Teema: kust ma näen kes on mulle kuuluvasse elukohta sisse kirjutatud?

miks sa seda ostu vormistades kohe notaris ei küsinud?
notar oleks saanud ju kontrollida.

meil oli nt maja ostes lepingus sees punkt, et ENNE lepingu sõlmimist tuleb kõigile seni sissekirjutatutele uus elukoht rahvastikuregistris registreerida, vastasel korral poleks üldse tehingut toimunud

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ausalt öeldes ei saa aru, mis rolli selle teada saamine mängib?

Tänapäeval ei ole enam korterisse sissekirjutust, vaid valda või linnaossa ja valda/linnaossa registreerumisel märgitakse ära vaid aadress, kus pinnal isik elab. Kindlasti aga ei tähenda see seda, et kui isik ennast pärast kinnisvara müüki (kohe) välja ei kirjuta, et siis omanik oleks ikka tema vmt. Ostja on pärast not.tehingut ikka täieõiguslik omanik. Seega, tundub väheke kentsakas, et not.lepingusse selline tingimus kirja pandi, nagu eelkõneleja kirjutas.

Mul näiteks käis üürnik vallas ja nö registreerus valda. Üürileping oli näpus ja elukohaks märgiti selle korteri aadress, mille omanik ma tegelikult olen. Ega ma nüüd sellepärast vähem omanik ei ole, samuti ei ole ka mingit ohtu minu varale sellepärast, et üürnik on sellele aadressile registreerunud. [/tsitaat]

Tallinnas on väga oluline, mitu inimest pinnale registreeritud on, sest kui on vaja taotleda linnalt mingit sissetulekutest sõltuvat toetust (nt toimetulekuabi, laste laagritoetus, pensionäri ravimitoetus vmt, siis võtavad ametnikud arvesse KÕIKIDE antud korterisse sissekirjutatud inimeste ametlikud tulud kokku.
nt kui oled üksikema ja su korterisse on sissekirjutatud eelmine pensionärist omanik, loetakse ta sinuga samas leibkonnas olevaks ja arvestatakse ka tema pension automaatselt sinu tulude hulka, kuigi sul pole reaalselt temaga mingit kokkupuudet.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
On sul selle kohta mingi viide ka anda?[/tsitaat]

mul on isiklik kogemus.
meie koju on sisse kirjutatud vanaema, kuigi ta elab tegelikult hoopis oma suvilas.
kuna mul on puudega laps, siis mingil ajal oli vaja talle abivahendite kaarti. ametnik tahtis olla millegipärast väga abivalmis ja küsis, kas tuleme toime ja äkki on meile vaja mingit linna poolt määratavat puudega laste vanemate toetust. ütlesin, et vist pole vaja, aga tahan küsida, mida kujutab endast laste laagritoetus, et kes seda saab (ma nimelt ei teadnud, kas see on sissetulekupõhine või ei). selle asemel, et mulle lihtsalt seadust tutvustada, klõbistas ametnik veidi arvutiga ja teavitas mind, et teie koju on sisse kirjutatud see, see, see ja see (vanaema). et toetuse saamiseks peaks teile kuu tulu olema inimese kohta xxxx krooni ja et seejuures läheb arvesse ka yyyy (vanaema) pension, mis on….zzzz krooni.