Esileht Koolilaps Kust küll tulevad sellised toiduga pirtsutajad

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 94 )

Teema: Kust küll tulevad sellised toiduga pirtsutajad

Postitas:
Kägu

Ja mis siis on, et mõned lapsed ei söö kõike? Riivab see sind kuidagi? Ma ei mõista, miks peaksid kõik sööma, nagu sina tahaksid? Lapsed peaksidki oskama valida, mida süüa ja mida mitte + kõigil on enda maitsemeel. Tuletan meelde, et maailm ei keerle sinu ümber 🙂

Riivab vist nii, et tema tegi suure töö ära ja siis selgus, et asjata. Et tegelikult ei olegi kohustust külas olles kõike süüa.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laste puhul on ju oluline ka see, mida sõbrad neist arvavad. Selles eas on ju kambavaim ja sulandumine väga tähtsad ja ahvitakse üksteist. Kui sõber ikka kala ega tomatit ei söö, võib juhtuda, et ka mõni teine laps ei ole nõus seda sööma-sõbra eeskujul.

 

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, sa kirjutad, et oled kolme lapse emana pidanud ülimalt tähtsaks, et lapsed kõike sööksid. Küsiksin esmalt: kas sa ise oled lapsest peale samuti absoluutselt kõike söönud? Kui jah, siis võibolla see on selline närvisüsteemi omapära, pluss üliterve ainevahetussüsteem, ja see on pärandunud ka lastele.

Söömine on inimeste puhul väga keerukas ja mitmetahuline probleem, ma ei ole spetsialist ega tea, mis põhjustel. Võimalik et kultuuritaust, võimalik et psühholoogia. Söömishäireid väga hästi ravida ei osata siiamaani, anoreksia on sageli surmaga lõppev haigus. Jah, tundub, nagu elatustaseme tõusu ja rikkalikuma toiduvalikuga sageneks laste seas toiduga pirtsutamine. (Aga kas seda tegelikult on teaduslikult uuritud? St et näljaaegadel muidugi söödi kõike, mis kätte sattus, aga kui võrrelda nt nõukaaega ja tänapäeva – ma mõtlen esindusliku valimi ja teaduslike meetoditega võrrelda, mitte üksikkogemuste tasemel.) Igal juhul loed siit palju näiteid, kuidas ühes peres on koos kõigesööjad ja väga valivalt söövad lapsed. Nii et sa ei saa süüdistada lapsevanemaid, kellel on sellised pirtsud lapsed, või arvata, et kõigis pirtsude lastega peredes ongi ebanormaalne toitumine.

Jah, ma ise oigan samuti kodus üsna sageli: “Kust küll tulevad sellised toiduga pirtsutajad!” Mu poiss on praegu üheksane. Olen tema…

emana pidanud ülimalt tähtsaks, et lapsed kõike sööksid. Niisiis olen lisatoiduga alustamisest saadik neile talle pakkunud väga mitmekesist isetehtud toitu. Palju juurvilju, kõikvõimalikke erinevaid toite, mitmekesist menüüd. Olen näinud palju vaeva. 10-kuuselt on nad kõik olnud oli ta peretoidul. Ei mingit 18-kuuse toitmist tuubipüreedega. Eesmärk on, et nad ta kuskil nina ei kirtsutaks, ja ka külas käies ning koolis kõike sööksid, ilma valimata.

Ja tagajärg? Jah, tema toidueelistused on mõnevõrra ebatavalised, aga siiski minu seisukohast väga piiratud, ja isegi maiustuste osas. Tomatist-paprikast keelduma hakkas ta vist kuskil kolmeselt (allergiat ei ole). Tsitrusvilju ta pole kunagi söönud, neid ju imikule ei või pakkudagi. Kala sööb, aga eelistab mingeid kindlaid kalu, teised lähevad väga pika hambaga. Jne, jne.

Kõige kummalisem sinu näidete seas oli minu jaoks see isevalmistatud burger. Minu poiss ei söö mingisugust burgerit. Selle põhjus muidugi võib olla see, et me ise ka ei söö (kui külas pakutaks ainult burgerit, siis ma muidugi sööks, aga kui on valida muud, siis mitte).

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

“Meie ajal” ka paljud ei söönud pooli asju, aga nii selget kehtestamist (“ma ei söö seda”) kui väkitamist oleks nagu vähem olnud. St see polnud omal ajal nagu nii suur jutuaine, sellepärast jääbki nüüd rohkem kõrva/silma.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma söön peaaegu kõike aga su nimekirja vaadates…:

– minu valmistatud ja enamike laste armastuse pälvinud küpsisetort mõnele lapsele ei kõlba kuna seal vahel on kiht moosi! Või ei sobi seal olevad banaaniviilud! – mulle ei meeldi küpsisetordis banaaniviilud, moos ei meeldi üheski tordis. Nina ei kirtsutaks, aga võimalusel ütleks, et ei aitäh, ma ei soovi (kõht on täis :)). Kui taldrik kätte topitakse, söön ära, sest ma olen nii kasvatatud.

– on lapsi, kes ei söö moosi, pannkooki süüakse ainult kas paljalt või Nutellaga. – pannkooki mina armastan mustsõstramoosiga, mida paljud lapsed ei söö. Lapsena oli parim suhkruga. Kui külas pakutakse, siis sööks suva mis asjaga, viisakusest, isegi, kui ei maitse.

– On lapsi, kes ei söö riisi! – riisi söön

– Paljud nokivad mu pitsa pealt ära ananassi ja paprika! – paprikat ei söö mingil kujul, seda ma ei suuda isegi viisakusest süüa, nokiks ära. Konservananass pitsa peal on minu arust ka lihtsalt jube, a kui pakutakse külas, siis seda viisakusest võiksin süüa, ei maitse…

– Paljud ei söö kala. – kala söön jah igal kujul

– On isegi lapsi, kes ei söö isevalmistatud burgerit! – üldiselt eelistan nt rukkipalaga burgerit, seda paksu saiaga ma ka võimalusel väldin.

– On uskumatult palju lapsi, kes ei söö tomatit! (arvasin alati, et see on mingi ameeriklaste kiiks) – Tomatit söön, kuid üks sugulane pole kunagi tomatit söönud, isegi lapsena nõuka ajal.

– Kartulisalatit ei söö peaaegu keegi, kuigi minu tehtud salatit täiskasvanud kiidavad taevani. Lapsed ei julge maitstagi! – mina ei söö kartulisalatit, mille sees on sibul ja/või keeduporgand. Sellist ei suuda isegi viisakusest süüa. Väga majoneesised ka ei maitse.

Kasvanud olen nõuka ajal vaesemas kodus, kui polnud võimalik palju pirtsutada. Aga mingid maitse-eelistused ja vastumeelsed maitsed ikka on. Kui sul pole, siis oled vist üsna haruldane.

+9
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma lihtsalt sooviks teada, kust teie arvates saavad alguse sellised kiiksud ja kartused super maitsvate toitude ees? Eelkõige pean silmas lapsevanemaid, kellel sellised pirtsakad lapsed on.

Miks sa arvad, et selliel asjal üks ja kindel põhjus on? Ja miks sa arvad, et selliste laste vanemad ei ole neile üritanud erinevaid maitseid ja toite tutvustada? Sinu laste toiduga mitte pirtsutamine ei pruugi sugugi olla sinu suurepärase kasvatuse tulemus, vaid sul on lihtsalt vedanud.

P.S. Pitsa peale ei panda ananassi ja paprikat.

Mis mõttes ei panda? Ananassi pannakse vabalt. On isegi nt Peetri Pizzas müügil kana-ananassi pizza. Paprika suhtes ma ei tea, usun, et võib ka seda panna. Nt mulle ei maitse oliivid. Ma nokin need välja, kui keegi oliividega pizzat mulle pakub. Tegelikult on paljudel inimestel mingid toidud, mida nemad ei söö ja mõni teine jälle vitsutab neid mõnuga. Enamik juba täiskasvanuna on nii harjunud neid toite vältima, et talle ei tule need pähegi. Kui ainult kuskil olengul äkki avastab, et just sellised toidud, mida ta vältinud on, ongi pakkumisel, siis võib see üsna ebameeldiv üllatus olla. Ja ega siin midagi ei aita, äärmise näljaga ilmselt suudavad paljud oma vastumeelsusest teatud toitude suhtes üle saada ja kuni nii nälg ei ole, siis ei juhtu ühe toidukorra vahelejätmisest ju hullu midagi, natuke ebamugav on olla lihtsalt. Nii et ega olegi midagi teha, päris kõike söövad ikka vähesed.

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga meelevaldsed järeldused ikka teemaalgatajal. Polegi selle peale tulnud, et võõraste laste maitse-eelistuste peale viriseda. Sama hästi võin tõesti mina sinu harjumusi põlastada.

*fuiiii, kes üldse paneb pizza peale ananassi. Iaallased küll mitte ja minu lapsed on harjunud sööma autentset toitu.

* fuiiii, kes üldse teeb kannkooke, see on ju puhas nisujahuplönn.

P.S su jutust saab aru, et lapsel on ikka meeletu hulk sõpru vist, kelle pealt mingit sotsiaalset uurimust teha. Mu lastel on 3-4 head sõpra, keda satun toitma ja olen kursis nende eelistuste ja allergiatega ega pea enda ülesandeks harida võõraid lapsi ja nende toitumisharjumusi muuta-rikastada.

 

+10
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Haaahaaaahaaaa! Kas sellised õhku punnis täis köögikatad nagu teemaalgataja on päriselt olemas? Õumaigaad, kõik inimesed ei olegi samasugused nagu mina, naaguuu miiidaaa?
Loe nüüd oma teksti. Pikk nimekiri sinu tehtud söökidest, mida teised ei söö. Ja sa ikka ei saa aru, mis värk tegelikult on ning kujutad ette, et probleem on võõrastes lastes? Ilmselgelt on sinu toidud supermaitsvad ainult su enda peas. Oma lapsed, nojah, mis neil muud üle jääb, muud varianti ju pole kui süüa seda, mis “meisterkokk” valmistab. Arvestades sinu kirjutatud teksti tooni, nad ilmselt ei julge sulle tõtt öelda.
Roni vahepeal köögist pliidi tagant välja ja tee silmad lahti. Sinu tehtud toidud lihtsalt ei ole maitsvad. Ja ise veel seejuures nii suureline, öhöhöh, mina olen oma lapsed õigesti kasvatanud, teised kõik valesti. Piinlik lugemine.

+9
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kartulisalat, riis ja burger – mis pühad lehmad need on, et just neid peab sööma?

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsena sõime ju kõike, mida ema-vanaema tegi

Ega ei söönud ikka küll. Mina olin väiksena äärmiselt halva isuga laps ja olidki ainult loetud toidud, mida ma üldse sõin. Aga see läks üle.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ise 32 aastasena vihkan sooja parikat iga toidu sees. Paprikat muidu toorena söön.
Minu laps(peagi 8a) jällegi sööb kõikki juurikaid toorelt.
Tomat tõesti talle ei maitse ja seda ma ei pressi ka. Pirtsutamine see kindlasti ei ole.

Aga ta lugedes, tekib mõte, et aga miks ometi peab KÕIKE sööma?

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga ta lugedes, tekib mõte, et aga miks ometi peab KÕIKE sööma?

Tegelikult ei peagi. Maitsemeel pole inimesele ilmaasjata antud. Talle maitsevadki asjad, mis on tema kehale head ja ei maitse need, mis tema kehale füsioloogiliselt ei sobi. Muidugi võib looduse poolt antud tasakaal olla veidi nihkes, sest evolutsiooniliselt on välja kujunenud, et rohkem maitseb rasvane ja magus, sest need tagavad paremad ellujäämisvõimalused. Samas on ikkagi nii, et just lastel on siiski parem tunnetus, mis nende kehale ei sobi, seda mehhanismi pole veel päris ära rikutud. Seega on täiesti vale suruda lapsele sisse asju, mis talle ei maitse. Samas need asjad, millest teemaalgataja räägib, pole isegi mitte kasulikud, seega üldse ei saa aru, miks neid peab tingimata sööma. Kartulisalat on küll nõukaajast tulnud pidupäevaroog, aga sellegipoolest väga paljudele ei maitse. Lapsed seda üldiselt ei söö. Seega miks peab seda pakkuma. Laste sünnipäevadel pakun mina peamiselt toorest köögivilja ja puuvilja, süüakse väga hästi, eriti kui nende kujundamisega ka veidi vaeva näha. Ja tõesti, paljud lapsed ei söö tänapäeval enam moosi, jahukastmeid, koorega salateid ja muid nõukaajast tuttavaid toite. Aga miks nad tingimata peavad, mulle jääb see täiesti arusaamatuks. Miks peab pannkooke sööma? Miks peab küpsisetorti sööma? Miks peab pizzat sööma? Kust otsast on need mingid vajalikud ja tervislikud toidud?

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

80-ndate alguses (olin sisi 6 aastane) olime perega Pärnus. Lihapirukas oli ainus asi, mida ma nende 3-4 päeva jooksul rannahoone puhvetis sõin.

Siiani on meeles, kuidas lapsena istusin tunde üksinda söögilaua taga, ees rosinatega kohuke.

Küpsisetorti ei söö ega tee, minu  jaoks on see liiga ära plätserdatud (vabandan, kui selline sõnakasutus seoses söögiga kedagi riivab).

Pannkooke armastan süüa keeduvorstiga.

Iial ei ujuta ma toitu üle hapukoore vm taolise külma kastmega.

Vanavanaemal läks silm särama, kui peretuttavad minuvanuse pojaga külla tulid- ometi keegi, kes on nõus sööma ära kõik pannkoogid,

Nii et selliseid närbe sööjaid on ka varem olnud. Kuigi tegelikult pean ma ennast siiski suhteliselt kõigesööjaks 🙂

 

 

 

 

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest on tunduvalt halvem, kui külla tuleb vahetpidamata ennast (ja oma supermaitsvaid toite) kiitev, enesekeskne ja empaatiavõimetu täiskasvanu, kui laps, kes juhuslikult ei armasta tomatit või moosi.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina kougin kõikide toitude seest paprika välja ja pitsale ananassi ei pane.

Mul on 4 last, esimene sööb kõige meelsamisi koduseid kastmeid-putrusid-lihtsaid pastasid- kala ainult toorena.

Teine ja kolmas laps on altid proovima pea kõike, söövad ka vürtsikaimaid toitusid, karrisid, erineval kujul tehtud juurvilju. Enamik toitudest sobib neile.

Neljas laps ei söö pea mitte midagi, keedukartul ja pelmeenid. Makaronid. Võileib (ühe kindla) pasteediga ja pannkoogid moosiga. Värskest sööb porgandit (ainult tervena) ja õuna. Ongi vist pea kõik. Isegi pitsat ei söö. Burgerist sööb pihvi ära ( kodune burks).

Kõigile neljale maitseb sushi, see on ka ainus moodus, mil kõige väiksem sööb riisi.

Kõik neli on sama laua taga kasvanud. Miks nii???

Ma seesama kägu. Lisan veel infi, et kaks esimest last said ikka koduseid püreesid, ise tegin ja möllasin. Kahe viimasega ei viitsinud. Sain valdavalt purgi/tuubipüreed. Ometi kõige vähem valivad on kaks keskmist, üks nö kodutoidul ja teine purgitoidul kasvanud.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei söö ise ka pooli asju su nimekirjas, seega ei valmista ma sellist toitu ja ei paku lastele.

Oledki siis ju pirts! Tegelikult on hästi nõme, kui täiskasvanud toiduga ülivalivad on. Mul on üks tuttav, kellega restorani minnes on alati maru piinlik, sest ükskõik mida ta ka ei telli, alati hakkab üks erisoovide esitamine: iga kord uurib kelnerilt, kas seda või toda komponenti on võimalik ära jätta või asendada.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Okei, asi on lihtsamast lihtsam. Ma sain nüüd vastuse, miks lapsed pirtsakad on – ka lapsevanemad on üllatavalt pirtsakad! Järelikult välditakse paljusid sööke ja seega lapsed pole neid kunagi näinud ega proovinud. Uskumatu. Ma arvasin, et minu põlvkond on selles osas normaalne, sest tean ainult paari pirtsakat endavanust.

Ise sõin lapsena (ja siiani) tõesti kõike. Minu jaoks oli huvitav vaatepilt üks lasteaiakaaslane, kes ühtegi juurvilja ei puutunud. See oli nagu haigus minu silmis.

Küpsisetordi näite panin selleks, et rõhutada, et toit, mida 98% inimestest, nii suurtest kui väikestest, alati taevani kiidavad, leiab ikkagi mõne lapse poolt sonkimist ja järele jätmist. Kuidas saab puuvili tordi vahel rõve olla? 😀 Ma ei imesta, kust meie laste rasvumispandeemia pärit on. Kartulikrõps on vist tõesti paljude põhitoit.

Ei suuda uskuda, et näiteks kodune või restorani burger inimestele vastumeelne on. See on igati tervislik ja maitsev toit. Aga näed, ikkagi on inimesi. Igasuguseid. Kohutavalt palju pirtsutamist.

Kõige hullemad on muidugi veganid ja muud loomad, kelle pärast peab alati ekstra mõtlema, ja vaeva nägema, mida söögiks pakkuda.

Minu näidetes ei olnud kõige tervislikumad söögid, aga kodus tehtuna on nad ikkagi suhteliselt tervislikud ja kuna neid palju igal pool saab/pakutakse, siis oleks igati normaalne, kui inimesed neid söövad. Kas te ikka teate, et paljud lapsed käivad peale kooli salaja poes ja vintsutavad krõpse ja komme?

Minu soe soovitus kõigile – saage oma kiiksudest üle, pakkuge kõiki toiduaineid oma lastele, ja nad saavad tublideks sööjateks. Mina ka brokolit ei armasta, aga emaks saades hakkasin seda ja ka paljusid teisi asju sööma, kuna tahan, et mu laste jaoks oleks see normaalsus. Ja asi töötab.

+4
-18
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei imesta, kust meie laste rasvumispandeemia pärit on.

Maga välja. Küpsisetort on üks ebatervislikumaid torte üldse, kus kasutatakse tavaliselt transrasvadega ülikaloririkkaid küpsiseid, kus on ainult rasv, suhkur ja jahu. Sinu teised näited on ka jahu-jahu-jahu. Ära sina tule küll mingist rasvumisest rääkima. Su küpsisetort ei ole kartulikrõpsudest kuidagi tervislikum valik. Oleks sa kurtnud, et lapsed ei armasta köögiviljaroogi, oleks ehk kuidagi sinu juttu mõistnud, aga miks lapsed ei söö pannkooki, moosi, küpsisetorti, hamburgerit, no see hala on küll arusaamatu. Jääb ka variant, et sa pole nii hea kokk, kui sa ise arvad ja lihtsalt su toidud pole head. Aga ma arvan, et kõigi tervisele tuleb igati kasuks, kui nad neid sinu väljatoodud jahu-, rasva- ja suhkrupomme ei söö. Ausalt öeldes hakkan juba arvama, et see on mingi provotseerimiseks tehtud libateema, sest selliseid põmmpäid ei saa olemas olla.

+13
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küsimus ei ole ju selles, et miks panna moosi koogi vahele või ananassi pitsale, vaid, et aina raskemaks läheb lastele külla tulnud sõpradele süüa pakkuda või sünnipäeva lauda katta – kui üks ei see ühte ja teine teist asja. Kui mu vanem laps läks lasteaeda, siis just lasteaias hakkas ta teiste toel korralikult  sööma , kui läks noorem 10 a hiljem – siis juba lapsed väkitasid laua taga, ei sobinud see ega teine. 10 aastaga oli laste suhtumine sööki muutunud.

 

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küsimus ei ole ju selles, et miks panna moosi koogi vahele või ananassi pitsale, vaid, et aina raskemaks läheb lastele külla tulnud sõpradele süüa pakkuda või sünnipäeva lauda katta – kui üks ei see ühte ja teine teist asja. Kui mu vanem laps läks lasteaeda, siis just lasteaias hakkas ta teiste toel korralikult sööma , kui läks noorem 10 a hiljem – siis juba lapsed väkitasid laua taga, ei sobinud see ega teine. 10 aastaga oli laste suhtumine sööki muutunud.

Ei peagi neid toitma. Ja lasteaias ei ole tervislik toit.

+8
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis selles burgeris nii tervislikku on, et seda ilmtingimata peaks sööma? Neist suurem osa polnud isegi mingid tervislikud toidud, mille mittesöömist ette heita. Krõpsud-kommid on paha, aga küpsisetort hea? Ei teeks paha natuke oma maailmapilti avardada. Mu laps tõenäoliselt songiks küpsisetordis, sest ta ei söö magusat. Moosi ka selle pärast ei võtaks. Nutellat ka mitte. Pannkoogi tavaline suhkrutase on tema magusalagi. Ma peaksin siis end eriti tubli emana tundma, et hambad jäävad tervemaks ja väiksem tõenäosus paksuks minna? Aga tuhkagi ma mingi aasta ema sellest olen – sain ta juba sellisena.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kumbki lastest ei söö krevette. Ei ole näinud ka põhjust neid vägisi toppida. Kumbki lastest ei söö hirssi mitte ühelgi kujul ega ka peidetuna teise pudru sisse. Ometi on hirss olnud neil beebidena üks esimesi toiduained, mida lisana saama hakkasid ja siis sõid seda hea isuga.

Vanem laps ei söö nn võileivajuustu. Kõik kõvad juustud, mozzarella ja hallitusjuustud sobivad, aga see kõige tavalisem juust ei sobi ei võileival ega pizzal. Hamburgerit ei söö ta ei kodust, ega kiirekat (ilmselt geneetiline, sest sai kotletiga on ka minu jaoks täiesti vastuvõetamatu kooslus). Kooke ja torte ta ka sünnipäevadel pigem ei söö, ütleb, et liiga magus (samas kommi võiks ta süüa nõrkemiseni). Rohkem toite, mida vanem laps ei sööks, ei oskagi nimetada. Kõik juur- ja köögiviljad, liha, kala, isegi kartulisalat saavad isuga söödud.

Noorem laps ei söö ühtegi toitu, millel on olnud kokkupuude oliividega. Ma võin need tema nägemata toidust välja nokkida, aga ta saab kohe maitsest aru. Šokolaadi, ega ühtki sellest valmistatud kooki, kommi jne ei söö ta üle poole ampsu. Alati tõstab taldrikusse, maitseb ja jätab söömata. Kakaod ei joo. Lisaks käivad temal mingid kiiksud: ta võib tõmmata nina vingu toidu peale, mida ta 2 kuud tagasi oma lemmiktoiduks pidas ning aasta otsa keelduda selle söömisest. Sellise põlu all on olnud erinevatel aegadel nii tomat, kartul, peet, hautatud/keedetud porgand, tatar, läätsed, kala, liha kui ka riis. Ja tema puhul tähendab toitu vägisi maitsma sundimine seda, et ta ei söö üldse rohkem midagi, kuigi valikus on ka asju, mida ta muidu sööks.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgatajale soovitus küpsisetordi osas: ära topi sinna vahele ei banaaniviile ega muud  sellist, mis läheb lägaseks ja maitsele tegelikult midagi juurde ei anna. Enda kogemusest võin öelda, et lapsed söövad väga hea meelega selliseid lihtsaid küpsisetorte, kus küpsise vahel ongi kas vahukoor, toorjuust, hapukoor vmt (kuna küpsised ise annavad väga palju magusust, siis vahele pandava kreemi teen sellise, et magusust väga ei olek, veidi sidrunimahla pigistan ka sisse), igasugu värsked marjad – maasikad, mustikad, vaarikad – paned tordi peale. Sellist ääretult lihtsat küpsisetorti on minu laste sünnipäevadel kõik söönud ja olen ka teiste sünnipäevadel käies näinud, et sedatüüpi küpsisetort meeldib lastele.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Okei, asi on lihtsamast lihtsam. Ma sain nüüd vastuse, miks lapsed pirtsakad on – ka lapsevanemad on üllatavalt pirtsakad! Järelikult välditakse paljusid sööke ja seega lapsed pole neid kunagi näinud ega proovinud. Uskumatu. Ma arvasin, et minu põlvkond on selles osas normaalne, sest tean ainult paari pirtsakat endavanust.

Ise sõin lapsena (ja siiani) tõesti kõike. Minu jaoks oli huvitav vaatepilt üks lasteaiakaaslane, kes ühtegi juurvilja ei puutunud. See oli nagu haigus minu silmis.

Küpsisetordi näite panin selleks, et rõhutada, et toit, mida 98% inimestest, nii suurtest kui väikestest, alati taevani kiidavad, leiab ikkagi mõne lapse poolt sonkimist ja järele jätmist. Kuidas saab puuvili tordi vahel rõve olla? 😀 Ma ei imesta, kust meie laste rasvumispandeemia pärit on. Kartulikrõps on vist tõesti paljude põhitoit.

Ei suuda uskuda, et näiteks kodune või restorani burger inimestele vastumeelne on. See on igati tervislik ja maitsev toit. Aga näed, ikkagi on inimesi. Igasuguseid. Kohutavalt palju pirtsutamist.

Kõige hullemad on muidugi veganid ja muud loomad, kelle pärast peab alati ekstra mõtlema, ja vaeva nägema, mida söögiks pakkuda.

Minu näidetes ei olnud kõige tervislikumad söögid, aga kodus tehtuna on nad ikkagi suhteliselt tervislikud ja kuna neid palju igal pool saab/pakutakse, siis oleks igati normaalne, kui inimesed neid söövad. Kas te ikka teate, et paljud lapsed käivad peale kooli salaja poes ja vintsutavad krõpse ja komme?

Minu soe soovitus kõigile – saage oma kiiksudest üle, pakkuge kõiki toiduaineid oma lastele, ja nad saavad tublideks sööjateks. Mina ka brokolit ei armasta, aga emaks saades hakkasin seda ja ka paljusid teisi asju sööma, kuna tahan, et mu laste jaoks oleks see normaalsus. Ja asi töötab.

Kamoon, palju erinevaid sööke ju on. Miks peab end sundima sööma midagi, mis ei maitse????

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kamoon, palju erinevaid sööke ju on. Miks peab end sundima sööma midagi, mis ei maitse????

Sellepärast, et tema tegi sellise toidu ja kõik peavad seda sööma, nii oma lapsed kui võõrad. Ainult katsugu vastu piriseda.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Okei, asi on lihtsamast lihtsam. Ma sain nüüd vastuse, miks lapsed pirtsakad on – ka lapsevanemad on üllatavalt pirtsakad! Järelikult välditakse paljusid sööke ja seega lapsed pole neid kunagi näinud ega proovinud. Uskumatu. Ma arvasin, et minu põlvkond on selles osas normaalne, sest tean ainult paari pirtsakat endavanust.

Ei, siit vastustest saab siiski välja noppida ka asja iva: INIMESED ON ERINEVAD. Ja kusjuures mitte ainult käitumiselt ja harjumustelt, vaid tõesti ka keha talitusprotsesside poolest. Küsi ükskõik missuguselt toitumisnõustajalt: igasugune toit ei sobi igale inimesele ühtemoodi. Üks kägu kirjutas väga õigesti, et maitsemeel (osaliselt) annab märku sellest, mis just sinu kehale on vajalik ja mis mitte. Nii et see asi ei ole pirtsutamine! Ja samamoodi tuleb siin vastustest välja, et seos “kodus on pakutud” = “laps sööb” on suhteliselt nõrk ja juhuslik. Jah, mu laps sööb kümneselt erinevaid täisterahelvestest putrusid, sest talle on neid kogu aeg pakutud. Jah, ta eelistab ka koolis ja külas sepikut valgele saiale, sest seda viimast meil kunagi kodus ei ole. Ei, ta ei söö endiselt väga paljusid teisi meie kodus tavalisi toite, olgugi et aastaid on iga jumala kord temalt küsitud, et äkki sa nüüd ikka natuke sööd. Kui ta vastab ei, siis toppima tõesti ei ole hakatud, ja minu meelest ei tohikski.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma nüüd lugesin seda menüüd ja mulle ei pakuks need toidud samuti huvi.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Okei, asi on lihtsamast lihtsam. Ma sain nüüd vastuse, miks lapsed pirtsakad on – ka lapsevanemad on üllatavalt pirtsakad! Järelikult välditakse paljusid sööke ja seega lapsed pole neid kunagi näinud ega proovinud. Uskumatu. Ma arvasin, et minu põlvkond on selles osas normaalne, sest tean ainult paari pirtsakat endavanust.

Ise sõin lapsena (ja siiani) tõesti kõike. Minu jaoks oli huvitav vaatepilt üks lasteaiakaaslane, kes ühtegi juurvilja ei puutunud. See oli nagu haigus minu silmis.

Küpsisetordi näite panin selleks, et rõhutada, et toit, mida 98% inimestest, nii suurtest kui väikestest, alati taevani kiidavad, leiab ikkagi mõne lapse poolt sonkimist ja järele jätmist. Kuidas saab puuvili tordi vahel rõve olla? 😀 Ma ei imesta, kust meie laste rasvumispandeemia pärit on. Kartulikrõps on vist tõesti paljude põhitoit.

Ei suuda uskuda, et näiteks kodune või restorani burger inimestele vastumeelne on. See on igati tervislik ja maitsev toit. Aga näed, ikkagi on inimesi. Igasuguseid. Kohutavalt palju pirtsutamist.

Kõige hullemad on muidugi veganid ja muud loomad, kelle pärast peab alati ekstra mõtlema, ja vaeva nägema, mida söögiks pakkuda.

Minu näidetes ei olnud kõige tervislikumad söögid, aga kodus tehtuna on nad ikkagi suhteliselt tervislikud ja kuna neid palju igal pool saab/pakutakse, siis oleks igati normaalne, kui inimesed neid söövad. Kas te ikka teate, et paljud lapsed käivad peale kooli salaja poes ja vintsutavad krõpse ja komme?

Minu soe soovitus kõigile – saage oma kiiksudest üle, pakkuge kõiki toiduaineid oma lastele, ja nad saavad tublideks sööjateks. Mina ka brokolit ei armasta, aga emaks saades hakkasin seda ja ka paljusid teisi asju sööma, kuna tahan, et mu laste jaoks oleks see normaalsus. Ja asi töötab.

Ei, sina ei saanud siit mingit vastust, valisid endale ainult paar sobivat kommentaari välja ja kädistad ikka sama jura edasi. Paljud inimesed selgitasid sulle, et selle vahel, mida lapsele kodus pakutakse ja mida ta süüa eelistab, ei ole põhjuslikku seost. Sina aga pead saama ainult puhkida, kuidas sina oled selline ja sinu lapsed ka ja kõik teised, kes pole samasugused, on kiiksuga.
Küll on hea, et sa minu tutvusringkonda ei kuulu ja mina ja mu lapsed ei pea sinusuguse puhvis paabulinnuga kokku puutuma. Sellise oleku ja jutuga inimese tehtud toidust ei võtaks ma iial ampsugi, su ülbus ja rumalus muudavad su toidu vastikuks. Ja lapsed saavad ka instinktiivselt aru sellest. Võid end pooleks punnitada, ei saa sina ja su söögid populaarseks.

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Issand, see TA on lihtsalt deb**lik ju!

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Okei, asi on lihtsamast lihtsam. Ma sain nüüd vastuse, miks lapsed pirtsakad on – ka lapsevanemad on üllatavalt pirtsakad! Järelikult välditakse paljusid sööke ja seega lapsed pole neid kunagi näinud ega proovinud. Uskumatu. Ma arvasin, et minu põlvkond on selles osas normaalne, sest tean ainult paari pirtsakat endavanust.

Ise sõin lapsena (ja siiani) tõesti kõike. Minu jaoks oli huvitav vaatepilt üks lasteaiakaaslane, kes ühtegi juurvilja ei puutunud. See oli nagu haigus minu silmis.

Küpsisetordi näite panin selleks, et rõhutada, et toit, mida 98% inimestest, nii suurtest kui väikestest, alati taevani kiidavad, leiab ikkagi mõne lapse poolt sonkimist ja järele jätmist. Kuidas saab puuvili tordi vahel rõve olla? 😀 Ma ei imesta, kust meie laste rasvumispandeemia pärit on. Kartulikrõps on vist tõesti paljude põhitoit.

Ei suuda uskuda, et näiteks kodune või restorani burger inimestele vastumeelne on. See on igati tervislik ja maitsev toit. Aga näed, ikkagi on inimesi. Igasuguseid. Kohutavalt palju pirtsutamist.

Kõige hullemad on muidugi veganid ja muud loomad, kelle pärast peab alati ekstra mõtlema, ja vaeva nägema, mida söögiks pakkuda.

Minu näidetes ei olnud kõige tervislikumad söögid, aga kodus tehtuna on nad ikkagi suhteliselt tervislikud ja kuna neid palju igal pool saab/pakutakse, siis oleks igati normaalne, kui inimesed neid söövad. Kas te ikka teate, et paljud lapsed käivad peale kooli salaja poes ja vintsutavad krõpse ja komme?

Minu soe soovitus kõigile – saage oma kiiksudest üle, pakkuge kõiki toiduaineid oma lastele, ja nad saavad tublideks sööjateks. Mina ka brokolit ei armasta, aga emaks saades hakkasin seda ja ka paljusid teisi asju sööma, kuna tahan, et mu laste jaoks oleks see normaalsus. Ja asi töötab.

Ma tõesti loodan, et su elus tekib olukord, mis paneb sind järele mõtlema oma paindumatusele. Ilmselgelt oled inimtüüp, kes oma nina otsast kaugemale ei näe. Mul hakkas su lastest hetkel kahju lausa.

+11
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 94 )


Esileht Koolilaps Kust küll tulevad sellised toiduga pirtsutajad