Sain 3 nädalat tagasi kuuldeaparaadi, ei ole julgenud kellelegi rääkida – millegipärast on valehäbi. Seda vist aimasid kõik, et ma hästi ei kuule, aga mitte nii kehvasti – et vajan aparaati. Vanust on 47, seega nagu võiks olla sellistest asjadest üle. Ise tunnen, et lihtsam oleks otse välja öelda, kui keegi märkab ja hakkab oletama. Iseenesest ei pruugi keegi ka märgata, sest juuksed on ees. Või teeks avalikuks, prille ei ju ei häbeneta.
Kasutan kuuldeaparaati juba aastaid, olen 50a naine. Pereliikmed ja sõbratarid teavad, kuid töökaaslased mitte – ja miks peakski? See ei ole häbiasi, lihtsalt ei pea oma terviseprobleeme vajalikuks avalikustada. Ei ole kordagi juhtunud, et keegi küsib ja peab selgitama. Kuuled aparaadiga ju tunduvalt paremini ning see annab tööalasele suhtlemisele, teatris- ja kinoskäikudele niivõrd palju juurde.
