Minule tundub, et oled oma aastase pideva “sõjakooliga” tekitanud korraliku potitrauma lapsele. Suurtes joontes on kõik õige, mida eelnevad postitajad kirjutasid potitamise kohta, aga toppimise ja karjutamisega ei saavuta midagi. Mina soovitan nüüd hoopis natukeseks aeg maha võtta. Jätke nt kuu aega paus sisse kogu potiteemale. Ja siis suve alguses uuesti ja järgides kõiki eelnevaid soovitusi. Ka mina kiidan muusikaga potti, toimis ühe lapse puhul. Teisega toimis paremini kohe suurel potil eraldi istumisalusega käimine, ei tahtnud ta neid titepotte. Mul mõlemad poisid ning ausalt öeldes, enne kahte eluaastat neil veel küll mingit tunnetust minu arust polnud. Üldse ei saanud aru, mis ma tahtsin neist. Aga näe 2,5a umbes on mõlemad mähkuvabaks saanud, sest siis olid selleks valmis ja asi sujus praktiliselt üle öö. Paar katset tegin muidugi ka varem mõlemaga, aga kui ei toiminud, tekkis trots ja hakkas mingi trall, siis lõpetasin kohe ära ja tegin pausi. Mingeid pissiloike jm meil küll kuskil nädalate ja kuude kaupa olnud pole. Paar korda märgi alukaid ainult, sest mina tegin potitreeningut püksmähkmetega ja võtsin alles siis need ära, kui nad tõesti kuivaks jäid. Muide, kui öö oli täielikult kuiv, siis sellest ajast alates tundus, et laps on valmis potil käima, seega alustasime nendest hommikutest, kui mähku kuiv ja kui saad selle esimese pissi potti, siis on juba eduelamus käes. Aga kui ta sul pulka viskab ja ei lähe potile, siis on selle võitluse käigus lõpuks ilmselt mähku ka täis lastud ja pole mingit mõtet edasi jageleda. Seega, tehke paus! Las laps unustab ja rahuneb.
Igasugused kommenteerijad saada puu taha ja tee neile selgeks, et sina ENDA lapsi kasvatad enda parema äranägemise järgi! Pole kellegi asi. Punkt.