadlikkust selle terviseohtudest näiteks, see on tõsine teema hetkel ja võibolal aitab kaasa noorte teadlikkuse tõstmisele. https://tai.ee/et/teadustoo/teadustoo/rahvastikupohised-uuringud

Või uurid midagi, mis kogukonnale kasu võiks tuua – nt kas inimesed oskavad prügi sorteerida, milliseid ajaveetmise võimalusi noored ootaksid (lastele on palju mänguväljakuid, aga vbla oleks noortele ka selliseid vabaõhu asju juurde vaja) , mida saaks linn teha, et lapsed kooli rohkem ratasetega/jala tuleks.

vabandust, kui liiga karm, aga ma iga aasta võitlen noortega, kes tahavad perekonnaloomist uurida. no miks? mida see annab?

Selge, siit mingit mõistlikku juttu ei tule. Vastan siis samamoodi, uurige ise oma prügi sorteerimist kui nii väga soovite. Mina soovin enda uurimustöö koostada teemast, mis MIND huvitab ja kool on sellega igati nõus.

+5
-21
Please wait...

Postitas:
Kägu

Uurimistöö eesmärk võiks olla midagi asjalikku ka teada saada. Kui hästi see 11. kl õpilane ikka lastekasvatamist ette kujutab, ta on ise peast laps alles ega tegele täiskasvanuelu olmeprobleemidega. Kõigepealt võiks näha, kui raskelt raha tuleb ja kui kallis on iseseisev elu.

+18
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võta, mis huvitab, aga kitsenda jõukohaseks. Näiteks võid tõesti uurida-võrrelda suhtumist teismelisena lapsevanemaks saamisesse erinevates gruppides (poisid-tüdrukud, eliitkool vs kutsekas vms). Ja et kust need ettekujutused tulevad (infoallikad)…

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teema pole halb, kui seda kitsendad ja plaanid mingeid huvitavaid võrdlusi.

Alustuseks soovitaks hoopis uurida, millised andmed olemas on – Eestis viiakse ka pidevalt suuri küsitlusi läbi, Statistikaameti andmebaasidest näed ka erinevate näitajate arengut (laste arv, vanus esimese lapse sünnitamisel,…).  Mina soovitaks sinna juurde kaevata ka muu maailma andmeid ja nende põhjal huvitavaid lugusid jutustada – nt otsida siit põnevaid asju välja: https://ourworldindata.org/fertility-rate#

Kui väga ise küsitleda tahad, siis mõtle välja mõni väga konkreetne hüpotees ja küsi paar relevantset küsimust võimalikult paljudelt. Nt uurid, et  kas mida aeg edasi, seda vanemast peast peetakse õigeks lastesaamist?   Küsidki erinevas vanuses inimeste (nii laste kui täiskasvanute käest), milline on nende arvates parim vanus esimese lapse saamiseks. Küsi paar küsimust juurde ka – näiteks kui vana oli vastaja enda ema esimest last sünnitades (siis saad uurida, kas noorte vanemate lapsed tahaks ise ka noorelt lapsi saada või just pigem mitte).

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegelikult oleks päris ju huvitav teema, et milline nägemus on inimesel perest, rahast ja karjäärist 11. klasssis vs 15-20 aasat hiljem. See eeldab, et kõigil vastajatel on mingi tõestatav kirjalik info minevikust (blogi, päevik vms), kus nad selliseid teemasid on lahanud, mälu on tihti petlik.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina soovin enda uurimustöö koostada teemast, mis MIND huvitab ja kool on sellega igati nõus.

Siis panegi sind huvitavad küsimused ritta: kas plaan minna edsi õppima või tööle, millal tahaks kooselu alustada, millal valmis lapsi saama, kas eeldavad oma vanemate abi jne.

Mõne aasta pärast saab keegi teha samade küsitletutega võrdleva uurimuse, kas noorte elu on läinud plaanikohaselt.

Sulle vastas eespool inimene, kes gümnasistide uurimistöödega  kursis ja teab, et  pealiskaudsetest küsitlustest ei tule sisukat uurimistööd. Ära ole ninakas.

+17
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sinu praegune töö kirjeldus on küllaltki laialivalguv. Uurimistööd ei tehta nii, et “millelel tahaksid vastajad vastata”, vaid sul peab olema alustuseks omaenda idee ikka paigas.

Alusta sellest, et mida sa tahad uurida ehk konkreetsemalt – millistele uurimisküsimustele sa vastuseid tahad saada, millist uut teadmist see annaks, kellel oleks uuringu tulmustest kasu. Kas sinu töö tulemusi oleks võimalik võrrelda ka mingi varasema töö tulemustega.

Oleme ausad, pereloomise, karjääri ja tulevikuplaanide teema on üks igavamaid ja samas ka keerulisemaid valikuid. Sellega lihtne puusse panna – esiteks ei ole enamasti tulemustega midagi peale hakata ja teiseks lihstalt ei suudeta oma teemat piisavalt konkreetselt sõnastada.

Vaata Tervise Arengu Insituut teeb rahvastikupõhiseid uuringuid – äkki leiad sealt midagi huvitavat ja saad oma kooli laste arvanust/käitumist sellega võrrelda. Ma ei tea. Mokatubaka tarvitamist ja teadlikkust selle terviseohtudest näiteks, see on tõsine teema hetkel ja võibolal aitab kaasa noorte teadlikkuse tõstmisele. https://tai.ee/et/teadustoo/teadustoo/rahvastikupohised-uuringud

Või uurid midagi, mis kogukonnale kasu võiks tuua – nt kas inimesed oskavad prügi sorteerida, milliseid ajaveetmise võimalusi noored ootaksid (lastele on palju mänguväljakuid, aga vbla oleks noortele ka selliseid vabaõhu asju juurde vaja) , mida saaks linn teha, et lapsed kooli rohkem ratasetega/jala tuleks.

vabandust, kui liiga karm, aga ma iga aasta võitlen noortega, kes tahavad perekonnaloomist uurida. no miks? mida see annab?

Selge, siit mingit mõistlikku juttu ei tule. Vastan siis samamoodi, uurige ise oma prügi sorteerimist kui nii väga soovite. Mina soovin enda uurimustöö koostada teemast, mis MIND huvitab ja kool on sellega igati nõus.

Mis sa siis siit teiste käest uurid, mida küsida, teegi siis sellest, mis SIND huvitab.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaata Tervise Arengu Insituut teeb rahvastikupõhiseid uuringuid – äkki leiad sealt midagi huvitavat ja saad oma kooli laste arvanust/käitumist sellega võrrelda. Ma ei tea. Mokatubaka tarvitamist ja teadlikkust selle terviseohtudest näiteks, see on tõsine teema hetkel ja võibolal aitab kaasa noorte teadlikkuse tõstmisele. https://tai.ee/et/teadustoo/teadustoo/rahvastikupohised-uuringud

Või uurid midagi, mis kogukonnale kasu võiks tuua – nt kas inimesed oskavad prügi sorteerida, milliseid ajaveetmise võimalusi noored ootaksid (lastele on palju mänguväljakuid, aga vbla oleks noortele ka selliseid vabaõhu asju juurde vaja) , mida saaks linn teha, et lapsed kooli rohkem ratasetega/jala tuleks.

 

Igavad ideed, vabandust.

 

Plaanid ja mõtted seoses pere loomisega ja laste saamisega on oluliselt huvitavamad. Ääretult huvitav on teada, kas  pere lunäiteks plaanitakseua noorelt ja omandada  haridust ning paralleelselt teha karjääri või lükatakse lastesaamine tulevikku, kui haridus, karjäär, elukoht on olemas. Millised on hoiakud nende valikute suhtes. Lisaks on väga huvitav, kas noorelt pere luua soovijad tunnevad, et nende päritolupered on valmis toimima tugivõrgustikuna.  Julge ja huvitav teemavalik, mitte mingi järjekordne äraleierdet prügisorteerimisuurimus.

+2
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selge, siit mingit mõistlikku juttu ei tule. Vastan siis samamoodi, uurige ise oma prügi sorteerimist kui nii väga soovite. Mina soovin enda uurimustöö koostada teemast, mis MIND huvitab ja kool on sellega igati nõus.

Miks sa oma juhendajaga neid asju ei aruta, vaid perekoolist küsid?
Aga oma gümnasisti ja tema sõprade põhjal võin öelda, et pereloomisest nad küll ei mõtle hetkel. Plaanitakse edasi ülikooli minna. Aga eks see õpilaste tulevikunägemus sõltub ka konkreetsest koolist. Valim peaks suurem kui ainult ühe kooli õpilased.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Gümnaasiumisse astunud noor on tänapäeval enamasti  seal seetõttu, et ta tahab edasi õppida. Vastasel juhul on mõistlik minna juba kutsekooli ja omandada keskharidus koos erialaga.  Seega on pereloomine 11. klassi gümnaasiumiõpilase jaoks kauge ja tume muusika, pigem on kummitamas järgmisel aastal tulevad riigieksamid ja edasine erialavalik. Seega ma uuriks pigem teemat, mis on tõepoolest seotud õpilaste tulevikuga, kuid oluliselt lähemalt: mis saab peale gümnaasiumiõpinguid? Eesti keskmine esmasünnitaja vanus on 28,2 eluaastat (allikas: Statistikaamet), seega vaevalt eriti mõeldakse sellele, mis juhtub ca. 10 aasta pärast. Pigem on mõtted suunatud juba 1,5-aasta pärast toimuvatele eksamitele ja sellele, kus 2 aasta pärast ollakse.

PS. Ka ülikoolis räägime üliõpilastele seda, et nii õppejõudu kui ka kaasüliõpilasse tuleb suhtuda austusega, olgugi, et tema poolt antud soovitus sulle ei meeldi. Seega soe soovitus järgmiseks korraks: täna soovituse andjat tema soovituse eest ja mõtle ise edasi, mida sellest soovitusest võtta, mida jätta ning küsi endalt, miks võiks see inimene anda just selle soovituse! Võimalik, et selle taga ongi reaalne kogemus, et asi ei toimi? Või hoopis isiklik kogemus? Arvamus?

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Asi ei ole teemas – kui paljud gümnaasiumi uurimistööd ikka põhjapanevat teadust teevad. Asi on selles, et püüaksid analüüsida, ja selleks on võrdlus kõige kindlam variant. Üldiselt võiks püstitada ka hüpoteesi, sest see annab küsimuste jaoks suuna kätte. Ümberjutustust, et üks ütles nii ja teine naa, pole kellelegi vaja.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegelikult oleks päris ju huvitav teema, et milline nägemus on inimesel perest, rahast ja karjäärist 11. klasssis vs 15-20 aasat hiljem. See eeldab, et kõigil vastajatel on mingi tõestatav kirjalik info minevikust (blogi, päevik vms), kus nad selliseid teemasid on lahanud, mälu on tihti petlik.

Lapsevanemad siiski võivad vastata ka küsimusele, mida nad mäletavad oma sellealastest plaanidest 17-18aastasena. Kas see mälu nüüd nii hirmus petlik on, niisuguses olulises küsimuses. Näiteks siin Perekoolis ju näeb kommentaare teemal, et ei soovita kunagi mingeid lapsi saada. Vaevalt et need inimesed oma arvamuse 20 aasta pärast ära on unustanud. Absoluutse tõena muidugi ei tasu võtta, aga peresiseste hoiakute kandjana küll: vanemad ei tahtnud noorena peret soetada (või vähemalt praegu arvavad, et ei tahtnud) – kas see hoiak on edasi kandunud ka lastele või mitte. Teine asi on plaanide realiseerumine. Näiteks mina olin noorena kindel, et loon varsti pere ja saan umbes kolm last. Tegelikkuses seda kuigi peatselt ei juhtunud ja lapsi on ka ainult üks.

Uurimistöö siis võikski kujutada endast ankeetküsitluse korrektset ettevalmistamist, läbiviimist ja pärastist andmetöötlust koos tendentside väljatoomisega. Juhendaja peaks olema niisugustes asjades kompetentne.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on üks laps gümnaasiumiealine. Lastesaamise kohta küsides ta vastaks midagi täiesti suvalist. Mingi ebamäärane oletamine või heietamine pole tema rida. Teema ja küsimus peaks olema midagi nüüd ja praegu stiilis, mitte asja kohta, millele ta isegi igavusehetkel ei mõtleks.

Aga ära küsitle-pane nad tegutsema. Anna neile nukud mõneks päevaks kasvatada. Nagu Ameerika filmides tehakse koolinoortega.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaata Tervise Arengu Insituut teeb rahvastikupõhiseid uuringuid – äkki leiad sealt midagi huvitavat ja saad oma kooli laste arvanust/käitumist sellega võrrelda. Ma ei tea. Mokatubaka tarvitamist ja teadlikkust selle terviseohtudest näiteks, see on tõsine teema hetkel ja võibolal aitab kaasa noorte teadlikkuse tõstmisele. https://tai.ee/et/teadustoo/teadustoo/rahvastikupohised-uuringud

Või uurid midagi, mis kogukonnale kasu võiks tuua – nt kas inimesed oskavad prügi sorteerida, milliseid ajaveetmise võimalusi noored ootaksid (lastele on palju mänguväljakuid, aga vbla oleks noortele ka selliseid vabaõhu asju juurde vaja) , mida saaks linn teha, et lapsed kooli rohkem ratasetega/jala tuleks.

Igavad ideed, vabandust.

Plaanid ja mõtted seoses pere loomisega ja laste saamisega on oluliselt huvitavamad. Ääretult huvitav on teada, kas pere lunäiteks plaanitakseua noorelt ja omandada haridust ning paralleelselt teha karjääri või lükatakse lastesaamine tulevikku, kui haridus, karjäär, elukoht on olemas. Millised on hoiakud nende valikute suhtes. Lisaks on väga huvitav, kas noorelt pere luua soovijad tunnevad, et nende päritolupered on valmis toimima tugivõrgustikuna. Julge ja huvitav teemavalik, mitte mingi järjekordne äraleierdet prügisorteerimisuurimus.

Vähemalt kiidad sa iseennast, seegi algus.

 

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

keegi lihtsalt trollib siin 🙂

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

keegi lihtsalt trollib siin 🙂

Kahjuks küll, jah. Mul muidu oleks olnud päris hea uurimisküsimus välja pakkuda, kui see gümnasist siin päriselt tuge oleks vajanud.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

11 klassis küll ei huvita pereloomise teemad, pigem teeks kõik, et kodust välja saada.

11 klassis olid sellised teemad: millal ometi leiaks boyfriendi, kuidas vistrikega toime tulla, kuidas reedel peole saaks, kuidas emalt rohkem taskuraha lunida, kuidas kodutöödest viilida, kuidas katsukast ostetud jopet tuunida?

Pereloomine, misasja?

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nagu aru saan, oled sa, teemaalgataja, juba otsuse teinud et tahad nimelt pereloomise kohta küsida. Sel juhul puudus ju mõte Perekoolist üle küsida.

Omal on lapsed teismelised, 13-aastasele on poisid “iuu!” ja 15-a unistuste lagi on pääseda välismaale vahetusõpilaseks. Kui neilt küsisin, et kuidas pereloomisega jääb, siis aeti silmad rõngasse ja kisendati: “EIIIIII, mitte iialgiiiii!”

Täpselt sama seis oli minu enese lapsepõlves, muide. Ometi said meist kõigist klassis täiesti tavalised pereinimesed.

Hakata sel taustal uurima, et kas päritolupere on valmis hakkama sulle tugivõrgustikuks ja su lapsi hoidma – einohh 🙂 Nad ei kujuta üldse ette, et lapsele tuleb aega pühendada ja seega puudub neil ka arusaam, milleks üldse on päritoluperet toeks vaja. See teadmine saabub alles ise vanemaks saamisega. Nii et jah, kulla teemaalgataja, küsitluse võid teha, aga arvesta, et vastused, mis saad, on ilmselt üsna suvakalt laest loobitud ja ununevad tulevikus päriselt oma peret luues kohe. Ehk on asjal jumet, kui teeksid 10 aasta pärast nendele samadele vastajatele uue küsitluse – siis näeb, kuidas päriselu hoiakuid muutnud on.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina paneks su pereloomise teema kohta sellise hüpoteesi: enamus 16-18 aastaseid ei mõtiskle pereloomise teemadel ning noormeeste osas on pereloomisele mittemõtlejaid rohkem kui neidude osas.

Paraku tekib siit sinu esimene probleem: küsimus, mis ei kõneta sihtrühma, ei motiveeri vastama. See omakorda toob kallutatud tulemuse, põhiliselt vastavad need, keda teema kõnetab, ehk kes sooviksid varem peret luua. Ma näiteks tahaks näha neid noormehi, kes on valmis vastama küsitlusele lastekasvatamise teemadel. Heal juhul teevad nad küsitluse lahti ja panevad linnukese kasti “ma ei mõtle sellele üldse” ja peale kolmandat küsimust loobuvad.

Kui küsitlus on ette kallutatud teemavaliku tõttu, siis uurimustööna ei kvalifitseeru tulemus 40% vastanutest arvab seda ja 60% teist (sest tegelikult 90% üldse ei vastanud).

Kui sa hirmsasti tahad teha midagi pereloomise kohta just gümnasistide vanuserühmas, siis peaksid mõtlema välja, mida üldse võrrelda: nt ootus ja tegelikkus. Nt küsitled neidusi, kui vanalt plaanivad alustada kooselu partneriga, mis vanuses sooviksid 1. lapse saada ja kas nad eeldavad seejuures päritolupere tuge ning võrdled seda tegelikkusega näiteks vanuserühmades 20-25 (lapsed õpingute ajal ning vahetult tööle minnes) ja 25-30 (lapsed peale kõrghariduse omandamist). See eeldab, et viid küsitluse läbi mitmes vanuserühmas. See omakorda tähendab, et sa pead küsitlema mitu korda rohkem isikuid ja gümnasistide hulgas veel eriti paljusid, et saada kokku piisav hulk neid, kes pereloomisest üldse mõtlevad. Hea oleks, kui võrdlusgrupi kohta oleks mingi statistika juba võtta, see teeks su elu palju lihtsamaks.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üks soovitus veel: väldi küsimusi, kus vastaja peab ise midagi kirjutama. Esiteks muudab see vastamise tülikaks, mis tähendab, et paljud loobuvad poole ankeedi pealt. Teisalt muudab see tulemuste analüüsi keeruliseks: sa saad 50 erinevat vastust, millest ühisosa leidmine ja millegi konkreetse statistiline esiletoomine väga keeruline.

Kui sa annad miks küsimusele vastusevariandid, siis on suur tõenäosus, et vastaja ei leia ühtki sobivat varianti ning jätab vastamise pooleli. Kui aga valikus on ka “ei ükski väljatoodud vastus”, siis selle vastusega pole sul muud peale hakata, kui järeldada, et küsimustik on antud vastaja seisukohast kehvasti koostatud. Kui valikus on ka “muu” ja täpsusta lahter, siis jõuad tagasi minu selle kommentaari algusesse (vastamine tülikas ja 50 erinevat vastust).

Hea küsimustik, millele on lihtne vastata ja pärast kerge analüüsida sisaldab küsimusi stiilis “kui oluliseks pead…?”, “kui tõene on sinu jaoks järgnev väide…?” ja vastama peab 5- või 10-palli süsteemis. Pole üldse oluline/täiesti vale = 1, väga oluline/väga tõene = 5 või 10.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma poleks gümnasistina ööd ega mütsi osanud pereloomise kohta öelda. Lapsed olid kauge tulevik, millele parem mitte mõelda, kui oli muid palju eakohasemaid ja huvitavamaid teemasid. Kui oleks küsitletud, oleks vbl midagi suvalist vastanud ntx oma vanemate kooselu põhjal.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nimelt on mul käsil 11.klassi uurimustöö ning olen otsustanud teha selle lastesaamise, kasvatamise, eelarvamuste kohta.

Hea idee, 11-nda klassi unistused <span style=”color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;”>🙂. </span> Tegelikult perekonna loomine hõlmab rasedusvastaseid vahendeid, teadlikkust seksuaalsel teel levivatest haigustest, partneri tundma õppimist, perekonnaseaduse tundmist jne.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina küsiks ühe küsimuse selle kohta, et kas sobiva kaaslase leidmisel oleks noor paari lähema aasta jooksul valmis peret looma ja lapsi saama. Ja siis jätkaks küsimustega praktilise elu kohta – kui kindlustatud rahaliselt ollakse, kas nähakse end õppimas või töötamas, kui palju teatakse lapsevanema rollist, kui palju teatakse reaalselt kuludest, maksudest, lapsevanema toetustest jne. Ja siis paneks kokku esimese küsimuse ehk enda arvamuse oma pereeluks valmisolekust – ja ülejäänud küsimused ehk reaalsed teadmised iseseisvast elust. Tulemuseks järeldaks, kas noorte väidetav valmisolek on ka reaalsete teadmistega toetatud või jääb lihtsalt unistamiseks.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

.

0
0
Please wait...

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )


Esileht Koolilaps Küsitlus pereloomise kohta