Kust tulevad kehalise kasvatuse tundi normatiivid? On õpetaja, kes endale teada olevate normatiivide järgi hindeid paneb.
No nt hüppenööriga hüppamine. 12-aastastel poistel viie normiks on 110 hüpet minutis. Kui hüppad 60, on hinne 2.
Siinkohal ma ei vaidle liikumise vajalikkuse vastu kuidagi.
Teema: Kust tulevad kehalise kasvatuse normatiivid?
20.11.2019 19:08
To report this post you need to login first.
20.11.2019 23:08
Küsi ōpetajalt. Minu lapse klassis pole. Hindab individuaalsuse alusel.’ Vana kooli’ treener on.
On olemas riiklik ōppekava. Uuri sealt järgi. Kas lapsel erivajadus,et hüppamist ei saa arendada? Hakake koos ōppima. See on kvaliteetaeg.
To report this post you need to login first.
21.11.2019 05:44
See on jabur, armas lapsevanem. Minutis on 60 sekundit, mis nipiga see õpetaja laseb hüpata minutis 110 korda ja paneb selle eest 5? See on umbes 2 korda sekundis? Ja kui hüppas 60 korda minutis ehk üks sekund iga hüpe, see on 2? Ma tahaks täitsa teada, ja veel enam, läheksin kooli ja nõuaksin õpetajalt demonstreerimist. Sellist “normatiivi” ei saa olemas olla.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.11 05:44; 23.11 10:19;
To report this post you need to login first.
21.11.2019 08:01
Minu 10 a tytar hyppab minutis umbes 200 korda. Täitsa võimalik. Sekund on nii pikk, et jõuad öelda kahekohalise arvu, nt kakskümmend üks. Üks hype ikka kiirem.
Normide poolt samas ma ei ole.
To report this post you need to login first.
21.11.2019 08:08
Kui hüppad jalad koos – siis ei saagi aeglasemalt hüpata, tempo on selline.
To report this post you need to login first.
21.11.2019 08:11
Meie omadel loeti ka neid hüppeid, samas ma ei mäleta, et norm oleks olnud. Pigem võrreldi tulemust sügisel ja kevadel vms.
Tavalises tempos hüpates ilma takerdumata tulebki ilmselt kaks hüpet sekundis. Hüppenööriga ei saagi aeglaselt hüpata, nööri keerlemiseks ju teatud tempot vaja. Küll aga see hüppamine vajab päris palju harjutamist, meil oli ka kodus hüppenöör olemas ja lapsed hüppasid hea meelega.
To report this post you need to login first.
21.11.2019 08:30
Eks nad nõukaajast pärit on. Siis olid normid nii selged ja hinded ainult sellejärgi pandud.
To report this post you need to login first.
21.11.2019 08:32
Leidsin ühe teema hüppamisnormidest https://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?35,10091266
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.11 08:32; 22.11 11:50;
To report this post you need to login first.
21.11.2019 09:54
Nojah, kui lapsevanem nägi hüppenööri viimati koolis, siis ta ei tea jah, kui kiirelt saab hüpata.
Hinne viis tähendabki väga head. Ehk peab kehaliselt väga heas vormis olema.
To report this post you need to login first.
21.11.2019 10:29
See on jabur, armas lapsevanem. Minutis on 60 sekundit, mis nipiga see õpetaja laseb hüpata minutis 110 korda ja paneb selle eest 5? See on umbes 2 korda sekundis? Ja kui hüppas 60 korda minutis ehk üks sekund iga hüpe, see on 2? Ma tahaks täitsa teada, ja veel enam, läheksin kooli ja nõuaksin õpetajalt demonstreerimist. Sellist “normatiivi” ei saa olemas olla.
kulla inimene, sa ei ole vist kunagi hüpitsaga hüpanud ega seda kõrvaltki näinud. see on täiesti normaalne norm, kui nii võib öelda.
harjutada muidugi tuleb, aga küllap nad harjutavad tunnis ka. ja kui tunnis harjutamisest ei piisa, siis harjutab kodus veel. ja kui ikka viie peale välja ei tule (paljudel ei tule, kes on kohmakad, kes aeglased), siis tuleb leppida sellega, et hinne on neli. see ei ole maailma lõpp. teistes ainetes ei saa ju ka ainult viisi.
selles, et laps, kes kaasa teeb ja pingutab, kehalises kahe saab, julgen ma kahelda. kahe saavad tavaliselt need, kes seisavad kõrval ja ignoreerivad õpetaja öeldut.
To report this post you need to login first.
21.11.2019 10:45
Palun ärge harjutage kortermajas hüpitsaga hüppamist, lühter kukub alla.
To report this post you need to login first.
21.11.2019 12:12
Ma tahaks täitsa näha, kuidas käib 60 korda minutis hüppamine. Muidugi kui tempo on enam-vähem ühtlane ja üle paari-kolme korra sassi ei lähe. See on raskem ülesanne kui 110x minutis hüppamine 😉
To report this post you need to login first.
21.11.2019 13:00
Praegu on küll veel kehaline kasvatus ja mitte liikumisõpetus, aga norme sellegipoolest pole enam ammu. Sellele vaatamata kasutavad mõned kehalise õpetajaid norme. Mõnikord on need normid pärit vanast ajast, mõnikord nende enda väljamõeldud, mõnikord võetakse aluseks klassi keskmine jne. Mõni kehalise õpetaja hindab seda, kuivõrd suudab laps tulemust parandada (arvestamata, et nüüd viimane kord laps näiteks haigusest taastumas alles on), teine lihtsalt püüdlikkust.
Minu lapse kehalise hinne on 3 juba aastaid, sest talle jääb arusaamatuks tunnis tehtavate harjutuste vajalikkus, ei viitsi väga kaasa teha (aga ikka teeb, oleme palju rääkinud) ja füüsiliselt pole eriti võimekas. Ei ole paks ja liigutab end ka – suvel sõidab rattaga, kooliajal kõnnib igapäevaselt vähemalt 4 km. Ausaltöeldes on mul ükskõik mille alusel tema õpetaja teda hindab, kuni ta kaasategemise korral kolme saab, sest ma tean, et ta suudaks rohkem ja et ta ei tee piisavalt püüdlikult kaasa.
Hüppenööriga hüppamisest: keska ajal oli minul hinde 5 saamiseks vaja teha vist 120 hüpet minutis (kuidagi vähe tundub 5 jaoks, võibolla polnud see 5 norm?). Mul läks alati paar korda sassi ja koordinatsioon on kehv, aga saja kanti sai ikka ära hüpatud. Kui väga metsa läks, proovisin lihtsalt uuesti kuni minut enam-vähem rahuldava tulemusega hüpatud sai. Oli neidki, kes sekundis keskmiselt 3 hüpet tegid.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.11 13:00; 22.11 12:37; 25.11 11:34; 25.11 20:43;
To report this post you need to login first.
21.11.2019 15:42
Nõustun nendega, kes ütlevad, et 110 hüpet minutis ei ole hull tempo, aga samas ma ei nõustu sellega, et kui laps teeb vähem hüppeid minutis, siis selle eest kahtesid laduda. Kui pingutad kiiresti hüpata, siis võib vahepeal sassi ka minna, nöör takerdub jms. Kiiresti hüppamine eeldab ka seda, et laps on selle õige nipi kätte saanud. Kui nipp selge, siis on kiiremini hüpata lihtsam kui aeglaselt.
To report this post you need to login first.
21.11.2019 16:14
Minul oli gümnaasiumis selleks normiks 130. Ma ei saanud seda kätte, kuigi harjutasin kooli kõrvalt.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.11 16:14; 22.11 09:14; 28.11 16:13;
To report this post you need to login first.
21.11.2019 20:54
Just täna lastega arutasime seda arutut hindamist kehalises. Lapsed peaaegu vihkavad kehalise õpetajat, sest see karjub, kui võistkond kaotab. Minu meelest võiks matemaatika jm lõpueksamite kaotamise asemel arutada kehalise kasvatuse ja muusikaõpetuse õpetamise metoodika totaalset muutmist. Eesmärk peaks olema lastele erinevate liikumisviiside (ja muusikategemise) tutvustamine, et innustada lapsi liikuma (ja laulma ja muusikat tegema), et laps saaks oma lemmiku ehk leida praegu või tulevikus, mitte õpetada lapsi viilima ja vihkama liikumist ja laulmist.
Matemaatikata ei saa kuidagi, seal peab asjad ikka kindlasti selgeks saama, aga kehalise normideta saaks küll vabalt elada, lihtsalt igaüks võiks liikuda talle sobival moel, et olla tervem.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.11 20:54; 22.11 09:59; 25.11 19:27;
To report this post you need to login first.
22.11.2019 05:39
Õppekavas on juba ammuilma lastes liikumisharjumuse tekitamine, mitte mingite normatiivide järgi hindamine, aga tegelikult pole midagi muutunud. Tuleb ikka ja jälle meelde see ütlemine, et kui jumal mõistust jagas, siis olid sportlased trennis. Ja vist ka siis, kui tutvustati kehtivat õppekava.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.11 05:39; 25.11 05:41;
To report this post you need to login first.
22.11.2019 07:19
Õppekavas on juba ammuilma lastes liikumisharjumuse tekitamine, mitte mingite normatiivide järgi hindamine, aga tegelikult pole midagi muutunud. Tuleb ikka ja jälle meelde see ütlemine, et kui jumal mõistust jagas, siis olid sportlased trennis. Ja vist ka siis, kui tutvustati kehtivat õppekava.
Ometi laste kehalised võimed ja oskused muudkui halvenevad. Ehk olid normid siiski head?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.11 07:19; 28.11 07:35; 28.11 18:31;
To report this post you need to login first.
22.11.2019 07:26
Õppekavas on juba ammuilma lastes liikumisharjumuse tekitamine, mitte mingite normatiivide järgi hindamine, aga tegelikult pole midagi muutunud. Tuleb ikka ja jälle meelde see ütlemine, et kui jumal mõistust jagas, siis olid sportlased trennis. Ja vist ka siis, kui tutvustati kehtivat õppekava.
Ometi laste kehalised võimed ja oskused muudkui halvenevad. Ehk olid normid siiski head?
Aga kust sina tead kui head need võimed olid nõukaajal?
Lapsed on muutunud juba ammu aga kool nagu kiviajal ????
To report this post you need to login first.
22.11.2019 09:14
Õppekavas on juba ammuilma lastes liikumisharjumuse tekitamine, mitte mingite normatiivide järgi hindamine, aga tegelikult pole midagi muutunud. Tuleb ikka ja jälle meelde see ütlemine, et kui jumal mõistust jagas, siis olid sportlased trennis. Ja vist ka siis, kui tutvustati kehtivat õppekava.
Ometi laste kehalised võimed ja oskused muudkui halvenevad. Ehk olid normid siiski head?
Normid küll ühegi inimese oskuseid ja võimeid paremaks ei tee. Seda teeb hoopis asjalik juhendamine.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.11 16:14; 22.11 09:14; 28.11 16:13;
To report this post you need to login first.
22.11.2019 09:59
Laste kehalised võimed nõrgenevad kogu aeg selle tõttu, et lapsed liiga vähe (eriti värskes õhus) liiguvad. Mingite sunduste ja normidega neid võimeid küll ei arenda ega lapsi liikuma ei suunata, tekitatakse ainult vastumeelsust.
Mina näeksin kehalise tunde nii, et tutvustatakse erinevaid trenne ja liikumisviise. Üks kord käiakse nt matkamas rabas. Teine kord tehakse sörkjooksu. Talvel minnakse kord-paar uisutama ja kord-paar suusatama. Ujumine muidugi, see on üks väheseid asju, mis praegu on enam-vähem (kuigi põhirõhk jälle erinevate ujumisstiilide pähetampimisel, saab siiski enamus lihtsalt vee peal püsimise ka selgeks). Võiks õpetada ka päästmist veest, elektrilöögi alt jne. Mõni kord võiks külla tulla aeroobikatreener, teha ühe lihtsa trenni. Mõnikord võiks lapsed viia velotrenažööride trenni, kõikvõimalikesse joogadesse ja zumbasse ja mis iganes veel kõik olemas on. Eesmärk – et lastel oleks aimu, mis trenn endast mida kujutab ja kas see tulevikus, kui jalgpall või iluvõimlemine on jäänud seljataha, võiks neile sobida.
Aga see tahaks muidugi rohkemat organiseerimist ja (tagasi kooli stiilis?) juhendajaid, mitte kuhugi 1970.ndatesse kinni jäänud ühe ala treeneritest kehalise õpetajaid.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.11 20:54; 22.11 09:59; 25.11 19:27;
To report this post you need to login first.
22.11.2019 10:41
Õppekavas on juba ammuilma lastes liikumisharjumuse tekitamine, mitte mingite normatiivide järgi hindamine, aga tegelikult pole midagi muutunud. Tuleb ikka ja jälle meelde see ütlemine, et kui jumal mõistust jagas, siis olid sportlased trennis. Ja vist ka siis, kui tutvustati kehtivat õppekava.
Ometi laste kehalised võimed ja oskused muudkui halvenevad. Ehk olid normid siiski head?
Aga kust sina tead kui head need võimed olid nõukaajal?
Lapsed on muutunud juba ammu aga kool nagu kiviajal ????
Muidugi on lapsed muutunud – haigeteks ja lodevateks.
To report this post you need to login first.
22.11.2019 10:54
See on jabur, armas lapsevanem. Minutis on 60 sekundit, mis nipiga see õpetaja laseb hüpata minutis 110 korda ja paneb selle eest 5? See on umbes 2 korda sekundis? Ja kui hüppas 60 korda minutis ehk üks sekund iga hüpe, see on 2? Ma tahaks täitsa teada, ja veel enam, läheksin kooli ja nõuaksin õpetajalt demonstreerimist. Sellist “normatiivi” ei saa olemas olla.
Sa pole vist kunagi hüppenööriga hüpanud.
Ma olen 42 a naine ja hüppan 150 hüpet minutis. Sportlik vorm on mul pigem tagasihoidlik.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.11 10:54; 22.11 10:58; 25.11 16:41;
To report this post you need to login first.
22.11.2019 10:58
Mingite sunduste ja normidega neid võimeid küll ei arenda ega lapsi liikuma ei suunata, tekitatakse ainult vastumeelsust.
Ideaaalis arendaks see, et laps, kes normi ei täida, peab kodus harjutama, st. rohkem liikuma. Aga pigem vist saadakse 2, kui vabal ajal ennast liigutatakse.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.11 10:54; 22.11 10:58; 25.11 16:41;
To report this post you need to login first.
22.11.2019 11:50
Elu on muutunud. Spordivahendeid on juurde tulnud, aga koolides hüpatakse ikka hinde peale kõrgust ja kaugust, millega kooli lõpetamise järel pole suuremat peale hakata ja siis on selline seis, nagu Perekooliski – ikka ja jälle ilmuvad välja teemad –
*läheks trenni, aga ei tea, kuhu
*kuidas seal klubides midagi kombeks teha on – kuidas käib riietumine, mida selga panna jne
*mida miski trenninimi sisuliselt tähendab
Aga ka minu lapse koolist selline kogemus, et kehalisest kasvatusest sai justkui liikumisõpetus, aga sisuliselt tähendas see vaid seda, et normid nimetati ümber eesmärkideks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.11 08:32; 22.11 11:50;
To report this post you need to login first.
22.11.2019 12:37
Mingite sunduste ja normidega neid võimeid küll ei arenda ega lapsi liikuma ei suunata, tekitatakse ainult vastumeelsust.
Ideaaalis arendaks see, et laps, kes normi ei täida, peab kodus harjutama, st. rohkem liikuma. Aga pigem vist saadakse 2, kui vabal ajal ennast liigutatakse.
Mina olen lastega kehalise harjutusi kodus harjutanud, sellest on ka kasu olnud. Aga vaid ühelt kehalise õpetajalt olen saanud jooksvalt tagasisidet mida oleks vaja harjutada. Trimestri hindele lisatud kommentaarid pole kuskilt otsast piisavad, ega õigeaegsed.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 21.11 13:00; 22.11 12:37; 25.11 11:34; 25.11 20:43;
To report this post you need to login first.
22.11.2019 13:01
Palun ärge harjutage kortermajas hüpitsaga hüppamist, lühter kukub alla.
Mine õue ja hüppa, ega eramajas ka laps toas hüppa, ikka õues
To report this post you need to login first.
23.11.2019 10:19
See on jabur, armas lapsevanem. Minutis on 60 sekundit, mis nipiga see õpetaja laseb hüpata minutis 110 korda ja paneb selle eest 5? See on umbes 2 korda sekundis? Ja kui hüppas 60 korda minutis ehk üks sekund iga hüpe, see on 2? Ma tahaks täitsa teada, ja veel enam, läheksin kooli ja nõuaksin õpetajalt demonstreerimist. Sellist “normatiivi” ei saa olemas olla.
Sa pole vist kunagi hüppenööriga hüpanud.
Ma olen 42 a naine ja hüppan 150 hüpet minutis. Sportlik vorm on mul pigem tagasihoidlik.
Jutt oli LASTE normidest. Laps pole täiskasvanu ja miks 150, miks sa ei hüppa 300 minutis? Kõik teised ju hüppavad.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 21.11 05:44; 23.11 10:19;
To report this post you need to login first.
24.11.2019 10:29
Laste kehalised võimed nõrgenevad kogu aeg selle tõttu, et lapsed liiga vähe (eriti värskes õhus) liiguvad. Mingite sunduste ja normidega neid võimeid küll ei arenda ega lapsi liikuma ei suunata, tekitatakse ainult vastumeelsust.
Mina näeksin kehalise tunde nii, et tutvustatakse erinevaid trenne ja liikumisviise. Üks kord käiakse nt matkamas rabas. Teine kord tehakse sörkjooksu. Talvel minnakse kord-paar uisutama ja kord-paar suusatama. Ujumine muidugi, see on üks väheseid asju, mis praegu on enam-vähem (kuigi põhirõhk jälle erinevate ujumisstiilide pähetampimisel, saab siiski enamus lihtsalt vee peal püsimise ka selgeks). Võiks õpetada ka päästmist veest, elektrilöögi alt jne. Mõni kord võiks külla tulla aeroobikatreener, teha ühe lihtsa trenni. Mõnikord võiks lapsed viia velotrenažööride trenni, kõikvõimalikesse joogadesse ja zumbasse ja mis iganes veel kõik olemas on. Eesmärk – et lastel oleks aimu, mis trenn endast mida kujutab ja kas see tulevikus, kui jalgpall või iluvõimlemine on jäänud seljataha, võiks neile sobida.
Aga see tahaks muidugi rohkemat organiseerimist ja (tagasi kooli stiilis?) juhendajaid, mitte kuhugi 1970.ndatesse kinni jäänud ühe ala treeneritest kehalise õpetajaid.
lapsevanema töö ju, sa ei käi oma lastega rabas? ei suusata ega uju?
kehaline kasvatus on süstemaatiline sportimine keset koolinädalat, et vaim oleks värske ja pea lõikaks.
meie koolis pandi algklassides 1 kehaline juurde, et lapsed saaks liigutada, I klassi laps ei suuda istuda pikalt pingis. Väga hea mõte minu arust.
To report this post you need to login first.
25.11.2019 05:41
Mis hüppenööriga hüppamist puudutab, siis osa sellest, kui mitu hüpet suudetakse ajaühikus karata, sõltub vastupidavusest, aga suurem osa tehnikast. No mina ei leia, et osav hüppenööriga hüppamine on eluks vajalik oskus, mida peaks alumiste naabrite õuduseks kodus harjutama (ja ma olen küll kindel, et ükski laps ei lähe seda harjutama suurte majade vahele sadade korteriakende vaatevälja). Mina omal ajal ei osanud palliviset ja ma hakkasin küll majadetagusel tühermaal võsa varjus harjutama (elasime uuselamurajooni serval). Õnneks oli pooleli tee-ehitus, nii et jämedat paekillustikku, mida loopida, oli sadade tonnide kaupa. No tõusis jah suure hajutamisega (sain nipi kätte) palliviske hinne 3 pealt 4-5 peale, aga pole mul seda ilmaski elus vaja läinud ja minu üldist füüsilist võimekust see ka kindlasti ei tõstnud. Ainus, mille kodusel harjutamisel ma mingit mõtet näen, on aeroobsed tegevused. Need tõesti parandavad üldist füüsilist vormi, st neist on rohkem kasu kui vaid kehalise kasvatuse hinde parandamine. Ja ega paljusid asju saagi harjutada – kuidas harjutada kodus kõrgushüpet, köiel ronimist, harjutusi rööbaspuul?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.11 05:39; 25.11 05:41;
To report this post you need to login first.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
