Tegelikult ei meeldi mulle mu töökaaslased ega ka töökeskkond, aga selles osas annan endale aru, et ega ei peagi meeldima ehk et töökoha vahetus ei ole lahendus.
See on ikkagi väga halb seis. Oleks, et 1 kahest siiski meeldib – kas töö või kolleegid, niimoodi pole mõtet oma elu raisata.
Palk on kindlasti hea, see peab olema ainus põhjus?
Kas tunned, et oled, nagu paljud inimesed, nö palga ja ühtlasi töö lõksus, et laenud-liisingud-elatustase vajab säilitamist?
Kogesin hiljuti sellist töölkäimist, kus ükski kolmest polnud lõpuks täidetud. Olin enne meeleheitel olnud pool aastat, aga kui tasu ka langes, siis sain õnneks tulema. Ja jumal tänatud, et tasu langes, muidu oleksin kehva seltskonda edasi kannatanud. Kolleegid on ikka nii olulised. Enne olgu keskkond kehvem.
