Teema: Läbipõlenud?

Sinisele lehele.

Eks see ikka nii, et jaksamisega pole probleemi, kuni tervis korras. Kui see logisema hakkab, siis viib tasapisi kõik allamäge. Haigusleht ehk tõesti vajalik? Või kui mured tõsised, siis tuleks leida vähem stressi põhjustav töö, ilmselt küll siis ka väiksem palk. Aga nagu öeldakse: kõike head korraga ei saa, eks pea prioriteedid paika sättima.

Mina vindusin sedasi paar aastat. Meeleolud kõikusid, st et vahel olid mingid päevad tunne, et kõik on hästi ja saan hakkama. Nagu ikka. Ja nii ma edasi rühkisin.

Tervis oli hea. Unehäired küll. Haige ma polnud, kuid tundsin alalõpmata justkui oleks nohu ja palavik, kaal langes söögiisu puudumise tõttu.

Sügisel läksin uuesti ka kooli. Elu olnuks justkui ilus, kuniks ühel hetkel langesin nii sügavasse masendusse, mis kestis paar nädalat. Jäin haiguslehele. Mitte vaid masenduse tõttu, vaid ma lihtsalt ei suutnud enam funktsioneerida. Perearst arvas, et läbipõlemine, sest peamine probleem oligi mu töökoht. Sain antidepressandid ja saatelehe kliinilise psühholoogi juurde.

Nädalakese kodus olles tahtsin tööle tagasi. Ei tahtnud päriselt, kuid palgast ei tahtnud kaotada. See hea palk oligi pikka aega ainsaks põhjuseks, mis mind seal kinni hoidis. Siis jäin haigeks, Covid. Paar päeva palavik ja ülivastik olla nagu sellistel puhkudel ikka. Sel hetkel tabas mind selgus, et ma ei lähegi tööle tagasi. Mõistsin, et enam ma ei suuda samamoodi jätkata.

Ma maadlen vaimselt siiani tagajärgedega. Sest oleksin pidanud varem probleemi lahendama, mis minu puhul oli mu töö. Ma ei teinud seda õigel ajal ja see viis sellise äkilise lõpuni.

Ehk siis, leia see koht oma elus, mis sind kõige enam surub ja muuda seda, enne kui pinge all piltlikult kokku kukud.

#4150824:

Ma mõtlen, et ei pea tglt töölt ära tulema. Annaks ju olla sitt töötaja vahelduseks. On ju idee?

Vot ei annaks. Kes on hea ja kohusetundlik, see ei oska sitt olla. Natukeseks võimalik, et võtad vabamalt, aga siis teed ikka nii edasi nagu harjunud oled st. hästi.

Ei ole mõtet kühveldada pappi kokku selleks, et tulevikus oma tervist selle eest ravida.

Rootslase saates oli üks läbipõlenu lugu. Minu arusaamist mööda olid tal sümptomiteks:

Ei suutnud tööle minna ja nii pool a jutti… Või oli see aasta) – tal reaalselt hakkas halb, kui töö tegemisest mõtles. Ta polnud pool a tööd teinud ikka ei suutnud

Oli kodus kaaslasega apaatne, vastas kahesõnaliste lausetega, oli kaugenenud, endasse kapseldunud (seksinud polnud ka vist pikalt)

hobid (motikasõit), mis varem meeldis, ei huvitanud enam ja seda ei tahtnud ta samuti pikka aega teha, emõte sellest ei tekitanud positiivset emotsiooni ega tahet

Kriitika (jätsid tule vannitoas põlema), oli võimendanud, võttis pisiasja tohutu kriitika a ja rünnakuna

Oli närviline, tõrjuv, kui keegi midagi tahtis vms.

Vbl jäi midagi märkamata. Vaata see saade üle

Mul arvamus, et sul on lihtsalt palju kohustusi ja ka ootusi endale… Pead kõik jube eeskujulikult ära tegema. Kontrollima…

Nii tavaline.

Vbl annab natuke rihma järele lasta (näiteks võtta nädalavahetuseks raamat vms.) ja otsustada, et teki alt välja ei tule. Mees tehku süüa ja toogu voodisse… Vahelduseks…

.Või muul moel hästi puhata, juhe on vaja puhkeajal seinast saada…mitte, et valmistud kogu vaba aja uueks töönädalaks… rammid aina kohustusi ja pakud teenindust

#4150890:

Tnx. Tavaline= v hea. Tglt käin ringi ja tahaks peatäis nutta, aga ei saa. Tuli meelde, et meil on ju tööpsühholoog täitsa tasuta. Lähen kiusan teda, saan koorma  ehk maha laetud natukeseks.

Mis töö ja mis mõttes oodatakse paremaid tulemusi?

#4150924:

Tulin töölt ära eelmise aasta mais ja nüüd veebruar oli esimene kuu, kus tundsin, et olen lõpuks mentaalselt paremas kohas, valmis uuesti tööle minema ja seekord enda eest selgelt seisma, kui tunnen, et taldrik liiga täis saab. Õpi teiste vigadest!

Kui on, kes nii kaua ülal peab, võib muidugi aasta aega kodus istuda. Muul juhul tekib rahapuudusest veel suurem stress ja depressioon.

Minul sündis päevapealt otsus tööd vahetada. Kusjuures mul oli väga tore töö ja toredad kolleegid, ma lihstalt ei suutnud selle tempoga enam hakkama saada. Leppisin uue koha kokku, andsin vanas kohas poolteist kuud ette teada ja läksin. Nüüd on nii, et ise ka ei usu — kella 5-6 vahel panen arvutil kaane kinni ja enne järgmist hommikut lahti ei tee. Ööuned on täis magatud, saan õppida rahulikult lapsega, süüa teha, varsti on kodu koristamisel ka ring peal, kaal langeb. Kui nüüd trenniharjumuse ka suudaks taastada, siis oleks elu lill. Väga mõnus. Soovitan!

Mina olin 42, kui tulin töölt ära. Lihtsalt lõpetasingi selle jama. Totaalselt väsinud ja läbipõlenud olin.

Varasema karjääriga elu majanduslikult kindlustatud mitu põlve, ei kavatsegi enam tôôle minna. Oma tervis on tähtsam.

Kui sul on võimalik, lõpeta töösuhe. Kui ei ole, siis vast esialgu haigusleht õige variant.

Puhata, tõmmata “juhe seinast välja” iga päev kasvõi 10 minutiks (kõik mediteerimised, lähed paned klappidest hea muusika ja jooksed või jalutad tiiru), sport, trenn ikka nii, et kõik muud mõtted korraks peast välja saab, PUHATA. Kuidagi peab selle peas ketrava plaadi korrakski seisma saama. Pikemalt puhkus, kuskile sõita (lihtsalt keskkonnavahetus või ujumaminek, ei pea olema kauge ja kallis), rutiinist välja, kohutsustest korraks vabaks saada. Mida nädalavahetustel teed jne, aktiivne puhkus! Mõni hobi uuesti üles leida või avastada, mida tahaks teha.

Pead endale hõlpu andma, muidu jõuga edasi punnides “küll ma hakkama saan, ma jõuan küll!” oled ühel hetkel voodis ja ei jaksa kättki tõsta või saad mõne kroonilise haiguse, kui kehal ikka väga villand saab sellest jõuga punnimisest. Elust peab natuke rõõmu ka tundma.

Ja oma keha eest tuleb hoolitseda, siis jaksab see sind pikemalt ja kaugemale vedada- vaadata, et sööks värsket ja vitamiinirikast ja tervislikult, natuke liikuda, normaalselt magada. See aitab tegelikult palju, isegi nt B-vitamiinide puudusest võib olla depressioon ja üleväsimus.

Oled liiga palju endale “ette tõstnud” (ingli keelet liiga palju oma taldrikul, st kohustusi üleliia), vaata, kust ja mida annab vähemaks tõsta. Äkki saavad lapsed aidata kodus rohkem, või mees? Äkki on midagi, mis võtab aega ja vaeva, aga millest sa ammu enam rõõmu ei tunne, mida annab ära kaotada- kohustus, üritus vms. On inimesi, kes halvasti mõjuvad, vähendada nendega kokkupuudet.

#4151759:

Oled liiga palju endale “ette tõstnud” (ingli keelet liiga palju oma taldrikul, st kohustusi üleliia), vaata, kust ja mida annab vähemaks tõsta. Äkki saavad lapsed aidata kodus rohkem, või mees? Äkki on midagi, mis võtab aega ja vaeva, aga millest sa ammu enam rõõmu ei tunne, mida annab ära kaotada- kohustus, üritus vms. On inimesi, kes halvasti mõjuvad, vähendada nendega kokkupuudet.

Tal ei ole ju kodus elavat meest, miks armuke peaks tema koduses majapidamises abiks olema? Teismelised lapsed vajavad ikka vähemalt ühte vanemat?

#4151588:

Mina olin 42, kui tulin töölt ära. Lihtsalt lõpetasingi selle jama. Totaalselt väsinud ja läbipõlenud olin. Varasema karjääriga elu majanduslikult kindlustatud mitu põlve, ei kavatsegi enam tôôle minna. Oma tervis on tähtsam. Kui sul on võimalik, lõpeta töösuhe. Kui ei ole, siis vast esialgu haigusleht õige variant.

Nüüd hommikust õhtuni perekool, saadad inimesi tööle?