Esileht Koolilaps Kust küll tulevad sellised toiduga pirtsutajad

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 94 )

Teema: Kust küll tulevad sellised toiduga pirtsutajad

Postitas:
Kägu

Olen kolme lapse emana pidanud ülimalt tähtsaks, et lapsed kõike sööksid. Niisiis olen lisatoiduga alustamisest saadik neile pakkunud väga mitmekesist isetehtud toitu. Palju juurvilju, kõikvõimalikke erinevaid toite, mitmekesist menüüd. Olen näinud palju vaeva. 10-kuuselt on nad kõik olnud peretoidul. Ei mingit 18-kuuse toitmist tuubipüreedega. Eesmärk on, et nad kuskil nina ei kirtsutaks, ja ka külas käies ning koolis kõike sööksid, ilma valimata. Alati on olnud reegel, et kõike peab proovima. Nii mõnigi toit on saanud suureks lemmikuks peale esmast umbusku, kuid siis proovitakse ja maitseb! Sama olen teinud oma lastega, kui nad veel alla paariaastased on – kui laps esmasel vaatlusel toidust keeldub, torkan talle selle kavalusega ikkagi suhu ja 95% juhtudest talle maitseb. Ei kirtsuta mu lapsed nina kastme ja kartuli, krevettide, vürtsika aasia toidu, piimasupi, brokoli, lillkapsa ega erinevate kookide peale.

Samas, võõrustades teisi peresid ja laste koolikaaslasi ning naabrilapsi, olen lihtsalt hämmingus, kust tulevad sellised pirtsutamised:

– minu valmistatud ja enamike laste armastuse pälvinud küpsisetort mõnele lapsele ei kõlba kuna seal vahel on kiht moosi! Või ei sobi seal olevad banaaniviilud!

– on lapsi, kes ei söö moosi, pannkooki süüakse ainult kas paljalt või Nutellaga.

– On lapsi, kes ei söö riisi!

– Paljud nokivad mu pitsa pealt ära ananassi ja paprika!

– Paljud ei söö kala.

– On isegi lapsi, kes ei söö isevalmistatud burgerit!

– On uskumatult palju lapsi, kes ei söö tomatit! (arvasin alati, et see on mingi ameeriklaste kiiks)

– Kartulisalatit ei söö peaaegu keegi, kuigi minu tehtud salatit täiskasvanud kiidavad taevani. Lapsed ei julge maitstagi!

– üldse on hästi palju kartust toitude ees. Lapsed ei julge ühte ampsugi võtta, et proovida. Väga palju on lapsi, kes justkui kardavad toitu. Nad on ülikõhnad ja ei soovi peaaegu kunagi midagi süüa. Ja kui pakkuda neile mingit täiesti tavalist toitu, siis nad vaatavad seda hirmunud silmadega ega julge proovidagi!

– ja siis on lastel paar sõpra, kes alati kõike ilusti söövad ja kiidavad. See teeb mind alati nii rõõmsaks, et on ka normaalse toitumisega peresid!

Ma lihtsalt sooviks teada, kust teie arvates saavad alguse sellised kiiksud ja kartused super maitsvate toitude ees? Eelkõige pean silmas lapsevanemaid, kellel sellised pirtsakad lapsed on.

 

+17
-67
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu väga hästi sööv laps hakkas mingi hetk toiduga pirtsutama, ei sobinud see ega teine. Aga kui jõudis pubeka aeg kätte – vitsutaks kõike süüa.

Vend, keda hirmsasti poputati ja valis ikka väga sööki, sai oma vitsad sõjaväes kätte, seal roogiti kiirelt toiduga pirtsutamine välja.

+14
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei söö ise ka pooli asju su nimekirjas, seega ei valmista ma sellist toitu ja ei paku lastele.

+32
-18
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma lihtsalt sooviks teada, kust teie arvates saavad alguse sellised kiiksud ja kartused super maitsvate toitude ees? Eelkõige pean silmas lapsevanemaid, kellel sellised pirtsakad lapsed on.

Miks sa arvad, et selliel asjal üks ja kindel põhjus on? Ja miks sa arvad, et selliste laste vanemad ei ole neile üritanud erinevaid maitseid ja toite tutvustada? Sinu laste toiduga mitte pirtsutamine ei pruugi sugugi olla sinu suurepärase kasvatuse tulemus, vaid sul on lihtsalt vedanud.

P.S. Pitsa peale ei panda ananassi ja paprikat.

+40
-14
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina kougin kõikide toitude seest paprika välja ja pitsale ananassi ei pane.

Mul on 4 last, esimene sööb kõige meelsamisi koduseid kastmeid-putrusid-lihtsaid pastasid- kala ainult toorena.

Teine ja kolmas laps on altid proovima pea kõike, söövad ka vürtsikaimaid toitusid, karrisid, erineval kujul tehtud juurvilju. Enamik toitudest sobib neile.

Neljas laps ei söö pea mitte midagi, keedukartul ja pelmeenid. Makaronid. Võileib (ühe kindla) pasteediga ja pannkoogid moosiga. Värskest sööb porgandit (ainult tervena) ja õuna. Ongi vist pea kõik. Isegi pitsat ei söö. Burgerist sööb pihvi ära ( kodune burks).

Kõigile neljale maitseb sushi, see on ka ainus moodus, mil kõige väiksem sööb riisi.

Kõik neli on sama laua taga kasvanud. Miks nii???

+37
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks need teised lapsed ja nende söömisharjumused sind nii väga torgivad?

+29
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

P.S. Pitsa peale ei panda ananassi ja paprikat.

See on küll meelevaldne väide, ikka pannakse, aga mina pean loomulikuks, et kõigile ei maitse. Mulle ananass väga maitseb söökides, aga paprikat ei talu kuumutatuna. Mida ma tahan öelda – selles pole midagi imelikku, et laps mõnda toiduainet või toitu ei söö, kuid kui ta kohe midagi ei söö, siis on imelik küll. Laste sünnipäevadega on minu arust aga üldse see asi, et ega nad ju viitsigi süüa kunagi, kui just kommi või kartulikrõpsu ei paku. Kartulisalati söömise asemel on sünnipäeval palju toredamat teha. Kõige paremini lähevad alati asjad, mida saab lauast mööda joostes kaasa haarata – porgandid, kurgiviilud, väikesed tomatid (ma ei tea, kus sa selliseid lapsi kohanud oled, kes väikesi tomateid ei armasta?), puuviljalõigud. Soe söök on mõttetu (söövad täiskasvanud) ja isegi koogi pärast ei viitsita mõnikord mängu pooleli jätta.

Ehk siis ma ei teeks sünnipäevade pealt küll laste söömisharjumuste kohta mingeid järeldusi.

+17
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on kaks last. 14a ja 10a. Vanem vastas paar aastat tagasi peaaegu kõikidele sinu kriitikapunktidele: ta ei söönud moosi ega ühtegi marja/puuvilja peale banaani. Pannkooke sõi suhkruga. Ei söönud riisi ning paprika ja ananassi korjas pitsa pealt ära. Tomatit pole iial puutunud. Võõras kohas ei söönud ta peaaegu kunagi, näit mõne sõbra pool kui seal just midagi väga kindlat ei pakutud (makaronid hakklihaga vms). Vastas viisakalt, et ta hetkel ei soovi.
Noorem on alati söönud praktiliselt kõike ja hea isuga. Alati valmis lauda istuma ning proovima ka tundmatuid toite. Armastab puuvilju, tomatit, paprikat jne.

Olen neid samamoodi kasvatanud, beebina lisatoitu ühtmoodi andnud jne. See sõltub ikka lapsest, nii lihtsalt on. Vanem on nüüd viimase paari aastaga märkimisväärse arengu läbi teinud ja skaala on laienenud.

+21
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuule, loe siin täiskasvanute jutte, kui kasvõi söödavatest kingitustest juttu on, enamus asju “ajab oksele” või “läheb otse prügikasti”. Mis need lapsedki siis teistsugused on.

Teemaalgatus on muidugi väga pikk iseendale õlalepatsutamine, kui õigesti ikka teemaalgataja elab ja kui valesti teised.

+47
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsed söövad mul enam vähem normaalselt. Ise ma ei söö paljusid asju. Mul hakkab paljudest asjadest lihtsalt paha  – vilets seedimine või toidutalumatus vmt. Burgerit – mitte iial. Ei söö loomi. Lapsest saadik pole liha tahtnud. Seepärast ei suru ka võõraid lapsi sööma ja ei pöörita silmi kui mõni laps ainult kõrsikut järab. Pole minu asi. Võib olla tajuvad intuitiivselt, et see ei sobi? Kindlasti ei sööks ma ka võõrast kartulisalatit (lihtsalt pean enne komponente teadma). Nö valede asjade söömisel olen paar päeva rivist väljas.

+12
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

minu laps ei söö ühtegi magusat küpsetist – ei torti, kooki, saiakest, pannkooki – mitte midagi! rääkimata pannkoogist nutellaga. samuti ei söö ananassi ega paprikat. igasgust kala ka ei söö. kartulisalatit ei söö ega üldse midagi majoneesiga.

ja tead, mu meelest on mul väga hea isuga laps 😀

+11
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mul oleks üks laps, kes sõi beebist peale absoluutselt eranditult kõike ja sööb siiani kõike, siis ma teeksin perekooli samasuguse “minu naba on minu maailm” teema. Õnneks õnnistati mind teise lapsega, kes pööras kõik pea peale. Ei söönud beebist peale väga väga paljusid toite. Keeldus, sülitas, oksendas jne. Mõttetu on sundida. See laps on mind muutnud tohutult tolerantseks palju asjade nähtuste suhtes. Täiesti mõistan lapsi, kes söövad ainult makarone. Sinu toodud imestamise nimekirjast ei söö ta midagi. Tegemist on tohutult maitsetundlikku lapsega. Jah, küpsisetort on parim kihiti küpsis-hapukoor ja peale riivitud šokolaad. Ei mingit moosi. Jah, pannkook on parim moosita. Maailmas ei ole keedetud veel sellist moosi, mida mu laps sööb. Aga sööb marju. Jah, parim pizza on margarita. Ei mingit vigurdamist paprika või ananassiga. Ma täiesti mõistan rõõmu, kui üks lapse sõber sööb kõike. Mul olid peaaegu pisarad silmis rõõmust, kui sõber laua ääres tühja vuugi tegi. Samas tean teist lapse sõpra, kes korduvalt külas käinud, mida ja kuidas tema sööb ja ei söö. Ja siis planeeringi menüü nii, et kõik leiavad midagi.

Olen ise toitumisnõustaja.

+27
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seal nimekirjas mitmed asjad, mida mõned mu täiskasvanud muidu igati viisakad ja normaalsetest toitujatest sõbrad ei söö, ütlevad, et ei talu lihtsalt maitset. Miks peaks keegi sööma midagi, mille maitset ta ei talu? Paprika. Tomat (jah!). Seened. Sibul. Oliivid. Pea igal inimesel on midagi, mida vabatahtlikult ei söö. Muidugi toetan, et peab vähemalt proovima, ja ei tohi pirtsutada ja virilat nägu teha, kui teine inimene on sinu jaoks söögi tegemise-soetamise peale aega-raha kulutanud. Aga on ok mitte süüa, kui oled proovinud, ja tõesti ei taha. See on esmane viisakus, millest igaüks peaks kinni pidama nagu terest ja headaegast. Aga et igal inimeel on mingeid asju, mis ei maitse, on täitsa normaalne. Mäletan enda lapsepõlvest ka, et ma ei söönud peaaegu mitte midagi. Kahju küll, ja ilmselt hea koolitusega oleks need vaevused kiiremini üle läinud ja oleks rutem teada saanud, et enamus asju on ikka päris head. Aga täitsa võimalik, et lapse maitsemeelele ei sobigi kõik, mis täiskasvanule. Ja üldiselt toidu mittesöömise pärast kiusamine-mõnitamine ja vastu tahtmist sööma sundimine on mu meelest veel kohutavam kui toiduga pirtsutamine. Igal juhul täpselt sama ebaviisakas.

+16
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsed just sellised. Beebina sõid kõike. Said juurvilju, värke, kõike nagu peab. Aga midagi läks siiski valesti. Ise söön kõike, ei pirtsusta, ei ütle toidu kohta kehvasti.

Suure veenmise peale proovitakse uusi asi. Aga mingit segutoitu nagu nt makaronisalat nad ei söö elusees.

Juur-ja puuvili läheb õnneks peale.

Häda küll sellistega. Ilmselt olen kusagil suure vea teinud. Häbi on küll kui pirtsustavad. Mida teha?

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on küll meelevaldne väide, ikka pannakse, aga mina pean loomulikuks, et kõigile ei maitse.

Küsi mõnelt itaallaselt, kas pitsa peale võib ananassi panna.

+11
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lisan veel, et küsimusele selgem vastus anda. Ilmselt oleme küllaltki tavaline Eesti perekond, tuleme Tallinnast.

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsed just sellised. Beebina sõid kõike. Said juurvilju, värke, kõike nagu peab. Aga midagi läks siiski valesti. Ise söön kõike, ei pirtsusta, ei ütle toidu kohta kehvasti.

Suure veenmise peale proovitakse uusi asi. Aga mingit segutoitu nagu nt makaronisalat nad ei söö elusees.

Juur-ja puuvili läheb õnneks peale.

Häda küll sellistega. Ilmselt olen kusagil suure vea teinud. Häbi on küll kui pirtsustavad. Mida teha?

Lisan veel, et küsimusele selgem vastus anda. Ilmselt oleme küllaltki tavaline Eesti perekond, tuleme Tallinnast.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on küll meelevaldne väide, ikka pannakse, aga mina pean loomulikuks, et kõigile ei maitse.

Küsi mõnelt itaallaselt, kas pitsa peale võib ananassi panna.

Ma usun, et see ju keelatud pole. Pm võin ju pizza peale kartulit ka panna kui tahan.

+7
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nt sünnitusmajast tulevad.

Ma võin nt põhjendada, miks ma kastet ei söö (kui vältimatu on, söön). Mulle ei meeldi toitu üle valada millegagi, mida ma siis sama innukalt hakkan sealt taldrikult kokku lükkama. Lisaks varjab see minu jaoks algmaitse ja mulle ei meeldi võimalikud üllatustilkumised, mille alles hiljem avastad.

Pannkookide probleemist ma tegelikult ei saa aru. Ma olen alati arvanud, et igaühel oma viis söömiseks. Mina söön paljalt. Miks? Meeldib. Kellegi rõõmuks võin ju moosiga ka süüa, aga tegelikult mingit soovi koogi peale moosi panna ei tunne.

Kui saab kehtestada reegli – proovima peab, siis keegi osalistest tegelikult toidustreikija pole. Tõeline toidustreikija teeb selle peale nägu – proovi ise, kui tahad. Või siis sellist nägu, nagu ta ei kuuleks ega näeks sind.

 

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küsi mõnelt itaallaselt, kas pitsa peale võib ananassi panna.

Elu halvim pitsa mida olen saanud, oli Itaalias: taigen, tomatipasta ja veidi anšoovist. Ilmselt oli juustu ka, aga nii vähe et sellest aru ei saanud. No ja anšoovisega pitsa sai ostetud ilmselt keelebarjääri tõttu, iga kell eelistan Eesti rikkaliku kattega ananassi ja paprikaga kodupitsasid. Võib-olla peaks viimaseid lahtisteks pirukateks nimetama nagu Salme Masso kokaraamatus, siis ei teki eestlastel arvamust, et pitsa midagi maitsvat on?

+10
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

?

Ja mis siis on, et mõned lapsed ei söö kõike? Riivab see sind kuidagi? Ma ei mõista, miks peaksid kõik sööma, nagu sina tahaksid? Lapsed peaksidki oskama valida, mida süüa ja mida mitte + kõigil on enda maitsemeel. Tuletan meelde, et maailm ei keerle sinu ümber 🙂

+15
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma nõuka aegne inimene aga ananassi olin ka mina ära. Putru ei söö, sest olen haiglas töötanud ja need hommikused kõrbenud pudrulõhnad on meeles.

Lapsena ma mingi vanusena ei söönud punaseid asju.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sinu välja toodud asjad on sellised, mida väga paljud lapsed ei söö. Mul söövad lapsed hea meelega värsket kraami – paprikat, kapsast, kaalikat jne. Aga ananass või paprika pitsa peal on löga ja imelik, selle nokivad välja. Söövad hea meelega muid kartuliga toite, kasvõi niisama keedukartulit, aga kartulisalatit ei võta suu sissegi (pole ilmselt majoneesi ja hapukoorega asjadega harjunud, sest neile sellised salatid ei meeldi, neid nad ei söö – ei näe ka põhjust, miks ma peaks lapsi selleks kuidagi suunama või sundima, karutlisalat pole just kõige tervislikum asi). Seda nimekirja võiks jätkata, aga kas on põhjust? Sinu peres on normaalne karutlisalatit pugida, mõnes teises eelistavad lapsed sellele aurutatud brokolit või keedupeeti (nagu minu lapsed). Mis siis ikka.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sinu välja toodud asjad on sellised, mida väga paljud lapsed ei söö. Mul söövad lapsed hea meelega värsket kraami – paprikat, kapsast, kaalikat jne. Aga ananass või paprika pitsa peal on löga ja imelik, selle nokivad välja. Söövad hea meelega muid kartuliga toite, kasvõi niisama keedukartulit, aga kartulisalatit ei võta suu sissegi (pole ilmselt majoneesi ja hapukoorega asjadega harjunud, sest neile sellised salatid ei meeldi, neid nad ei söö – ei näe ka põhjust, miks ma peaks lapsi selleks kuidagi suunama või sundima, karutlisalat pole just kõige tervislikum asi). Seda nimekirja võiks jätkata, aga kas on põhjust? Sinu peres on normaalne karutlisalatit pugida, mõnes teises eelistavad lapsed sellele aurutatud brokolit või keedupeeti (nagu minu lapsed). Mis siis ikka.

Lisan veel, et burksi, ei kuskil kiirtoidukohas ega ka kodus valmistatut, ei söö mina ka. No ei meeldi see kotlett saia vahel, miks ma peaks seda sööma siis.

Kogu see nimekiri su asjadest on selline, et tavalisel sünnipäeval, kui lastel on muudki tegemist, ei hakkagi keegi neid asju sööma. Jooksevad ringi, mängivad, ampsavad laualt porgandi või kurgi või kasvõi küpsise ja mängivad edasi. Salatid (kartulisalat, makaronisalat jmt, mida olen laste sünnipäevadel näinud pakutavat) on rohkem vanemate jaoks.

Isetehtud küpsisetordid on minu laste sünnipäevadel olnud tõeline hitt, seda söövad küll alati ka need, kelle kohta vanemad on öelnud, et tavaliselt nad üldse torti ei söö. Nii et võib-olla on asi sinu pakutavas konkreetses küpsisetordis?

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võibolla me ajame toidulaua liiga rikkalikuks. Lapsena sõime ju kõike, mida ema-vanaema tegi ja see söök oli valmistatud sellest, mis kasvas kodu lähedal – kartul, liha, hapukapsas, juurviljatoidud, magustoit oli kas kisell (jõhvikas, tikker talvels, rabarber, õun suvel), mannavahet, lumepallisupp, kompott (enda tehtud).  Ei mingeid paprikaid ega ananassi.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on kaks last, kasvatanud ja toitnud olen neid sarnaselt, suurem sööb kõike, on nõus uusi maitseid ja ka väga ekstreemseid maitseelamusi proovima, ei pirtsuta millegagi peale mannavahu ja maksakastme – väiksem jälle jonnaka kangekaelsusega lihtsalt ei söö väga paljusid asju, no ei söö ja kõik, sinu nimekirjast ei sööks tema ka midagi peale moosiga pannkookide. Talle ei meeldi kastmed, moosikiht tortidel, sellised salatid, kus on liha ja juurikad segamini (tomati-kurgi-hapukoore-maitserohelisega salatit sööb õnneks, riivitud porgandit-õuna-kapsast ka), hamburgerit ei söö (ka kiirtoidukohtade omi mitte) jne. Aga sööb kõikvõimalikke lihasid, tooreid aedvilju, marju ja värskeid köögivilju, leiba, putrusid – seega ma väga ei põe kah, vaikselt ja järjekindlalt lasen tal ikkagi ka uusi asju proovida ja loodan, et teismelisena hakkab normaalsemalt sööma.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on küll meelevaldne väide, ikka pannakse, aga mina pean loomulikuks, et kõigile ei maitse.

Küsi mõnelt itaallaselt, kas pitsa peale võib ananassi panna.

Olles ise juba 20+ aastat Itaalias elanud, püüan vastata.

Ikka võib panna ananassi pizza peale! Jah, itaallane ei pane, jah, Itaalias ei panda. Aga itaallane ei keela kellelgi teha niisugust pizzat või juua niisugust veini (“Lamav mees”) nagu sellele inimesele just meeldib. Kui maitseb, siis ongi õige. Nad ise teevad nii, nagu neile maitseb – ilma ananassita, sest see kombinatsioon neile lihtsalt ei maitse, lapsepõlvest omandatud maitseharjumus.

Kunagi ammu, kui mu itaalia sõbrad Eestisse tulid, siis ühel hetkel ei olnud muud varianti kui süüa eestipärast paksupõhjalist ja siinsete komponentidega pizzad. Nad sõid hea meelega: ütlesd ainult, et see ei ole küll pizza, aga maitseb väga hästi. Ühesõnaga, lahtine pirukas, nagu siin pakuti. Nii nad seda võtsidki ja polnud häda midagi.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ja mu lapsed ei söö toorest paprikat, sest see on nii domineeriv, et siis on kogu toit paprika maitsega.  Grillitud paprikat sööme. Moosi söön heameelega, aga mitte kookide vahel.
Mõlenad lapsed (15, 3) on nõus kõike proovima jä üldjuhul söövad kõike. Väiksem ei söö tooreid juurikaid, küpsetatud sööb. Ei taha kartulit, samas sööb oliive, krevette, kala.
Inimeste maitsed ja toidutundlikus ongi erinevad.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen kolme lapse emana pidanud ülimalt tähtsaks, et lapsed kõike sööksid. Niisiis olen lisatoiduga alustamisest saadik neile pakkunud väga mitmekesist isetehtud toitu. Palju juurvilju, kõikvõimalikke erinevaid toite, mitmekesist menüüd. Olen näinud palju vaeva. 10-kuuselt on nad kõik olnud peretoidul. Ei mingit 18-kuuse toitmist tuubipüreedega. Eesmärk on, et nad kuskil nina ei kirtsutaks, ja ka külas käies ning koolis kõike sööksid, ilma valimata. Alati on olnud reegel, et kõike peab proovima. Nii mõnigi toit on saanud suureks lemmikuks peale esmast umbusku, kuid siis proovitakse ja maitseb! Sama olen teinud oma lastega, kui nad veel alla paariaastased on – kui laps esmasel vaatlusel toidust keeldub, torkan talle selle kavalusega ikkagi suhu ja 95% juhtudest talle maitseb. Ei kirtsuta mu lapsed nina kastme ja kartuli, krevettide, vürtsika aasia toidu, piimasupi, brokoli, lillkapsa ega erinevate kookide peale.

Hissand, kui tubli sa oled!!!

+9
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu küpsisetordi vahel on ainult hapukoor ja peal šokolaad. Hapukoor muutub küpsiste toimel ise magusamaks. Milleks tõesti sinna veel banaani ja moosi panna. Minu küpsisetort süüakse alati tilgatumaks, pigem jääb puudu kui üle.

Paprikat ma ise ei söö absoluutselt, aga laps jumaldab. Ei ole ikka nii, kui laps midagi sööb või ei söö, siis see on vanemate teene või süü.

Midagi sööma ma iseennast ka ei sunni, kui ei maitse, siis ei söö. Aga siis ma seda taldrikule ei hakka kuhjamagi.

+9
-4
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 94 )


Esileht Koolilaps Kust küll tulevad sellised toiduga pirtsutajad