… mõne perede toimetuleku. Nii ka meil – kui veel nädal tagasi ostsin kokkuhodilikult tavalist toidukraami poest, siis tänaseks ei raatsi viimast liitrit piima lahti lõigata. Piimast saab valmistada ju pudrusid, sousti, lisada ka koogi sisse. Makarone paljalt süüa? Seda nagu niisama ei tahaks. Aga tuli mõte – keedan, praen rohke margariiniga, maitsestan ja hakin selle aasta esimest murulauku peale. Õhtuks praen kartuleid viimaste munade ja küüslauguga.
Kapis pole raasugi lihatooteid, leivakapp on tühi, pole mugulsibulaidki, järgi on veel paar viilu juustu, pool merevaiku, natuke moosi ja üks värske kurk, sügavkülmas on kaks pakki rohelisi ube, marjasaak on selleks aastaks läbi.
Aga kange olen, ei taha krediitkaarti läbi tõmmata, teen veel nii mitu päeva vähestest toiduainetest süüa, kui võimalik ja meega teega ajavad ka lapsed nädalavahetuse läbi.
Ei teagi, miks kirjutasin, võibolla selle pärast, et jagada oma mõtteid nendega, kellel ka enne palgapäeva rahaline seis tuntavalt pitsitab.