Teema: Kust saab kohtinguid / leida naine?

#3818500:

See tähendab, et need kes otsivad püsisuhet ei ole edukad. Ja see on ka loogiline. Enamik üle 30e aastaseid mehi ei taha, et neid kohe rõngastama ja aheldama hakatakse. Eile kirjutas mulle üks naine, kes kohe kirjutas, et  mees peaks ka tema koos lastega oma pinnale võtma ja hakkama lapsi üleval ka pidama. No püha müristus, ainult väga meeleheitel mees ei põgeneks selle jutu peale nelja tuule poole.

Sinu jutust jääb mulje, et ongi ainult kaks varianti: kas ainult sekssuhe või siis kohe järgmine päev kolitakse lastekarjaga sisse. Suurem osa naisi ei soovi siiski kumbagi äärmust, jutt on muust. Püsisuhte otsimine ei tähenda seda, et soovitakse kohe sisse kolida või abielluda. Samas ei soovita ka ainult sekssuhet. Sina tood ainult kaks varianti välja.

#3818548:

#3818504:

#3818500:

See tähendab, et need kes otsivad püsisuhet ei ole edukad. Ja see on ka loogiline. Enamik üle 30e aastaseid mehi ei taha, et neid kohe rõngastama ja aheldama hakatakse. Eile kirjutas mulle üks naine, kes kohe kirjutas, et mees peaks ka tema koos lastega oma pinnale võtma ja hakkama lapsi üleval ka pidama. No püha müristus, ainult väga meeleheitel mees ei põgeneks selle jutu peale nelja tuule poole.

Sinu jutust jääb mulje, et ongi ainult kaks varianti: kas ainult sekssuhe või siis kohe järgmine päev kolitakse lastekarjaga sisse. Suurem osa naisi ei soovi siiski kumbagi äärmust, jutt on muust. Püsisuhte otsimine ei tähenda seda, et soovitakse kohe sisse kolida või abielluda. Samas ei soovita ka ainult sekssuhet. Sina tood ainult kaks varianti välja.

Ma tõin oma algses postituses välja protsendid, millised on naiste ootused Flirticus. Ja tõepoolest umbes 60 protsenti tahab mehe kohe, ma mõtlen tõsiselt, kohe rõngasse panna. Mul pole vahet kas ametlikult või mitteametlikult aga naine nõuab kohe püsisuhet, majanduslikku toetamist jms. Vähemaga nad nõus ei ole. See on neil esimene tingimus.

Aga nende õigus ongi tahta, mida iganes nad tahavad. Ja kui neil on selline eesmärk, siis sellest eesmärgist loobumine ja sinuga või mõne teise seiklejaga sekssuhtesse astumine ei aita neid kuidagi sellele lähemale. Jah, võimalus, et nad selle eesmärgi täidavad, on ehk väike, aga eesmärgist loobumisel oleks see 0.

Ja samamoodi ei aita sind sinu eesmärgis sekssuhteid leida edasi see, kui sa jaurad, et naised peaksid oma eesmärkidest loobuma ja ikka sind tahtma. Aitabki see, kui sa ausalt välja ütled, et mida sa soovid, ja siis keskendud neile naistele, kes sama tahavad.

#3818548:

Mul pole vahet kas ametlikult või mitteametlikult aga naine nõuab kohe püsisuhet, majanduslikku toetamist jms

Vaevalt et need naised enne või kohe peale esimest kohtingut  püsisuhet tahaks, kui nad isegi veel ei tea kas see konkreetne mees neile üldse meeldib ja normaalselt käitub.

Aga see on loomulik ja alalhoidlik soov, et naine soovib püsisuhet enne kui voodisse minnakse, st kindlust et mees oleks temasse selleks hetkeks armunud või vähemalt väga kiindunud, sest meestel, kui nad pole armunud, pole probleemi peale seksi kaduda, aga naised on selles suhtes erinevad, kui enne seksimist pole naine tavaliselt veel väga armunud ja poleks eriti hullu, kui mees ära kaob, siis peale seksi tekitavad seksi käigus vallanduvad hormoonid naises tunde, et nad on sellesse mehesse armunud, isegi kui mõistus ütleb, et äkki pole siiski tegemist kõige sobivama partneriga.

Nii lihtsalt on – milleks siis ennast naisena lõhkuda ja seksida meestega, kes pärast ära kaovad ja sellega naistele haiget teevad?

Muidugi on naisi, kes on olude sunnil või oma rumalusest pidanud korduvalt seda peale seksi mehe ärakadumist läbi elama ja sellega on nende tundemaailma nii segi paisatud, et see funktsioon seks=armumine enam ei toimi. Paljud ei püüagi seda enam toimima saada ja ongi nõus kiiresti igaühega voodisse minema, harrastavaid üheöösuhteid jne . Nemad ongi need “lõbutsejad” tegelikult väga katkised naised.

#3818621:

#3818548:

Mul pole vahet kas ametlikult või mitteametlikult aga naine nõuab kohe püsisuhet, majanduslikku toetamist jms

Vaevalt et need naised enne või kohe peale esimest kohtingut püsisuhet tahaks, kui nad isegi veel ei tea kas see konkreetne mees neile üldse meeldib ja normaalselt käitub.

Aga see on loomulik ja alalhoidlik soov, et naine soovib püsisuhet enne kui voodisse minnakse, st kindlust et mees oleks temasse selleks hetkeks armunud või vähemalt väga kiindunud, sest meestel, kui nad pole armunud, pole probleemi peale seksi kaduda, aga naised on selles suhtes erinevad, kui enne seksimist pole naine tavaliselt veel väga armunud ja poleks eriti hullu, kui mees ära kaob, siis peale seksi tekitavad seksi käigus vallanduvad hormoonid naises tunde, et nad on sellesse mehesse armunud, isegi kui mõistus ütleb, et äkki pole siiski tegemist kõige sobivama partneriga.

Nii lihtsalt on – milleks siis ennast naisena lõhkuda ja seksida meestega, kes pärast ära kaovad ja sellega naistele haiget teevad?

Muidugi on naisi, kes on olude sunnil või oma rumalusest pidanud korduvalt seda peale seksi mehe ärakadumist läbi elama ja sellega on nende tundemaailma nii segi paisatud, et see funktsioon seks=armumine enam ei toimi. Paljud ei püüagi seda enam toimima saada ja ongi nõus kiiresti igaühega voodisse minema, harrastavaid üheöösuhteid jne . Nemad ongi need “lõbutsejad” tegelikult väga katkised naised.

Väga hästi kirjutatud. Ma ei olegi varem nii mõelnud, aga seda lugedes sain aru, et nii toimibki. Minu viimane suhe pärast lahutust oma pikaaegsest abikaasast algas ka nii. Mehega sain tuttavaks kohtinguportaalis, ta oli algusest peale väga lugupidav ja siiras. Pärast neljandat kohtingut oli ta minu jaoks juba täiesti turvaline isik ja oli näha, et väga huvitatud minust ja mul tekkis endal juba suur isu voodisse minna temaga, kuigi otsest armumist veel polnud. Kutsusingi ta enda juurde, kuigi ma arvan, et tema oleks võinud veelgi oodata ja niisama kohtamas käia. Meie esimene öö oli imeline ja pärast seda olin täiega armunud. Ja sellest peale on meil väga mõnus suhe olnud, kuigi koos ei ela ja üksteisele päitseid pähe ei ürita panna, võtame rahulikult. Aga püsisuhtes on seks ikka kordades parem kui mingi üheöö kähkukas poolvõõraga. Mees arvab absoluutselt sama. Ma olen ka kindel, et need inimesed, kes käivad lihtsalt paljudega lõbutsemas, on hinges tegelikult katki.

#3819373:

Oi, see on nii armas ja nunnu.

Kahjuks lõviosa, julgelt 75 protsenti keskealisi mehi on kogenud kooselu, kus on pidev näägutamine, kontroll, kritiseerimine ja käki keeramine. Harmoonilised on vaid need perekonnad, kus üks pool, tavaliselt mees vägagi domineerib ja teine pool allub. Näiteks üks pool on väga rikas või mõjukas. Need on ja sellised nunnud. Lõviosa perekondi sellised ei ole ja seal käib aastaid üksteisega kisklemine. Ja see on fakt! Mehed naljalt ei unusta seda ning ei torma pea ees pimesi uude suhtesse nagu enamik naisi seda hea meelega teeks.

Okei, et siis sinu ema-isa ei olnud normaalses kooselus ning see mõjutab sind jätkuvalt ka täiskasvanuna, mistõttu sul on madal enesehinnang, sa ei suuda naistega suhelda ega ühist keelt leida ning arvad, et probleem seisneb selles, et naised on näägutavad ja kontrollivad olendid, kes otsivad kohe ja ainult abielu, et meest “murda”.

Tegele oma probleemidega, sest sa saad oma mõttemalle muuta. Teisi inimesi sa ei saa. Sa ei leia sobivaid naisi, sest need, keda sa otsid, sind ei soovi.

#3819373:

<p style=”text-align: left;”>

#3818973:

Mõne inimese jaoks ei ole absoluutselt nauditav see mees ja naine ja nn kohustustevaba seks. Olen seda paar korda oma elus huvipärast proovinud ja minujaoks täiesti null emotsiooni. Mulle meeldib seks oma abikaasaga, sest ma tean, et ta armastab mind ja teeb minu jaoks kõik ja mina vastan talle samaga. Ma lausa tahan voodis tema jaoks olla see maailma parim unistuste naine, sest ma tean, et väljapool voodit ma saan alati tema peale kindel olla ja tema teeb kõik, et mina ja pere oleks õnnelikud, kaitseb ja hoiab meid. Me muidugi mehega ei ole selline tekiall misjonäri armastajad ka, et meile meeldivad vähe ärevamad asjad no ja poolvõõrastega on kuidagi..mm…veider kohe esimesel-teisel korral julgelt toimetama asuda.

Ja ma isiklikult ei oleks viitsinud küll temaga mingit tegemist teha, kui ta oleks mulle nt esimesl kohtumisel öelnud, et ega ta midagi tõsist ei tahagi, et niisama vaatab ringi.

</p>

Oi, see on nii armas ja nunnu.

Kahjuks lõviosa, julgelt 75 protsenti keskealisi mehi on kogenud kooselu, kus on pidev näägutamine, kontroll, kritiseerimine ja käki keeramine. Harmoonilised on vaid need perekonnad, kus üks pool, tavaliselt mees vägagi domineerib ja teine pool allub. Näiteks üks pool on väga rikas või mõjukas. Need on ja sellised nunnud. Lõviosa perekondi sellised ei ole ja seal käib aastaid üksteisega kisklemine. Ja see on fakt! Mehed naljalt ei unusta seda ning ei torma pea ees pimesi uude suhtesse nagu enamik naisi seda hea meelega teeks.

No mina olin ka enne olnud kehvades suhetes ning minu mees on üldse nö teise ringi mees ja  ka olnud mitterahuldavas suhtes. Ma pigem võtaks eelmisi suhteid ja ka vanemate ebaõnnestunud suhteid õppetunnina. Sa tead, kuidas uues suhtes ei tohi käituda ja mida pead teistmoodi tegema, et olla õnnelik ja teha oma partner õnnelikuks. Mina olen täiesti kindel, et kui ma oleks oma mehega 18aastaselt kokku saanud, siis me ei oleks praegu enam koos. Ma lihtsalt ei oskaks teda hinnata ja õnnelikuks teha. Üdini vale on kanda oma eelmiste suhete probleemid üle uude potentsiaalsesse suhtesse, sest siis ei saagi asja saada.

Kui inimestele on eesmäriks leida pikaajaline toimiv suhe, siis minu jaoks juba eos ei saa kunagi täielikult tööle hakata need suhted, kus mees ja naine ootavad, vaatavad mõtlevad. Eriti nagu ei taha, aga vist ikka tahaks ka natuke, ise ka ei tea, aga võib-olla tuleb parem, aga võib-olla lepiks sellega. Suhe nõuab vaeva ja pühendumist ning kui kindlat tahet selleks ei ole, siis milleks üldse üritada. Raiskad ainult vastaspoole aega. Juba minu vanaema ütles, et kui naine mehel esimese paari kohtumisega kuplialust  korralikult segi ei aja, siis on väike tõenäosus, et sealt asja saab. Ja kui kuplialune on korralikult segi, siis mees teeb naise nimel hulle asju ja siis naine tunneb, et vot see mees hindab mind ja temale ma tahan pühenduda. Aga selline suhtlusstiil, et noh võib ju kah natuke kohvikus käia ja natuke seksida, aga noh nagu eriti see ju midagi ei tähenda jne, on eos juba vale. Milline naine tahaks olla mehele lihtsalt ajaviide või nö madrats? Mis siiraid tundeid, usaldust ja pühendumist sealt siis kokkuvõttes oodatakse? Jah, seks võib ju olla ka naise jaoks enam-vähem füüsiliselt okei, aga igal juhul on seks palju parem kui tunded ülepea kokku löövad ja jalad all värisevad ning Sa tead, et see kellega Sa hulle asju teed, ongi Sinu prints valgel hobusel. Ja pikas perspektiivis on viimane igal juhul tulemuslikum. Seega minumeelest on okei, et kohtinguportaalide naised annavad mõista, et nad otsivad tõsist asja, sest siis normaalne ja tõsist suhet otsiv mees teab, et sinna tasub panustada. Mida rohkem Sa oled valmis andma, seda rohkem on Sul võimalik ka vastu saada.

Sinu jutt harmoonilise perekonna kohta, et üks domineerib ja teine allub, ei ole päris tõsi. Ma ei tunne, et ma oma mehele alluksin, samas ei tunne ma ka, et tema mulle allub, Me oleme pigem mõlemad kaks kõva kivi ja oleme nö vastutusvaldkonnad püüdnud ära jagada. Mina olen kodune ning otsustan kodu ja laste asju, tema siis vaatab seda materiaalset poolt, et kõik oleks korras, toob raha majja jne. Loomulikult me arutame omavahel asju, aga tema ei tule kärkima, et lapse sünnipäeva peame seal ja mina vastupidi, et firmas nüüd vahetame raamatupidaja välja. Ja see, et ma jään koduseks oli ka rohkem nagu minu vaba valik, sest ma tean, et ma ei suudaks efektiivselt ühildada pereelu, hulka lapsi, meest ja tööelu. Samas see, et mees koduseks jääks, tundus ebamõistlik, sest kuigi ma teenisin hästi, teenis tema oluliselt rohkem. Lisaks on mul enne abielu soetatud kinnisvara, mitu kõrghridust, mehega ühisvara jms, et ma ei tunne, et ma pean materiaalsetel põhjustel temaga koos olema. Ma saaks pool vara ja elaks elu lõpuni nagu kuninga kass. Eks me tülitseme ja nääkleme vahel ikka, aga aastatega on hästi selgeks saanud, et kui kui mul on halb, on tal halb ja vastupidi ning seetõttu püüame kuidagi kiiresti asjad ära lahendada. Kõige suurem viga ongi mingit manipulatsiooni vms hakata korraldama.

#3819928:

#3819373:

<p style=”text-align: left;”>

#3818973:

Mõne inimese jaoks ei ole absoluutselt nauditav see mees ja naine ja nn kohustustevaba seks. Olen seda paar korda oma elus huvipärast proovinud ja minujaoks täiesti null emotsiooni. Mulle meeldib seks oma abikaasaga, sest ma tean, et ta armastab mind ja teeb minu jaoks kõik ja mina vastan talle samaga. Ma lausa tahan voodis tema jaoks olla see maailma parim unistuste naine, sest ma tean, et väljapool voodit ma saan alati tema peale kindel olla ja tema teeb kõik, et mina ja pere oleks õnnelikud, kaitseb ja hoiab meid. Me muidugi mehega ei ole selline tekiall misjonäri armastajad ka, et meile meeldivad vähe ärevamad asjad no ja poolvõõrastega on kuidagi..mm…veider kohe esimesel-teisel korral julgelt toimetama asuda.

Ja ma isiklikult ei oleks viitsinud küll temaga mingit tegemist teha, kui ta oleks mulle nt esimesl kohtumisel öelnud, et ega ta midagi tõsist ei tahagi, et niisama vaatab ringi.

</p>

Oi, see on nii armas ja nunnu.

Kahjuks lõviosa, julgelt 75 protsenti keskealisi mehi on kogenud kooselu, kus on pidev näägutamine, kontroll, kritiseerimine ja käki keeramine. Harmoonilised on vaid need perekonnad, kus üks pool, tavaliselt mees vägagi domineerib ja teine pool allub. Näiteks üks pool on väga rikas või mõjukas. Need on ja sellised nunnud. Lõviosa perekondi sellised ei ole ja seal käib aastaid üksteisega kisklemine. Ja see on fakt! Mehed naljalt ei unusta seda ning ei torma pea ees pimesi uude suhtesse nagu enamik naisi seda hea meelega teeks.

No mina olin ka enne olnud kehvades suhetes ning minu mees on üldse nö teise ringi mees ja ka olnud mitterahuldavas suhtes. Ma pigem võtaks eelmisi suhteid ja ka vanemate ebaõnnestunud suhteid õppetunnina. Sa tead, kuidas uues suhtes ei tohi käituda ja mida pead teistmoodi tegema, et olla õnnelik ja teha oma partner õnnelikuks. Mina olen täiesti kindel, et kui ma oleks oma mehega 18aastaselt kokku saanud, siis me ei oleks praegu enam koos. Ma lihtsalt ei oskaks teda hinnata ja õnnelikuks teha. Üdini vale on kanda oma eelmiste suhete probleemid üle uude potentsiaalsesse suhtesse, sest siis ei saagi asja saada.

Kui inimestele on eesmäriks leida pikaajaline toimiv suhe, siis minu jaoks juba eos ei saa kunagi täielikult tööle hakata need suhted, kus mees ja naine ootavad, vaatavad mõtlevad. Eriti nagu ei taha, aga vist ikka tahaks ka natuke, ise ka ei tea, aga võib-olla tuleb parem, aga võib-olla lepiks sellega. Suhe nõuab vaeva ja pühendumist ning kui kindlat tahet selleks ei ole, siis milleks üldse üritada. Raiskad ainult vastaspoole aega. Juba minu vanaema ütles, et kui naine mehel esimese paari kohtumisega kuplialust korralikult segi ei aja, siis on väike tõenäosus, et sealt asja saab. Ja kui kuplialune on korralikult segi, siis mees teeb naise nimel hulle asju ja siis naine tunneb, et vot see mees hindab mind ja temale ma tahan pühenduda. Aga selline suhtlusstiil, et noh võib ju kah natuke kohvikus käia ja natuke seksida, aga noh nagu eriti see ju midagi ei tähenda jne, on eos juba vale. Milline naine tahaks olla mehele lihtsalt ajaviide või nö madrats? Mis siiraid tundeid, usaldust ja pühendumist sealt siis kokkuvõttes oodatakse? Jah, seks võib ju olla ka naise jaoks enam-vähem füüsiliselt okei, aga igal juhul on seks palju parem kui tunded ülepea kokku löövad ja jalad all värisevad ning Sa tead, et see kellega Sa hulle asju teed, ongi Sinu prints valgel hobusel. Ja pikas perspektiivis on viimane igal juhul tulemuslikum. Seega minumeelest on okei, et kohtinguportaalide naised annavad mõista, et nad otsivad tõsist asja, sest siis normaalne ja tõsist suhet otsiv mees teab, et sinna tasub panustada. Mida rohkem Sa oled valmis andma, seda rohkem on Sul võimalik ka vastu saada.

Sinu jutt harmoonilise perekonna kohta, et üks domineerib ja teine allub, ei ole päris tõsi. Ma ei tunne, et ma oma mehele alluksin, samas ei tunne ma ka, et tema mulle allub, Me oleme pigem mõlemad kaks kõva kivi ja oleme nö vastutusvaldkonnad püüdnud ära jagada. Mina olen kodune ning otsustan kodu ja laste asju, tema siis vaatab seda materiaalset poolt, et kõik oleks korras, toob raha majja jne. Loomulikult me arutame omavahel asju, aga tema ei tule kärkima, et lapse sünnipäeva peame seal ja mina vastupidi, et firmas nüüd vahetame raamatupidaja välja. Ja see, et ma jään koduseks oli ka rohkem nagu minu vaba valik, sest ma tean, et ma ei suudaks efektiivselt ühildada pereelu, hulka lapsi, meest ja tööelu. Samas see, et mees koduseks jääks, tundus ebamõistlik, sest kuigi ma teenisin hästi, teenis tema oluliselt rohkem. Lisaks on mul enne abielu soetatud kinnisvara, mitu kõrghridust, mehega ühisvara jms, et ma ei tunne, et ma pean materiaalsetel põhjustel temaga koos olema. Ma saaks pool vara ja elaks elu lõpuni nagu kuninga kass. Eks me tülitseme ja nääkleme vahel ikka, aga aastatega on hästi selgeks saanud, et kui kui mul on halb, on tal halb ja vastupidi ning seetõttu püüame kuidagi kiiresti asjad ära lahendada. Kõige suurem viga ongi mingit manipulatsiooni vms hakata korraldama.

Väga kena lugemine!

See, et tülitsete ja nääklete vahel, näitab, et olete küpsed ja kannatlikud, andestavad. ‘Rahulik elu’ on paljude nendes portaalides õngitsevate meeste eesmärk (nii nad ütlevadki).

Aitäh, Sulle!

#3819928:

#3819373:

<p style=”text-align: left;”>

#3818973:

Mõne inimese jaoks ei ole absoluutselt nauditav see mees ja naine ja nn kohustustevaba seks. Olen seda paar korda oma elus huvipärast proovinud ja minujaoks täiesti null emotsiooni. Mulle meeldib seks oma abikaasaga, sest ma tean, et ta armastab mind ja teeb minu jaoks kõik ja mina vastan talle samaga. Ma lausa tahan voodis tema jaoks olla see maailma parim unistuste naine, sest ma tean, et väljapool voodit ma saan alati tema peale kindel olla ja tema teeb kõik, et mina ja pere oleks õnnelikud, kaitseb ja hoiab meid. Me muidugi mehega ei ole selline tekiall misjonäri armastajad ka, et meile meeldivad vähe ärevamad asjad no ja poolvõõrastega on kuidagi..mm…veider kohe esimesel-teisel korral julgelt toimetama asuda.

Ja ma isiklikult ei oleks viitsinud küll temaga mingit tegemist teha, kui ta oleks mulle nt esimesl kohtumisel öelnud, et ega ta midagi tõsist ei tahagi, et niisama vaatab ringi.

</p>

Oi, see on nii armas ja nunnu.

Kahjuks lõviosa, julgelt 75 protsenti keskealisi mehi on kogenud kooselu, kus on pidev näägutamine, kontroll, kritiseerimine ja käki keeramine. Harmoonilised on vaid need perekonnad, kus üks pool, tavaliselt mees vägagi domineerib ja teine pool allub. Näiteks üks pool on väga rikas või mõjukas. Need on ja sellised nunnud. Lõviosa perekondi sellised ei ole ja seal käib aastaid üksteisega kisklemine. Ja see on fakt! Mehed naljalt ei unusta seda ning ei torma pea ees pimesi uude suhtesse nagu enamik naisi seda hea meelega teeks.

No mina olin ka enne olnud kehvades suhetes ning minu mees on üldse nö teise ringi mees ja ka olnud mitterahuldavas suhtes. Ma pigem võtaks eelmisi suhteid ja ka vanemate ebaõnnestunud suhteid õppetunnina. Sa tead, kuidas uues suhtes ei tohi käituda ja mida pead teistmoodi tegema, et olla õnnelik ja teha oma partner õnnelikuks. Mina olen täiesti kindel, et kui ma oleks oma mehega 18aastaselt kokku saanud, siis me ei oleks praegu enam koos. Ma lihtsalt ei oskaks teda hinnata ja õnnelikuks teha. Üdini vale on kanda oma eelmiste suhete probleemid üle uude potentsiaalsesse suhtesse, sest siis ei saagi asja saada.

Kui inimestele on eesmäriks leida pikaajaline toimiv suhe, siis minu jaoks juba eos ei saa kunagi täielikult tööle hakata need suhted, kus mees ja naine ootavad, vaatavad mõtlevad. Eriti nagu ei taha, aga vist ikka tahaks ka natuke, ise ka ei tea, aga võib-olla tuleb parem, aga võib-olla lepiks sellega. Suhe nõuab vaeva ja pühendumist ning kui kindlat tahet selleks ei ole, siis milleks üldse üritada. Raiskad ainult vastaspoole aega. Juba minu vanaema ütles, et kui naine mehel esimese paari kohtumisega kuplialust korralikult segi ei aja, siis on väike tõenäosus, et sealt asja saab. Ja kui kuplialune on korralikult segi, siis mees teeb naise nimel hulle asju ja siis naine tunneb, et vot see mees hindab mind ja temale ma tahan pühenduda. Aga selline suhtlusstiil, et noh võib ju kah natuke kohvikus käia ja natuke seksida, aga noh nagu eriti see ju midagi ei tähenda jne, on eos juba vale. Milline naine tahaks olla mehele lihtsalt ajaviide või nö madrats? Mis siiraid tundeid, usaldust ja pühendumist sealt siis kokkuvõttes oodatakse? Jah, seks võib ju olla ka naise jaoks enam-vähem füüsiliselt okei, aga igal juhul on seks palju parem kui tunded ülepea kokku löövad ja jalad all värisevad ning Sa tead, et see kellega Sa hulle asju teed, ongi Sinu prints valgel hobusel. Ja pikas perspektiivis on viimane igal juhul tulemuslikum. Seega minumeelest on okei, et kohtinguportaalide naised annavad mõista, et nad otsivad tõsist asja, sest siis normaalne ja tõsist suhet otsiv mees teab, et sinna tasub panustada. Mida rohkem Sa oled valmis andma, seda rohkem on Sul võimalik ka vastu saada.

Sinu jutt harmoonilise perekonna kohta, et üks domineerib ja teine allub, ei ole päris tõsi. Ma ei tunne, et ma oma mehele alluksin, samas ei tunne ma ka, et tema mulle allub, Me oleme pigem mõlemad kaks kõva kivi ja oleme nö vastutusvaldkonnad püüdnud ära jagada. Mina olen kodune ning otsustan kodu ja laste asju, tema siis vaatab seda materiaalset poolt, et kõik oleks korras, toob raha majja jne. Loomulikult me arutame omavahel asju, aga tema ei tule kärkima, et lapse sünnipäeva peame seal ja mina vastupidi, et firmas nüüd vahetame raamatupidaja välja. Ja see, et ma jään koduseks oli ka rohkem nagu minu vaba valik, sest ma tean, et ma ei suudaks efektiivselt ühildada pereelu, hulka lapsi, meest ja tööelu. Samas see, et mees koduseks jääks, tundus ebamõistlik, sest kuigi ma teenisin hästi, teenis tema oluliselt rohkem. Lisaks on mul enne abielu soetatud kinnisvara, mitu kõrghridust, mehega ühisvara jms, et ma ei tunne, et ma pean materiaalsetel põhjustel temaga koos olema. Ma saaks pool vara ja elaks elu lõpuni nagu kuninga kass. Eks me tülitseme ja nääkleme vahel ikka, aga aastatega on hästi selgeks saanud, et kui kui mul on halb, on tal halb ja vastupidi ning seetõttu püüame kuidagi kiiresti asjad ära lahendada. Kõige suurem viga ongi mingit manipulatsiooni vms hakata korraldama.

Te olete Perekooli fantasöör ei muud. Selliseid, kes siin kekutavad oma väljamõeldud idüllilise eluga on siin mitu. Puhas huumorikool. Nelli Teataja tase.

Edukad naised ei plära Perekoolis. Neil pole selleks aega. Perekoolis pläravad ja fantaseerivad mingid väikelinnade koduperenaised.

#3820126:

#3819928:

#3819373:

<p style=”text-align: left;”>

#3818973:

Mõne inimese jaoks ei ole absoluutselt nauditav see mees ja naine ja nn kohustustevaba seks. Olen seda paar korda oma elus huvipärast proovinud ja minujaoks täiesti null emotsiooni. Mulle meeldib seks oma abikaasaga, sest ma tean, et ta armastab mind ja teeb minu jaoks kõik ja mina vastan talle samaga. Ma lausa tahan voodis tema jaoks olla see maailma parim unistuste naine, sest ma tean, et väljapool voodit ma saan alati tema peale kindel olla ja tema teeb kõik, et mina ja pere oleks õnnelikud, kaitseb ja hoiab meid. Me muidugi mehega ei ole selline tekiall misjonäri armastajad ka, et meile meeldivad vähe ärevamad asjad no ja poolvõõrastega on kuidagi..mm…veider kohe esimesel-teisel korral julgelt toimetama asuda.

Ja ma isiklikult ei oleks viitsinud küll temaga mingit tegemist teha, kui ta oleks mulle nt esimesl kohtumisel öelnud, et ega ta midagi tõsist ei tahagi, et niisama vaatab ringi.

</p>

Oi, see on nii armas ja nunnu.

Kahjuks lõviosa, julgelt 75 protsenti keskealisi mehi on kogenud kooselu, kus on pidev näägutamine, kontroll, kritiseerimine ja käki keeramine. Harmoonilised on vaid need perekonnad, kus üks pool, tavaliselt mees vägagi domineerib ja teine pool allub. Näiteks üks pool on väga rikas või mõjukas. Need on ja sellised nunnud. Lõviosa perekondi sellised ei ole ja seal käib aastaid üksteisega kisklemine. Ja see on fakt! Mehed naljalt ei unusta seda ning ei torma pea ees pimesi uude suhtesse nagu enamik naisi seda hea meelega teeks.

No mina olin ka enne olnud kehvades suhetes ning minu mees on üldse nö teise ringi mees ja ka olnud mitterahuldavas suhtes. Ma pigem võtaks eelmisi suhteid ja ka vanemate ebaõnnestunud suhteid õppetunnina. Sa tead, kuidas uues suhtes ei tohi käituda ja mida pead teistmoodi tegema, et olla õnnelik ja teha oma partner õnnelikuks. Mina olen täiesti kindel, et kui ma oleks oma mehega 18aastaselt kokku saanud, siis me ei oleks praegu enam koos. Ma lihtsalt ei oskaks teda hinnata ja õnnelikuks teha. Üdini vale on kanda oma eelmiste suhete probleemid üle uude potentsiaalsesse suhtesse, sest siis ei saagi asja saada.

Kui inimestele on eesmäriks leida pikaajaline toimiv suhe, siis minu jaoks juba eos ei saa kunagi täielikult tööle hakata need suhted, kus mees ja naine ootavad, vaatavad mõtlevad. Eriti nagu ei taha, aga vist ikka tahaks ka natuke, ise ka ei tea, aga võib-olla tuleb parem, aga võib-olla lepiks sellega. Suhe nõuab vaeva ja pühendumist ning kui kindlat tahet selleks ei ole, siis milleks üldse üritada. Raiskad ainult vastaspoole aega. Juba minu vanaema ütles, et kui naine mehel esimese paari kohtumisega kuplialust korralikult segi ei aja, siis on väike tõenäosus, et sealt asja saab. Ja kui kuplialune on korralikult segi, siis mees teeb naise nimel hulle asju ja siis naine tunneb, et vot see mees hindab mind ja temale ma tahan pühenduda. Aga selline suhtlusstiil, et noh võib ju kah natuke kohvikus käia ja natuke seksida, aga noh nagu eriti see ju midagi ei tähenda jne, on eos juba vale. Milline naine tahaks olla mehele lihtsalt ajaviide või nö madrats? Mis siiraid tundeid, usaldust ja pühendumist sealt siis kokkuvõttes oodatakse? Jah, seks võib ju olla ka naise jaoks enam-vähem füüsiliselt okei, aga igal juhul on seks palju parem kui tunded ülepea kokku löövad ja jalad all värisevad ning Sa tead, et see kellega Sa hulle asju teed, ongi Sinu prints valgel hobusel. Ja pikas perspektiivis on viimane igal juhul tulemuslikum. Seega minumeelest on okei, et kohtinguportaalide naised annavad mõista, et nad otsivad tõsist asja, sest siis normaalne ja tõsist suhet otsiv mees teab, et sinna tasub panustada. Mida rohkem Sa oled valmis andma, seda rohkem on Sul võimalik ka vastu saada.

Sinu jutt harmoonilise perekonna kohta, et üks domineerib ja teine allub, ei ole päris tõsi. Ma ei tunne, et ma oma mehele alluksin, samas ei tunne ma ka, et tema mulle allub, Me oleme pigem mõlemad kaks kõva kivi ja oleme nö vastutusvaldkonnad püüdnud ära jagada. Mina olen kodune ning otsustan kodu ja laste asju, tema siis vaatab seda materiaalset poolt, et kõik oleks korras, toob raha majja jne. Loomulikult me arutame omavahel asju, aga tema ei tule kärkima, et lapse sünnipäeva peame seal ja mina vastupidi, et firmas nüüd vahetame raamatupidaja välja. Ja see, et ma jään koduseks oli ka rohkem nagu minu vaba valik, sest ma tean, et ma ei suudaks efektiivselt ühildada pereelu, hulka lapsi, meest ja tööelu. Samas see, et mees koduseks jääks, tundus ebamõistlik, sest kuigi ma teenisin hästi, teenis tema oluliselt rohkem. Lisaks on mul enne abielu soetatud kinnisvara, mitu kõrghridust, mehega ühisvara jms, et ma ei tunne, et ma pean materiaalsetel põhjustel temaga koos olema. Ma saaks pool vara ja elaks elu lõpuni nagu kuninga kass. Eks me tülitseme ja nääkleme vahel ikka, aga aastatega on hästi selgeks saanud, et kui kui mul on halb, on tal halb ja vastupidi ning seetõttu püüame kuidagi kiiresti asjad ära lahendada. Kõige suurem viga ongi mingit manipulatsiooni vms hakata korraldama.

Te olete Perekooli fantasöör ei muud. Selliseid, kes siin kekutavad oma väljamõeldud idüllilise eluga on siin mitu. Puhas huumorikool. Nelli Teataja tase.

Edukad naised ei plära Perekoolis. Neil pole selleks aega. Perekoolis pläravad ja fantaseerivad mingid väikelinnade koduperenaised.

Mina arvan, et perekoolis käib igasuguseid inimesi. Käisin ma siin perekoolis vahel siis, kui ma olin õnnetu ja halvas suhtes ja käin siis kui ma olen õnnelik ja heas suhtes.  Käisin siis kui olin edukas suurlinna daam ja käin nüüd kui olen väikelinna koduperenaine. Miks siin koguaeg tahetakse peale suruda seda, et kõik, kes siin on, peavad olema õnnetud, seda suhtumist ma ei mõista. Või kui mina ütlen, et ma olen õnnelik, miks hakatakse peale suruma, et ei, ma ei saa kindlasti mitte olla õnnelik.

#3820144:

#3819967:

#3819928:

Seega minumeelest on okei, et kohtinguportaalide naised annavad mõista, et nad otsivad tõsist asja, sest siis normaalne ja tõsist suhet otsiv mees teab, et sinna tasub panustada. Mida rohkem Sa oled valmis andma, seda rohkem on Sul võimalik ka vastu saada.

Ohoo. Väga huvitav. Seletage, naised, ära mida on ühel üle 40sel naisel pakkuda ühele keskealisele mehele nagu mina olen! Süüa teha ja koristada oskan ise ka. Juttu ajada ja üritustel käia on teiste meestega on oluliselt mõnusam. Mida veel? Noores eas muidugi, lapsed jms. Aga keskealisena pole see enam teema. Nii et mida teie, 40 pluss naised üldse olete võimelised ühele omavanusele, mittekeskeakriisis mehele (kes lolli peaga tibinaid taga EI aja) olete üldse võimelised pakkuma??? Milles see paljuräägitud “pühendumus” jms üldse seisneb??? Reaalselt.

Esoteerikaga palun mitte tülitada.

Kui sa tunned, et naistega suhtlemine ongi sulle oluline ainult seksiks, siis palun väga, elagi niimoodi. Keegi ei sunnigi sind püsisuhet looma. Sul on täielik õigus elada nii nagu tahad.

Aga püsisuhet otsivatel naistel on ka täielik õigus elada nii nagu nemad tahavad. Sa ei saa neid sundida oma eesmärkidest loobuma ja sulle seksi pakkuma.

Sul tundub olevat suhtumine, et naised peaksid miskipärast leppima nende lihtsalt sekssuhetega, kui sina neile rohkemat pakkuda ei taha. Ei pea. Nende jaoks võibki seksita ja üksi olemine olla parem variant, kui sekssuhe sinuga. Lepi sellega.

Ole vaba ja vallaline, suhtu naistesse kui tarbekaupa, mitte kui inimestesse.. Aga ära vingu, et piisavalt keppi ei anta.

#3820160:

Ohoo. Väga huvitav. Seletage, naised, ära mida on ühel üle 40sel naisel pakkuda ühele keskealisele mehele nagu mina olen! Süüa teha ja koristada oskan ise ka. Juttu ajada ja üritustel käia on teiste meestega on oluliselt mõnusam. Mida veel? Noores eas muidugi, lapsed jms. Aga keskealisena pole see enam teema. Nii et mida teie, 40 pluss naised üldse olete võimelised ühele omavanusele, mittekeskeakriisis mehele (kes lolli peaga tibinaid taga EI aja) olete üldse võimelised pakkuma??? Milles see paljuräägitud “pühendumus” jms üldse seisneb??? Reaalselt.

Esoteerikaga palun mitte tülitada.

Milleks üldse keegi omale kaaslast otsib? Minul on olemas lapsed, seega pole vaja meest laste tegemiseks. Mul on olemas oma kodu, seega ei ole vaja meest, kelle juurde hädasti kolida tahaks. Mul on olemas normaalse palgaga eneseteostust ja pidevat enesetäiendamise võimalust pakkuv töö, seega ei ole mulle ka sponsorit vaja. Mida ma tahaks – tahaks enda kõrvale võrdväärselt paarilist, kellega koos oma elude elamine pakuks kahepoolselt naudingut, keegi kellega oma rõõmusid ja muresid jagada, kellega saaks asju arutada, kellega koos ühiste eesmärkide poole rühkida, kellega oleks tore väljas käia, kasvõi rallit vatamas, kui see talle meeldib, kelle suudlused mind jalust nõrgaks võtaks, kellega head seksi nautida, kelle kaissu õhtul magama pugeda. Ma saan kõigega hakkama ka ilma meheta, usun, et paljusid nö meestetöid teen paremini kui paljud mehed, aga koos olemisel on omad võlud.

[/quote]

Aga saate aru, ühele 40 pluss tervele MITTEkeskeakriisis mehele pole sellist esoteerilist värki (romantika jms blablabla) vaja. Terve ja ise sokke pesta oskav mees saab üksi ka hakkama. Jah, kui tervis juba jukerdab, siis mees hakkab tundma hirmu ja otsib naise et see tema eest hoolitseks. Aga terve mees? Küsimus oligi, mida NAISED saavad pakkuda. Mida mehed saavad pakkuda tean liigagi hästi juba.

#3820180:

Aga terve mees? Küsimus oligi, mida NAISED saavad pakkuda. Mida mehed saavad pakkuda tean liigagi hästi juba.

Midagi ikka ju siis saavad, sest muidu sa ju ei otsiks.

#3820180:

#3820160:

Aga saate aru, ühele 40 pluss tervele MITTEkeskeakriisis mehele pole sellist esoteerilist värki (romantika jms blablabla) vaja. Terve ja ise sokke pesta oskav mees saab üksi ka hakkama. Jah, kui tervis juba jukerdab, siis mees hakkab tundma hirmu ja otsib naise et see tema eest hoolitseks. Aga terve mees? Küsimus oligi, mida NAISED saavad pakkuda. Mida mehed saavad pakkuda tean liigagi hästi juba.

[/quote]

Selline mees ei otsigi omale naist, kellele suhe naisega mittemidagi ei paku.  Miks see mees minust lahti ei lase, kel keskeakriisi pole, tervis hea, majanduslikult kindlustatud, koos me ela ja suhet olen lõpetanud ma ei tea kui palju. Mulle tundub, et ma olen talle trofeenaine – keegi, kellega saab teiste ees uhkustada. Talle meeldib see, et tal on keegi, kelle käest tulla nõu küsima, keegi, kes täiendab teda nendes valdkondades, milles ta ise kõige tugevam pole, kuid milles tal siiski on vaja tegutseda.  Ta tahab omi asju kellegagi arutada, kellel mõistus peas ja kes oskab temaga kaasa arutleda.  Muidugi naudib ta ka olukordi, kus mind õpetada saab 😉 Ja on asju, mida nimelt just koos minuga teha tahab, mitte üksi. Hea seks on ka boonuseks.  Igapäevase olmega peaks iga täiskasvanu ilma kõrvalise abita hakkama saama, seega selle jaoks ei ole vaja ei mulle meest ega TA-le naist.  Aga midagi see teemaalgatajast mees neist naistest siiski tahab, et ta neid otsib.  Kui sa ei näe, et naine su elule mingit lisaväärtust annab, siis parem ära neid tahagi.

#3820249:

#3820180:

#3820160:

Aga saate aru, ühele 40 pluss tervele MITTEkeskeakriisis mehele pole sellist esoteerilist värki (romantika jms blablabla) vaja. Terve ja ise sokke pesta oskav mees saab üksi ka hakkama. Jah, kui tervis juba jukerdab, siis mees hakkab tundma hirmu ja otsib naise et see tema eest hoolitseks. Aga terve mees? Küsimus oligi, mida NAISED saavad pakkuda. Mida mehed saavad pakkuda tean liigagi hästi juba.

Selline mees ei otsigi omale naist, kellele suhe naisega mittemidagi ei paku. Miks see mees minust lahti ei lase, kel keskeakriisi pole, tervis hea, majanduslikult kindlustatud, koos me ela ja suhet olen lõpetanud ma ei tea kui palju. Mulle tundub, et ma olen talle trofeenaine – keegi, kellega saab teiste ees uhkustada. Talle meeldib see, et tal on keegi, kelle käest tulla nõu küsima, keegi, kes täiendab teda nendes valdkondades, milles ta ise kõige tugevam pole, kuid milles tal siiski on vaja tegutseda. Ta tahab omi asju kellegagi arutada, kellel mõistus peas ja kes oskab temaga kaasa arutleda. Muidugi naudib ta ka olukordi, kus mind õpetada saab ???? Ja on asju, mida nimelt just koos minuga teha tahab, mitte üksi. Hea seks on ka boonuseks. Igapäevase olmega peaks iga täiskasvanu ilma kõrvalise abita hakkama saama, seega selle jaoks ei ole vaja ei mulle meest ega TA-le naist. Aga midagi see teemaalgatajast mees neist naistest siiski tahab, et ta neid otsib. Kui sa ei näe, et naine su elule mingit lisaväärtust annab, siis parem ära neid tahagi.

<p style=”text-align: left;”>[/quote]
Järjekordne fantasöör. Ja olla uhke, et on “trofeenaine” — masendav. Kohe näha et feminism pole Eestis kuhugi jõudnud.</p>

#3820272:

TA käsitleb naisi seksobjektidena ja siis imestab , miks naised teda ei taha.

Naistele ei meeldi egoistid, veel vähem meeldivad egoistlikud kepivennad .

Naisi alavääristada oskab TA hästi aga see jäigi selgusetuks, miks naised teda tahtma peaksid ?

Naised otsivad suhtest vist ikkagi midagi muud kui ainult seks.

Armastus, kaitstuse tunne emotsionaalne seotus ( nn.esodeerikaga pole siin midagi pistmist ),ühised mälestused jne. on naiste jaoks sageli eeltingimuseks, et üldse seksini jõuda.

Vähemalt ennast väärtustava naise jaoks.

TA , tundub mulle juba eos vägivaldse mehena…

Kus ma olen öelnud, et ma kedagi ei leia??? Selles ei ole küll probleem.

Naised tahavad ise väga palju aga samas ei nad võimelised MITTE MIDAGI vastu pakkuma, vähemalt peale 40ndat eluaastat. Kui vaidlete vastu, palun öelge, mida siis?