On õudne harjumus ja ega tast vist lahti ei saagi, või õigemini saab, aga tuleb vahel tagasi.
a) kaltsiumitabletid aitasid mul küüntel kasvada nii tugevaks, et hammas ei hakanud lihtsalt peale, samas kadus iseenesest küünenärimiseisu ära. Ka räni aitab küüsi tugevdada ja muud mineraalained.
b) geelküüned esialgu ja mul aitab ka geellakk, lakin ise. Kodune geellakikomplekt ei maksa palju ja saab ise teha, pole oluliselt raskem kui tavaline lakkimine. Geellakk on tugevam kui tavaline, vaevalt sa koos sellega küüsi süüa tahaksid, esialgu võib kasutada nude toone ja vähemmärgatavat, kui kasvavad, siis eredamaid. Eemaldada õrnalt õliga või atsetooniga, mitte kiskuda koos lakiga küünekihti pealt ära.
Nii nagu pediküürijad on igasuguseid kapjasid näinud, siis maniküürijat üks küüntenärija nüüd küll verest välja ei löö. Kas tavalise küünelaki paneksid nahka või? Neid on ka hea püsivusega. Närimisvastase küünelaki mõru maiste mulle maitses 🙁 Hullem veel, ka lapsed on selle kombe “pärinud”, nüüd seleta ja hurjuta neid, aga aitab sama vähe kui mulle omal ajal. Ma enam ammu ei näri, aga no 30 esimest eluaastat olid küüned ikka õudsed.