Paksud leiavadki 298928 vabandust, miks nad alla ei saa võtta ja mitte kunagi pole nad ise süüdi.
See ongi nende probleem, nende haigus, et nad vabandusi otsivad ja leiavad. Ja see ei ole vabandus, vaid probleemi kokkuvõte!
Ja mis teie vabandused on? Küsitaksegi ju probleemile lahendust, aga vastata te ei oska, sest tõenäoliselt ise ka ei jookse. Kuumalaine on jooksmiseks kõige kehvem ja ohtlikum aeg. Praegu õnneks enam palav ei ole, aga lahendusi palavaga:
1. Kui varahommik ei sobi, siis saab joosta ka hilisõhtul/öösel.
2. Jookse spordiklubis lindil või sisestaadionil.
3. Jookse vees.
4.Kui ei ole võimalust joosta, tee midagi muud aeroobset, näiteks uju.
5. Kui lähed palaval päeval jooksma, siis vali rada, mis on võimalikult palju puude varjus. Kindlasti pähe müts (kui on vähegi päikest!) ja kaasa ohtralt vett. Kui kanda ei saa, siis vali rada, millel on veepudeli täitmise võimalus või jookse väiksemaid ringe, kus saab jätta pudeli kuhugi raja äärde (põõsasse). Suure higistamise korral on parem valida mineraalvesi või võtta ka veidi soola või midagi soolast kaasa.
Mingit vett ja soola ei vaja hobijooksja trenni ajal. Jooksurajale ka veel toit ja jook kaasa?
Kuni poolmaratoni läbimiseks piisab inimesele täiesti tema enda organismi varudest.
Siinsed paksud jooksevad heal juhul 3-5 km ja selle jaoks pole vaja moonakotti kaasa vedada.
30-kraadises kuumuses ei vaja inimene poolmaratoni läbimiseks midagi lisaks? Tõesti? Meil lehtedes arstid jagavad soovitusi kuumalaineks, soovitusi on toodud ka nt ilmateenistuse lehel, raadios räägitakse, et hoidke vett enda või ennast vee lähedal, aga vot paks ei vajavat 2+ tunniseks jooksus kuumas tilkagi vett! Võimas!
Täitsa huvitab, mis selle “tarkuse” allikaks on. Tõenäoliselt mainiti sealgi, et kehtib normaaloludes (mitte kuumalaines) või räägiti üldse mitte veest (ja soolast), vaid lisakütusest (st toidust). Kas inimene vajab lisavett/soola, sõltub peamiselt sellest, kui palju inimene higistab, mis omakorda sõltub tugevalt temperatuurist ja õhuniiskusest.
Ma olen jooksnud pikemaidki maid ilma midagi lisaks tarbimata, aga seda ca 10 kraadi, mitte 30 kraadi juures. Jooksmisel on ikka väga suur vahe, kas väljas on 10, 20 või 30 kraadi sooja. Muidugi oleneb ka, kui hästi keha vastava kuumusega on kohanenud – kevadel näinud, kuidas inimesed +25 kraadise ilmaga maratonil 10 km juures juba väga hädas on, samas, kui keset suve, kui mitu kuumalainet juba seljataga on, sellise ilmaga enam nii palju probleeme ei tekigi.
Vesi kaasa kuuma ilmaga on ikkagi oluline nii tervise kui ka hea enesetunde pärast. Kui ei teki janu, ei pea jooma. Tõin ka võimalusi, kuidas teha nii, et ei pea vett joostes kaasa tassima. Kui minna koduukse eest kohe 15-20 min sörgile, siis saab ka ilma vett kaasa võtmata, siis on veejaamaks kodu! Pool tundi +30ga joosta ilma veeta võib olla mõnele juba liig, tunnist rääkimata.
Seda, kui palju perekooli paksud jooksevad, ma ei oska hinnata, sest olen näinud paksusid ka poolmaratonidel, maratonidel ja isegi ultrajooksudel. Olgu, need ei ole algajad, aga olen näinud ka küllaltki palju algajaid, kes alustavad 5-8km sörkidest ehk 40-60 minutilistest jooksudest. Või siis neid, kes kõnnivad-jooksevad vaheldumisi, aga enamasti tuleb trenni ajaks siiski 30+ minutit. Kõik ei alusta ka jooksu koduukse eest, vaid enne kõnnitakse või sõidetakse sobivale rajale.
Samas see on ka päris hea nõuanne kuumaga, et jooksku vähem, nt 15-20 minutit, ja kui see on koduuksest koduukseni, siis pole tõesti midagi kaasa vaja 🙂
PS Moonakotti ma ei ole soovitanud kaasa võtta. Igasugu spordijoogid, geelid, näksid pole tõesti vajalikud (minu kogemusest isegi mitte 5h-tunniseks treeningjooksuks ehk peab isegi üle maratoni ilma lisatoiduta vastu). Soovitasin jah soola või kui seda on raske kaasa võtta, siis tükike midagi soolast (nt soolakala, soolakurki vms), ja seda ainult juhul, kui väljas on kuum, inimene on suur higistaja, tal ei ole (mineraal)vett kaasas (rajal on joogikraan/kaev) ja jooks on ikka mõnevõrra pikem kui pool tunnikest. Ei tulnud ka selle peale, et mõni tõlgendab seda moonakoti kaasavedamisena igale paarikümneminutilisele sörgile. Lihtsalt olles ise soolapuudusest üles paistetanud ning näinud ka seda, kuidas inimene finiši asemel EMOsse jõuab (ja üldse mitte nii kuuma ilmaga!), siis usu – see tükike kuivatatud kala taskus on palju mõistlikum valik. Jällegi – seda ei pea endale kindlasti suhu toppima, kui vajadust ei teki. Kuumaga võib aga see vajadus üsna järsku tekkida.
Siit veel üks nõuanne, eriti neile, kes ei soovi kindlasti midagi kaasa võtta – jookske kuumaga rahvarohketes kohtades, et saaksite vajadusel kiiresti abi.