Esileht Kodunurk Kust saada nõukaaegsete toitude retsepte?

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 94 )

Teema: Kust saada nõukaaegsete toitude retsepte?

Postitas:
Tähesära

kusjuures täpselt nii ongi. aspartaami on ikka südamest uhatud, niiet põletabki keele sisse augu, see ju sipelgamürk.

Tundub jah, et seda valusalt magusat maitset tekitab ikka miski muu, mitte suhkur.
Tegin just kaneelisaiakesi. Panin ikka suhkrut ka, aga oleks võinud rohkemgi panna, ei saanud piisavalt magus. Järelikult minu maitsemeel ei ole muutunud…kui siis nürimaks. Aga miks ma siis jogurteid, jäätisi magusamatena tunnen kui varem?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kahjuks ei ole võimalik jah, need on juba amu pahaks läinud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

siis tehti palju ise – näiteks sprotte, kilu, suitsetati üle keeduvorsti (raiesink-vorst oli, imehea jäi), tehti suitsuliha – kala. Maal toodi kast lesta ja sõime suitsulesta piimaga – oehh.
Söödi võid, mitte margariini.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

siis tehti palju ise

Ilmselt ikka nii, et kes tegi ja kes mitte. See, mida kätte said, sõltus tutvustest ja suutlikkusest elada käsi-peseb-kätt stiilis. Minu vanematel ei olnud ei seda viimast ega soovi väga toiduga mässata. Nii pole ka minusse toidupirtsakust kasvanud, kuigi on asju, mida ma tõesti ei taha kohe üldse (keedetud liha, pekk ja heeringas näiteks). Olen mõningate välismaiste kolleegide puhul imestanud, kuidas nad viitsivad toidust jahuda ja viriseda tavalise söögi üle, küll on juurvili surnuks keedetud (nii meiekandis tavaliselt tehtigi), küll on “maitsetu”, küll on see või teine häda. Kui kõht tühi, kõlbab kõik ja kui kõht ei ole tühi, siis ära söö (ja kui kõht on väga tühi, siis ma suudan süüa ka keedetud liha ja pekki).
Ma ei salli toidu juures virisemist – kui ei maitse, ära võta ega söö.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mida ma tõesti ei taha kohe üldse (keedetud liha, pekk ja heeringas näiteks).

Uhh, heeringa isu tuli!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

eks tolleaegne margariin oligi ju sõna otseses mõttes taimerasv, mida kasutati nt praadimisel, aga kindlasti mitte leiva peal. sihuke kollane ja kõva, kõvem kui või. me panime veel talvel seda tihastele ka.

Please wait...
Postitas:
talent

eks tolleaegne margariin oligi ju sõna otseses mõttes taimerasv, mida kasutati nt praadimisel, aga kindlasti mitte leiva peal. sihuke kollane ja kõva, kõvem kui või. me panime veel talvel seda tihastele ka.

Posla-masla oli praadimiseks. Kõik praetooted maitsesid samamoodi😣

Please wait...
Postitas:
Kägu

eks tolleaegne margariin oligi ju sõna otseses mõttes taimerasv, mida kasutati nt praadimisel, aga kindlasti mitte leiva peal. sihuke kollane ja kõva, kõvem kui või. me panime veel talvel seda tihastele ka.

Posla-masla oli praadimiseks. Kõik praetooted maitsesid samamoodi😣

Meie kasutasime küll praadimiseks searasva. Posla-masla oli rohkem venelaste rida. Nagu ka päevalilleseemnete järamine.

Please wait...
Postitas:
talent

eks tolleaegne margariin oligi ju sõna otseses mõttes taimerasv, mida kasutati nt praadimisel, aga kindlasti mitte leiva peal. sihuke kollane ja kõva, kõvem kui või. me panime veel talvel seda tihastele ka.

Posla-masla oli praadimiseks. Kõik praetooted maitsesid samamoodi😣

Meie kasutasime küll praadimiseks searasva. Posla-masla oli rohkem venelaste rida. Nagu ka päevalilleseemnete järamine.

Võimalik. Ma söön praegugi kooritud ja iseröstitud seemneid. Umbe hääd ja annavad näiteks salatitele mõnusa tekstuuri või omapärase maitse hummusele.
Searasvaga pannkooke või sõrnikuid küll väga ei tahaks😬

Please wait...
Postitas:
kitah

meie kasutasime kõiki kolme. margariin oli neist nagu kõige neutraalsem. searasvaga magusaid asju tõesti ei teinud ja päevalilleõli oli hirmus vänge, siis taimerasv oligi selline maitsetu ja sobis igale poole, ka sulatatult.

Please wait...
Postitas:
Kägu

meie praadisime taimerasvaga, ja küpsetasime margariiniga (üsna sarnased pakid olid). Posla-masla oli “venelaste asi” ja searasva ka kodus kunagi polnud.

Ma tagantjärgi imestan, et meil kasvatati aias lisaks kartulile-kurgile-tomatile ka lehtsalatit ja suurt kõrvitsat, aga nt rukkolat ega suvikõrvitsat mitte kunagi. Samas need on nii kergelt kasvavad kultuurid, miks meil polnud küll? Baklažaani sõin ka esimest korda ca 15a tagasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

minu ema kasvatas küll suvikõrvitsat, mustjuurt, musta rõigast, maapirni. pastinaaki ka, aga see tuli vist hiljem. no tema oligi mitmes suhtes innovaatiline, niiet ei saa öelda, et neid asju üldse ei liikunud. isegi naerist sai maha pandud – see oli mahedam ja mahlasem kui kaalikas. samuti olid tal lillkapsad, nuikapsad, punased kapsad ja lehtpeet.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma tagantjärgi imestan, et meil kasvatati aias lisaks kartulile-kurgile-tomatile ka lehtsalatit ja suurt kõrvitsat, aga nt rukkolat ega suvikõrvitsat mitte kunagi. Samas need on nii kergelt kasvavad kultuurid, miks meil polnud küll? Baklažaani sõin ka esimest korda ca 15a tagasi.

Kuule, paljud pole siiani kuulnud, mis on pastinaak või topinambur. Loe neid “mida täna süüa teete” teemasid – vahet pole, mis aastaarv – üks makaron hakklihaga ja kotlet-kartulipuder igavesti. Aedviljadest tuntakse tomatit-kurki ja needki kallatakse hapukoorega üle. Olla jube njämma ja njomma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina ütleks, et need nõukaaja toidud tundusid head, sest siis oli väga vähe valikut. Leiba 2 sorti, jäätist 2 sorti, vorsti samuti ja hea, kui üldse said. Viiner käis tutvuste kaudu ja kui harva said, siis tundus muidugi imeline. Nüüd on juba leiba-saia 20-30 sorti ja ikka ei oska enam, millist osta. Valivaks oleme muutunud. Tänapäeval on ikka palju lihtsam maitsvaid toite teha, toorainet igasugust ja maitseaineid samuti, retseptidest rääkimata.
Mutt 59

Please wait...
Postitas:
Kägu

kusjuures täpselt nii ongi. aspartaami on ikka südamest uhatud, niiet põletabki keele sisse augu, see ju sipelgamürk.

Tundub jah, et seda valusalt magusat maitset tekitab ikka miski muu, mitte suhkur.

Tegin just kaneelisaiakesi. Panin ikka suhkrut ka, aga oleks võinud rohkemgi panna, ei saanud piisavalt magus. Järelikult minu maitsemeel ei ole muutunud…kui siis nürimaks. Aga miks ma siis jogurteid, jäätisi magusamatena tunnen kui varem?

Ja kust saaks küll mittemagusat kalja…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kusjuures täpselt nii ongi. aspartaami on ikka südamest uhatud, niiet põletabki keele sisse augu, see ju sipelgamürk.

Tundub jah, et seda valusalt magusat maitset tekitab ikka miski muu, mitte suhkur.

Tegin just kaneelisaiakesi. Panin ikka suhkrut ka, aga oleks võinud rohkemgi panna, ei saanud piisavalt magus. Järelikult minu maitsemeel ei ole muutunud…kui siis nürimaks. Aga miks ma siis jogurteid, jäätisi magusamatena tunnen kui varem?

Ja kust saaks küll mittemagusat kalja…

Ikka ise teed! Ma teen aastaid ja maitse timmin täpdelt nii, nagu joojad soovivad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

vot peaks ka kalja hakkama tegema 🙂 vurtsumasin mul on ka, kui käärimisel piisavalt gaasi ei peaks tekkima.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mismoodi inimesed tahavad ja jaksavad sajandeid samu toite süüa.

Jah, seal inimesed mitusada aastat vanad, aga toidud on ikka ühed ja samad! No tõesti, kes viitsiks kolmsada aastat järjest samu toite süüa?

On ikka mõtlemine mõnel, ausõna.

Katsu veits laiemalt mõelda, mitte kõike sõna-sõnalt võtta, eks?

Võtsingi nii laialt, et ei suutnud kuidagi ette kujutada, kuidas inimene saab tüdineda mitusada aastat vanast toidust, kui ta ise elab 80 aastat ainult. Et kuskil 30-aastaselt saaks öelda: oi, seda on juba mitusada aastat söödud, ma olen tüdinud. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kusjuures täpselt nii ongi. aspartaami on ikka südamest uhatud, niiet põletabki keele sisse augu, see ju sipelgamürk.

Tundub jah, et seda valusalt magusat maitset tekitab ikka miski muu, mitte suhkur.

Tegin just kaneelisaiakesi. Panin ikka suhkrut ka, aga oleks võinud rohkemgi panna, ei saanud piisavalt magus. Järelikult minu maitsemeel ei ole muutunud…kui siis nürimaks. Aga miks ma siis jogurteid, jäätisi magusamatena tunnen kui varem?

Ja kust saaks küll mittemagusat kalja…

Ikka ise teed! Ma teen aastaid ja maitse timmin täpdelt nii, nagu joojad soovivad.

Mina ei tee ise, ma tahaks poest osta. Turumajanduse tingimustes võiks ju olla võimalik? Nii palju sorte, aga kõik on jube magusad… Nõukaaegne oli tõesti hea, Peterburis sain ka paar nädalat tagasi sellist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina ei tee ise, ma tahaks poest osta. Turumajanduse tingimustes võiks ju olla võimalik? Nii palju sorte, aga kõik on jube magusad… Nõukaaegne oli tõesti hea, Peterburis sain ka paar nädalat tagasi sellist.

Mina näiteks olen võitleja ja kuna päris palju soovitud tooteid riietest- mööblist…toitudeni ma poest ei leia, siis olen olude sunnil (nojah, omaloodud “olude sunnil” 😉) omandanud oskused ja teadmised neid ise valmistada. Istuda ja nõuda, et tahan poest osta!, on lihtne, aga suht ebaproduktiivne. Kalja tegemine on üks lihtsamaid asju😁
Aga eks muidugi igaüks otsustab ise.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

kuidas teha kalja

http://www.kalale.ee/foorum/arutelu/6030

Please wait...
Postitas:
Kägu

Samas kali on ju ometi igas poes müügil, palju sorte. Miks ei võiks üks neist mittemagus olla? Ostjaid jätkuks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

jäätist 2 sorti

No ei olnud ikka nii. Oli marjajäätis topsis 7 kopikat, siis 8-kopikane koorejäätis, siis mitu varianti 12-kopikasi (kohvi- ja kakaojäätis), miskine oli 15, Eskimo oli üle 20 kpika, aga sinna vahele jäi veel Regatt… Nii et jäätiseid oli mitmesuguseid, kuigi mitte kõiki kogu aeg.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kusjuures täpselt nii ongi. aspartaami on ikka südamest uhatud, niiet põletabki keele sisse augu, see ju sipelgamürk.

Tundub jah, et seda valusalt magusat maitset tekitab ikka miski muu, mitte suhkur.

Tegin just kaneelisaiakesi. Panin ikka suhkrut ka, aga oleks võinud rohkemgi panna, ei saanud piisavalt magus. Järelikult minu maitsemeel ei ole muutunud…kui siis nürimaks. Aga miks ma siis jogurteid, jäätisi magusamatena tunnen kui varem?

Ja kust saaks küll mittemagusat kalja…

Ikka ise teed! Ma teen aastaid ja maitse timmin täpdelt nii, nagu joojad soovivad.

Mina ei tee ise, ma tahaks poest osta. Turumajanduse tingimustes võiks ju olla võimalik? Nii palju sorte, aga kõik on jube magusad… Nõukaaegne oli tõesti hea, Peterburis sain ka paar nädalat tagasi sellist.

Osades kaubanduskeskustes on lett, kus müüakse kodust kalja jms. Mustika keskuses näiteks olen näinud. Äkki need on vähem magusad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas tänapäeval naerist ka veel süüakse? Nõukaajal täiesti tavaline juurikas, kaalika-porgandi parim sõber. Aga ma pole poodides eriti märganud (kaalikat on ikka liikvel).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

on küll naeris olemas, talv otsa müüdi. üle-eelmisel nädalal just ostsin coopist. aga suht puitunud oli juba.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kunagi ammu proovisin kalja teha, aga minul see ei õnnestunud.
see ei ole väga magus

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võimalik. Ma söön praegugi kooritud ja iseröstitud seemneid. Umbe hääd ja annavad näiteks salatitele mõnusa tekstuuri või omapärase maitse hummusele.
Searasvaga pannkooke või sõrnikuid küll väga ei tahaks😬

PureWow nimetab parimate pannkookide küpsetamise saladusena searasva, mis võib olla meilegi tuttav vanaemade retseptisalvest, mil erinevate õlide vahel polnud niimoodi valida nagu täna.

Seega tasub vahelduseks pannkookide küpsetamisel kasutada õli asemel searasva, mis jätab koogid seest pehmeks, aga pealt eriti krõbedaks.

Muid märkusi küpsetamise kohta ei ole – tee kõik nii nagu tavaliselt ja pööra koogid pannil ümber, kui nende pinnale hakkavad tekkima väiksed mullid.

Pannkooke võib küpsetama hakata ka pärast sealiha või peekoni praadimist. Pühi lihtsalt üleliigne rasv pannilt ära ning jäta sellele vaid tilk rasvainet.

https://tarbija24.postimees.ee/3966413/ullatav-koostisosa-mille-abil-saad-eriti-maitsvad-pannkoogid

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu vanaema tegi maailma parimaid pannkooke petist ning nende tegemiseks oli ilmatuma suur malmist 8-auguga panna (lapsena tõstsin seda kahe käega). Ja nüüd arvan ka, et ta praadis neid searasvaga. Jäid sellised krõbedad, kohevad. Vahest lõikas killu soolaliha sinna pannile ja kallas taigna peale – oehh, kui head need olid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja kust saaks küll mittemagusat kalja…

Muide, suurepärane avastus – “Puls” alkoholivaba tume õlu (sinises purgis) maitseb täpselt nagu mittemagus kali.
Väga maitsev on.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 94 )


Esileht Kodunurk Kust saada nõukaaegsete toitude retsepte?