… et kui laps haigestub, siis tohib olla kodus ainult kaks päeva, siis pead ise juba mingi muu võimaluse leidma. kusjuures, ei tohi need olla esmaspäev ega reede, muidu tööandja kardab, et sa teed endale pikkka nädalalõppu. Lasteaeda võib viia kuni 38, 5 palavaikuga, üle selle tuleb juba koju jätta. lastesõimed on täis nohuseid, kõhaseid ja palavikus lapsi. vaat siin Eestis on meil küll siis hea elu….
Kuna Brüsselis on palgad kõrgemad, siis on võimalik palgata lapsele tema haiguse ajaks ka põetaja.
Seda võimalust siiski eriti ei kasutata. Lihtsam on emal ka endal haiguslehele jääda. Aga lapse haigus iseenesest ei ole küll alus vanemal töölt koju jääda, ka 2 päevaks mitte.
Pealegi on vähemalt pooltes peredes üks vanem nagunii kodune.
Palavikuga ükski normaalne vanem oma last loomulikult kuhugi lasteaeda ei vii ja minu teada pole see ka lubatud.
See pole ju mingi üllatus, et mujal ei tuleks kõne allagi Eestis levinud rezhiim 2 nädalat tööl – 2 nädalat lapsega haiguslehel. Mujal on heal juhul aasta kohta 5 päeva, mida võid siis kasutada haige lapsega kodusolemiseks või arsti juures käimiseks. Kui lapse tervis kollektiivi ei kannata, siis jääd koduseks või võtad hoidja.
Kuskilt lugesin, et Brüsselis saab aastas max 6 päeva haiguslehel lapsega olla…
Brüssel.. Brüssel.. Siis tuleb Väljaspoole Brüsselit kolida, sest siin sõnavõtnute jutu järgi kehtib see 6 päeva lastega kodus vaid pealinna kohta. Ülejäänud Belgia riigis siis järelikult võib vanem rahulikult oma haige lapsega kodus olla.
:D:D
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] kuna palgad on kõrgemad, on ka maksud kordades kõrgemad.
Eestis on madalamad palgad, aga minu arvates ei tohiks lapsevanem töölt ära jääda, sest lapsel elavad Eestis sugulased, viigu neile hoida! Sinu enda loogika![/tsitaat]
Ja kusjuures tuleb arvestada, et teoreetiliselt see palk läheb ju pooleks. Kodus on lapsega ju veel üks lapsevanem …
Iga normaalne inimene peakski ju suutma kahe päevaga lapsele hoidja leida ju. Kui tuttavate hulgast ei leia, siis Brüsselis on ka firmad, kust töötajad tulevadki nii, kutse peale, sest kogu aeg on ju kellelgi vaja.
Ajakirjas \”Pere ja Kodu\” (vist dets. numbris) oli artikkel samal teemal. Üllatav ja masendav lugemine. Ja mitte ainult haigete laste sõime vedamise koha pealt.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
kuna palgad on kõrgemad, on ka maksud kordades kõrgemad.
Eestis on madalamad palgad, aga minu arvates ei tohiks lapsevanem töölt ära jääda, sest lapsel elavad Eestis sugulased, viigu neile hoida! Sinu enda loogika![/tsitaat]
Jah, maksud on kohalikel elanikel kõrgemad kui Eestis. Samas Brüsselis elavad eestlased on valdavalt euroametnikud. Euroametnike maksud on väga väikesed, tühine protsent palgast.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ja kusjuures tuleb arvestada, et teoreetiliselt see palk läheb ju pooleks. Kodus on lapsega ju veel üks lapsevanem …[/tsitaat]
Mis mõttes see palk pooleks läheb? Kõige suurem kulu on eluasemele (üür ca 1000 euro ringis) ja see on perel ju ühine. Teise inimese söögile, riietele ja muudele isiklikele asjadele ei kulu kindlasti 50% töötava pereliikme palgast.
Õige sõnade järjekord: räägiti elust lastega. Praegu tuleb välja, nagu oleks lastega vesteldud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Nüüd enam ei saa niisama vaikida. Nii need külauudised tekivadki… Jah, haige lapsega saab märgatavalt vähem koju jääda kui Eestis. Paha. Ja väga raske on ju igal vanemal haige lapse juurest tööle minna, kuid hoidjat ei pea PALKAMA, vaid haigete laste juurde näeb ette kindlustus, et nemad saadavad hoidja. See on juba makstud hoidja. Süsteem tundub meile võõras, kuid üldiselt toimib väga hästi ja lapsed hoolitsetud ning hoitud. [/tsitaat]
Siinkohal pean parandama – praktikas on nii, et üksi last kasvatavale euroametnikule see kindlustus ei kehti ja ka need firmad pole nõus kohale tulema (läbi proovitud, korduvalt – nõutakse kohaliku haigekassa liikmeksolemist). Nii et laste haigestumine on siinse elu üks närvesöövamaid tegureid küll. Samas – inimene kohaneb. Ma kasutan erahoidjaid kui vaja – see on küll väga kallis, aga samas palk on suurem ka kui Eestis. Alati muidugi ei õnnestu, ja siis on idaeuroopalikku kombineerimist ja leidlikkust vaja 🙂
Ja sellega olen ka nõus, et pole vaja mingisugust kolli pilti siinsest eluolust maalida. Välismaal elamine õpetabki, et elu ei pea olema täpselt sellistes raamides, nagu omast kodust harjunud oled. Hea näide on see alla 6-kuuste laste kõrvalt tööleminek. Ma ka alguses peaaegu et minestasin kohvilauavestlustes iga kord selle peale, aga mul on mitu kolleegi öelnud, et kuna nad on kogu aeg teadnud et peavad seda tegema, hakkas neil juba igav kodus. Ja nad ei ole keskmiselt ei rõõmsamad ega kurvemad kui eesti kodusistuvad emad. Ja siinsed lapsed – ennäe imet – pole ka kasvanud kaabakateks-mõrvariteks, vaid täiesti normaalsed eluterved inimesed. Nii et rohkem tolerantsust!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]jälle keegi sõnade kallal noriv aspergeri tädi on siia eksinud…
[/tsitaat]
pole siin midagi aspergerit ja norimist.
rââgiti tâdiga elamisest. kellega ja millest rââgiti? yheselt arusaadav vastus on, et juttu puhti tâdiga, teemaks oli elamine.
rââgiti elamisest tâdiga – jutu teemaks on kooselu tâdiga, kellega rââgiti, pole mââratud.
on mingi vahe, eks?!
sama on ka lastega vestlemine elust brysselis vôi vestlemine (tâiskasvanutega, tâdiga, emaga, reporteriga) lastega perede elust brysselis.
Loomulikult me kõik tahaksime elada nii, et saaksime lapsega 1,5 aastat VH ja et haige lapsega saaks igal ajal hoolduslehe võtta … samas tahaksime veel Lääne-Euroopa palka ja muid sotsiaalseid garantiisid saada.
Nohuste-köhaste laste sõime tassimine tundub mulle siiani lapseahistamisena (kuigi möönan, et tõepoolest, ka nii kasvavad normaalsed lapsed, nagu juba enne öeldi), aga tööandjatel on siin igatahes palju vähem jama väikeste laste emadega. Ilmselt pole siin ka probleemi, et keegi ei taha väiksete laste emasid tööle võtta, kuna nad hakkavad nagunii poole ajast hoolduslehel istuma.
Nüüd kiidan küll Eesti riiki, et saan ise oma haige lapsega kodus olla, mitte mingi võõras- juhuslik lapsehoidja.
Tekib küsimus, et kelle jaoks neid lapsi seal saadakse? Miks peavad lapse tervise pärast mures emad tööl olema- ja kas nad on seal sisi effektiivsed töötajad sel perioodil. Jube pereliikmete vahelise sideme lõhkumine. Kui sul on halb, siis tuleb hoidjatädi…. Nõme.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Tekib küsimus, et kelle jaoks neid lapsi seal saadakse? Miks peavad lapse tervise pärast mures emad tööl olema- ja kas nad on seal sisi effektiivsed töötajad sel perioodil. Jube pereliikmete vahelise sideme lõhkumine. Kui sul on halb, siis tuleb hoidjatädi…. Nõme. [/tsitaat]
kui ei ole efektiivne töötaja, siis lastakse lihtsalt lahti. peresidemete säilitamine ei olegi tööandja asi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Siinkohal pean parandama – praktikas on nii, et üksi last kasvatavale euroametnikule see kindlustus ei kehti ja ka need firmad pole nõus kohale tulema (läbi proovitud, korduvalt – nõutakse kohaliku haigekassa liikmeksolemist). Nii et laste haigestumine on siinse elu üks närvesöövamaid tegureid küll. Samas – inimene kohaneb. Ma kasutan erahoidjaid kui vaja – see on küll väga kallis, aga samas palk on suurem ka kui Eestis. Alati muidugi ei õnnestu, ja siis on idaeuroopalikku kombineerimist ja leidlikkust vaja 🙂
Ja sellega olen ka nõus, et pole vaja mingisugust kolli pilti siinsest eluolust maalida. Välismaal elamine õpetabki, et elu ei pea olema täpselt sellistes raamides, nagu omast kodust harjunud oled. Hea näide on see alla 6-kuuste laste kõrvalt tööleminek. Ma ka alguses peaaegu et minestasin kohvilauavestlustes iga kord selle peale, aga mul on mitu kolleegi öelnud, et kuna nad on kogu aeg teadnud et peavad seda tegema, hakkas neil juba igav kodus. Ja nad ei ole keskmiselt ei rõõmsamad ega kurvemad kui eesti kodusistuvad emad. Ja siinsed lapsed – ennäe imet – pole ka kasvanud kaabakateks-mõrvariteks, vaid täiesti normaalsed eluterved inimesed. Nii et rohkem tolerantsust! [/tsitaat]
Ja vaatamata sellisele \”kolliolukorrale\” siiski inimesed sünnitavad seal hea meelega ja nende riik pole mitte kuskilt otsast nii masendavas seisus oma vananeva elanikkonnaga, nagu Eesti.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Nüüd kiidan küll Eesti riiki, et saan ise oma haige lapsega kodus olla, mitte mingi võõras- juhuslik lapsehoidja.
Tekib küsimus, et kelle jaoks neid lapsi seal saadakse? Miks peavad lapse tervise pärast mures emad tööl olema- ja kas nad on seal sisi effektiivsed töötajad sel perioodil. Jube pereliikmete vahelise sideme lõhkumine. Kui sul on halb, siis tuleb hoidjatädi…. Nõme. [/tsitaat]
Oehh, kanaema….kui tihti see laps sul siis haige on? ilmselt oled kasvatuses midagi täiesti mööda pannud, kui kord aastas lapsehoidjaga jäämine kohe presidemed purustab
Eestis ongi ju tüüpolukord, kus käiakse 2 nädalat t66l ja ülejäänud 2 nädalat istutakse lapsega kodus. Kurb tõde.
Ja kusjuures ei tea ma kedagi, kes need 2 nädalat last konkreetselt p6etaks, haigus taandub üldjuhul kuni nädalaga ja ülejäänud nädal on puhas logelemine.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ja vaatamata sellisele \”kolliolukorrale\” siiski inimesed sünnitavad seal hea meelega ja nende riik pole mitte kuskilt otsast nii masendavas seisus oma vananeva elanikkonnaga, nagu Eesti. [/tsitaat]
Kust selline info?
Aastal 2010 sündis Belgias 1000 elaniku kohta 11,7 last, Eesti 11,8 last.
Üle 65aastaste inimeste prognoositav arv jagatuna 15-64aastaste inimeste arvuga on Belgias kuni 2065 aastani Eestist suurem. 2015. aastaks näiteks 28 vs 27,2.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ja siinsed lapsed – ennäe imet – pole ka kasvanud kaabakateks-mõrvariteks, vaid täiesti normaalsed eluterved inimesed. Nii et rohkem tolerantsust! [/tsitaat]
Mõrvariks olemine on äärmus, küll aga kasvavad neist samasugused kalgi südamega inimesed, kes peavadki normaalseks, et haige laps peab kodus olema võhivõõra inimesega. Ma usun, et iga ema jaoks on tuttav olukord, mismoodi lapse lähedusevajadus haigena kordades suureneb. Ja eriti oluline on, et seda lähedust saaks oma lähedasteimalt, mitte võhivõõralt.
[small]Dubois kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kust selline info?
Aastal 2010 sündis Belgias 1000 elaniku kohta 11,7 last, Eesti 11,8 last.
Üle 65aastaste inimeste prognoositav arv jagatuna 15-64aastaste inimeste arvuga on Belgias kuni 2065 aastani Eestist suurem. 2015. aastaks näiteks 28 vs 27,2.[/tsitaat]
Lisaksin veel, et Belgias elab väga palju immigrante, kes annavad olulise panuse iibesse. Statistlisi andmeid pole käepärast, aga Brüsseli tänavapilt on üsna kõnekas. Immigrandid on tihti pärit maadest, kus on traditsiooniliselt palju lapsi peres.
Ma arvan, et see varane sõimeminek ja haigena lasteaias konutamine annab siiski tulemusi, kuid selliseid, mida arvudesse panna eriti ei anna. Ise olen ka mõelnud, et milleks see laps siis belgalsele, kui ta 4-kuuselt sõime läheb ja edaspidi näeb päev välja nii, et kell 5-6 jõutakse koju ja kell 7 läheb laps magama.
Arvan eestlasliku jäärapäisusega, et väike laps peaks emaga koos olema. Aga kuidas teha nii, et ei kannataks lapse heaolu, pere sissetulek, ema karjäär (või eneseteostus, kui soovite) ja majanduslik isesiesvus (kui ema on aastaid kodus ja oma mehest rahaliselt sõltuv, siis on siin ka teatud ohud), seda ma ei tea, see on miljoni dollari küsimus.
olen ka vanakooli eestlane, kes igal juhul eelistaks lapsega kodus olemist riigi poolt antavale hoidjale või kõrgele palgale. Ükski kõrge töötasu või riigipoolt garaneeritud lastesõim ei ole seda väärt, kui olla oma lapsega vähemalt 1,5.a. kodus või rohkem – sellepärast müts maha EV ees, kes seda võimaldab. On teada ju et laps vajab esimietel eluaastatel stabiilselt, turvalist elukeskonda
Minu jaoks on see lausloll jutt, et beebiga hakkab kodus igav, mistõttu tööl käia on igati etem. Isegi kui on igav – siis võiks enda soovid-tahtmiseks vähemalt mõneks ajaks tahaplaanile seada ja mõelda lapse peale.
eks see koik ole selleparast, et naised oleksid vordsed meestega tooturul. ykski tooandja ei taha naist, kes kogu aeg haige lapsega kodus on nagu eestis kombeks. talle on oluline, et too tehtud ja ykskoik kas mees voi naine( palk ka siis sama). aga eestis kuna teatakse, et vaikelapse ema tool eriti ei kaigi seega on seis nagu on. diskrimineeritakse vaikelaste emasid kovasti kui uus inimene toole vaja votta.
see kas nohuse lapsega on vaja just kodus 2 nadalat taastuda! on muidugi eraldi teema 🙂
Mis teil k6igil viga on, et lapsed koguaeg haiged? Me elame Iirimaal, ei saaks ilmselt ka Eesti moodi paar n2dalat jutti lapsega kodus istuda, ei ole ka kunagi yritanud. Mu 9-aastane on kaks korda elu jooksul niimoodi haige olnud, et oli vaja temaga kodus olla. Esimene kord v6tsin puhkuse sellel ajal v2lja ning teine kord palkasime hoidja.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]eks see koik ole selleparast, et naised oleksid vordsed meestega tooturul. ykski tooandja ei taha naist, kes kogu aeg haige lapsega kodus on nagu eestis kombeks. talle on oluline, et too tehtud ja ykskoik kas mees voi naine( palk ka siis sama). aga eestis kuna teatakse, et vaikelapse ema tool eriti ei kaigi seega on seis nagu on. diskrimineeritakse vaikelaste emasid kovasti kui uus inimene toole vaja votta.
see kas nohuse lapsega on vaja just kodus 2 nadalat taastuda! on muidugi eraldi teema :)[/tsitaat]Ja tagajärg on siis see, et ema, kes oma lapsele üldse tahab tõelise ema eest olla, on tööturul nii jubedalt diskrimineeritud, nagu pole Eestis ükski naine, sest ta on sunnitud kogu oma karjääri katkestama ja lihtsalt lastega koduperenaiseks jääma. Eestis on naisel vähemalt valik jagada end normaalsel moel töö ja pere vahel ning töökas ja omal alal asjatundlik inimene leiab peaaegu alati ka laste kõrvalt tööd.
eestis on hea ainult emapalk/puhkus st ei pea vaikest last soime panema. poolteist aastat siis ainult on eelis va need kes saavad lubada 3 a kodus tasuta olemist. peale seda on ju vaja samuti toole tagasi minna. flexitoo on vaga vahestes kohtades, palka makstakse naistele vahe kuna tool ei kaida pool aega. pidevalt ju soovitatakse, et ara laste vanust cv pange muidu on lootusetu toole saada. mujal seda probleemi yldiselt pole, vahemalt ma pole kuulnud.
tookad ja targal naised saavad igal pool hakkama. on vajalik vaid hea hoidja olemasolek (perekonnast keegi voi siis tasuline(yks ja sama isik).
[small]sie kirjutas:[/small]
[tsitaat]eestis on hea ainult emapalk/puhkus st ei pea vaikest last soime panema. poolteist aastat siis ainult on eelis va need kes saavad lubada 3 a kodus tasuta olemist. peale seda on ju vaja samuti toole tagasi minna. flexitoo on vaga vahestes kohtades, palka makstakse naistele vahe kuna tool ei kaida pool aega. pidevalt ju soovitatakse, et ara laste vanust cv pange muidu on lootusetu toole saada. mujal seda probleemi yldiselt pole, vahemalt ma pole kuulnud.
tookad ja targal naised saavad igal pool hakkama. on vajalik vaid hea hoidja olemasolek (perekonnast keegi voi siis tasuline(yks ja sama isik). [/tsitaat]
Teema just sellest ongi, et Eestis saab ema ka vabalt haige lapsega kodus olla, ka kõrgepalgaline ja hea töökohaga ema.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
