Esileht Kodunurk Kust saada nõukaaegsete toitude retsepte?

Näitan 4 postitust - vahemik 91 kuni 94 (kokku 94 )

Teema: Kust saada nõukaaegsete toitude retsepte?

Postitas:
Kägu

on küll naeris olemas, talv otsa müüdi. üle-eelmisel nädalal just ostsin coopist. aga suht puitunud oli juba.

Naeris säilibki oluliselt lühemat aega kui kaalikas, tegelikult aastavahetuseks juba on mõttekas naerid ära tarvitada. Ja kõige parem on üldsegi suvine naeris. Kui võrrelda suvist kaalikat ja suvist naerist, siis naeris esiteks kasvab rutem suuremaks, teiseks on natuke mahedam ja mahlakam. Minul näiteks ei õnnestu üldse rediste kasvatamine, vali mis sort tahes või tee mis tahad – nii ma kasvatangi pigem naerist, saab samamoodi viile leiva peale lõigata, kuigi nii vara saaki ei saa kui redisest.
Need Gab-Gabi pastinaagid äratasid minus ka tohutut huvi. Vist kujutasin seda vilja küll kuidagi teistmoodi ette, aga tegelik pastinaak on samuti üks suurepärane asi.
Teemaalgataja probleemist ei saa ma absoluutselt aru. Nõukaaja toit oli ikka väga üheülbaline. Tõsi, meie peres nälga kindlasti ei tuntud ja külmkapis oli alati midagi, ja lapseea maitseelamused on siiani meeles. Lapsed sageli eelistavadki hästi lihtsaid ja ühesuguseid toite. Vahel koolist tulles võtsin Merevaigu topsi ja sõin lusikaga tühjaks. Samuti on meeles, kui koolisööklas oli piimasupp ja singisaiad ja meie pinginaabriga olime korrapidajad ja saime volilt neid singisaiu süüa – head taist sinki küll sageli vanematel ei õnnestunud poest saada. Praegu on Merevaik täpselt sama hea, head sinki võin iga hetk poest saada, saia poole ma aga enam ei vaatagi, sest sepik on ju hulga maitsvam. Head sepikut nõukaajal enamasti saada ei olnud. Lahtist leiba müüb praegu iga suurem pood (oot, Maksimas vist ei ole?), mitmest sordist on valida. Jogurtit nägin ma esimest korda elus aastal 1990 välismaal – praegu ei tea, kuidas jogurtita hakkama saaks. Aeg-ajalt olen ise pastöriseerimata piimast jogurtit teinud, see saab veel eriti hea. Jäätis ei kuulu minu igapäevaste toitude hulka, et selle maitse kuidagi oluline peaks olema (aga need eriti rammusad on ju täitsa head ja vahel on põnev ka igasuguseid huvitavate lisanditega sorte maitsta).
Keeduvorst on minu jaoks ajaloo prügikastis – seda osteti just siis, kui sinki ei olnud saada või siis singi ostmiseks polnud raha. Praegu, kui selliseid probleeme ei ole, pole mul ühtegi põhjust keeduvorsti osta. Tänapäeva kodujuustule ja võile ei oska ma midagi ette heita. Kohukestest eelistan küll üldiselt kallimaid, Karumsi omi, aga söön neid harva, kuigi nad on tõesti väga head – aga muud head on ju nii palju ja vaheldust hindan ma nõukaajast tulnuna kõige rohkem.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Retsepte on ju lademes, kas keegi on ära keelanud frikadellisupi, leivasupi, seljanka, kooreklopsi jms retseptide avaldamise? Sadu retsepte ja toite on! Iseasi on see, et ega siis ühe retsepti järgi tehes ka igaühel maitsev toit välja ei tule.
Minu meelest on tooraine koha pealt olukord ju mäekõrguselt parem kui varem, mil tehti midagi sellest, mida kätte saadi! Ei saa absoluutselt probleemist aru. Kodujuust on mitut moodi, suuri pehmeid ja väikseid kõvasid tükke, hapukoorega. Või on normaalne, isegi neid vanaaegseid lödisevaid keedusardelle on saada (Saaremaa ja veel rohkem Maks&Moorits sardellid, Rannarootsi sealihasardell).
Sa vist ikka ise hakkad mullamaitset tundma 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu vastus pole ka päris teemasse, aga kommenteerin ikkagi. Mäletan, et juba lapsena mõtlesin, et huvitav, mida küll linnainimesed söövad ja kuidas hakkama saavad.

Meie olime ikka ülirikkaliku toidulauaga. Praegu peetaks meid vaesteks, aga tol ajal nii ei mõelnud.
Elasime maal, peres 5 last, ema oli kolhoosis raamatupidaja ja isa bussijuht. Meil oli 2 lehma, alati paar siga, kanad ja aiamaa. Suur marja- ja puuviljaaed. Võrrelda ei oska, aga ilmselt elasime nagu miškad, kuigi tööd tuli teha.
Võid tegime ise koorest, hapukoort siiski mitte(, sest ema ütles, et “lehmamaitse on”:)), ema ja vanaema kasvatasid KÕIKVÕIMALIKKE köögivilju. Meie toidulaual oli täiesti igapäevane porgandi-peedi kõrval suvikõrvits, baklazhaan, lillkapsas jne. Eriline lemmik oli maapirn. Ema sai paar korda tuusikuga lõunamaa reisile (gruusia, armeenia jms) ja tõi alati kaasa seemneid ja uusi retsepte. Ja tavaline oli ju see, et lisaks viljadele korjati ka ise seemned.
Ema ja vanaema on küll ammu surnud, aga armastus toidu ja reisimise vastu on ka minus.

Ainus, mida nõukamaitsetest igatsen, on kodusea liha. Vaat seda enam pole saanud. Võrratu maitse, nagu magus…

Please wait...
Postitas:
Kägu

see õige sealiha jah, aga otsi korralik läbikasvanud ribitükk (mitte mingi pakipeekon ega hispaania siga), pane kuivale pannile ja lase krõbedaks, on ikka sama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 4 postitust - vahemik 91 kuni 94 (kokku 94 )


Esileht Kodunurk Kust saada nõukaaegsete toitude retsepte?