Teema: ,

minu arust pank vaatab välismaal töötajaid pigem kui riskitegurit.
siin oli ennist keegi laenuhaldur äkki oskaab kommenteerida.

Välismaal töötamine on riskantsem küll ( va arstid, it ala )
Osad võivadki välismaale jääde ja kontakti raskem saada, seega vajalik, et kaaslaenaja oleks Eestis.
Välismaal olles lisanduvad ka sealsed üürikulud lisaks muudele kuludele. Selle suure palgaga peaks olema võimalik siis panustada suurema omafinantseeringuga. Väikelaen oleks pigem miinuseks, näitab et pole suutnud eelnevalt palgast koguda.

See ei ole ju normaalne, et ei tohi kolida ja mingi hirm, et äkki uues kohas tööd ei leia, kui praeguses on olemas. Ei saanudki aru, et mis mure see üldse on ja mis vahet sel on, kui ühel (mehel) on palk piisavalt suur (välismaal tööl).

See on ju hoopis omamoodi olukord ja ei ole seotud konkreetselt emapalga saamisega.
Ilmselgelt on laenu taotlemisel see kolimine oluline – mitte, et kolida ei tohiks, aga laenu tingimusteks on ju 6 kuud töötasu laekumist ning töökoha olemasolu. Töötu inimene ei saa laenu, see on ju loogiline ning välismaal töötamine on oma (sageli paraku) ajutise ja tähtajalise iseloomu tõttu, nagu öeldud, riskifaktor.
Vaevalt laenuhalduril isiklikult oli midagi teie kolimise vastu, aga see on arusaadav, miks selles olukorras laenu ei pruugi saada.

Töökoht oleks plaanis ikka samaks jätta pärast. Enne rasedust oleme käinud pangas nõustamisel ka, et nagu üleüldse teada saada panga vaatevinklist kas oleksime laenuvõimelised(järelmakse pole, varasemaid laene pole, maksekäitumistega jäädi rahule jne). Õeldi, et ja pmst davai anna avaldus sisse ja läheb. Aga tundub jah, et ega enne targemaks ei saa kui ei käi pangas korra nõustamisel jälle kui see koht käes. Kuid aitäh kes viitsisid vastata 🙂

Kägu kirjutas:

Kui pankade meel nii muutlik on kuidas siis üldse uuesarenduste broneerimistasusid maksta saab? Maksan enda rahast ära ja pärast laenu ei antagi.

Sõlmid laenulepingu pangaga ära – laenusummat ei pea kohe välja võtma (intresse maksma hakkama), vaid selle saab siis, kui korter valmis. Siis on pangaga kõik vormistatud ja lihtsalt helistad/kirjutad haldurile, kui laenu välja maksmist vaja. Lisaks hüpoteegi seadmine, mida ei saa ka enne objekti valmimist vist panna – see tingimus pannakse siis laenulepingusse, et raha kättesaamiseks tuleb hüpteek seada.
Peab pangaga kontaktis olema ja kuulama, mida haldur räägib, mitte kiirustama broneerimisega.
Kui jutt käib sellest, et “tingimused vastavad sellele, et saaks laenu taotleda”, et tähenda see veel positiivset laenuotsust. Sellise kommentaari peale mina küll ei julgeks midagi broneerida.
Kui panga laenukomiteest juba otsus olemas, siis on laenu saamine kindel ja võib toimetada. Kujutan ette, et muutuda võib see vaid sel juhul, kui laenuvõtja enda olukorras midagi muutub.

Kägu kirjutas:

aga eelmisele. Võtad uusarenduse, aga vahepeal kaotad töö, siis ju tingimused muutuvad. Kas komisjon ei tule uuesti kokku, et me ikka laenu ei anna…sest teil pole töökohta hetkel leidke uus töökoht ja 6 kuud siis vaatame uuesti….
Ja broneerimistasu 10-20 tuhat läheb arendajale….

See võib ju ka muul juhul juhtuda, et töö kaotad – kui laen on juba välja võetud ja kodu ostetud. Laenutingimuste järgi peaks sellistest asjadest panka teavitama. Eks oleneb siis asjaoludest, mis edasi saab.
Mis vastust sa minult ootad? Elus võib kõike juhtuda.

Mul öeldi eile laenutaotlusele ära kolmel põhjusel:

1.) Liiga palju raha kulub väljas söömisele ja toidu koju tellimisele
2.) Kuu lõpus on arve tihti nullis
3.) Kord mitu kuud tagasi jäi krediitkaardi makse hilisemaks.

1.) Mul on siit kodust kolimine pooleli ja ei osta endale ühtki toiduainet enam koju teadmisega et kohe-kohe kolin. Tellingi koju. Töölõunad ja kohtumised söön nagunii väljas.
2.) Pangakontosid on mul kolm, tsükeldan raha nende vahel nii kuidas vaja ja kogun sääste üldse Mintoses ja Bondoras, mitte ei hoia pangaarvel. Neist taheti vaid tõendeid, et osalen seal investorina, mitte laenajana. Kui palju seal raha hoian, ei huvitanud kedagi.
3.) Tsükeldan raha mitme kaardi ja konto vahel. Krediitkaarti kasutan, aga alati kannan raha tagasi intressivaba perioodi jooksul. Alati välja arvatud see üks kord kui meeldetuletus tuli reede õhtul ja nädalavahetusel veel pangasisesed maksed ei liikunud.
See viimane oli laenuhalduri sõnul kõige olulisem põhjus. Olen pangale võlgu jäänud paar eurot ja sellest negatiivse laenuotsuse jaoks juba piisas. Kõik muu veel lisaks. Sissetulekud piisavad, lisatagatis, sissemakse, maksimaalsest laenuvõimest mitukümmend tuhat odavam likviidne kinnisvara ja ei saanud. Laenuhaldur soovitas pöörduda teise panka.

#3190966:

Eeltoodule lisan, et vaadatakse väga hoolikalt ka kinnisvara, mida osta soovid ja piirkonda, kus see asub.

Magalakorter Tallinnas või Tartus on ilmselt pangale ok.

3x odavama renoveerimist vajava maja ostu (isegi kui asub 15 km Tallinna piirist) võid ära unustada.

Igati loogiline ju. Renoveerimine ei ole odav töö ja palgast pangalaenu maksmise kõrvalt on selleks vähesed suutelised. Lõpuks ongi lagunev kinnisvara, millele ka uut ostjat võimatu leida on.

#3190967:

#3190966:

Eeltoodule lisan, et vaadatakse väga hoolikalt ka kinnisvara, mida osta soovid ja piirkonda, kus see asub.

Magalakorter Tallinnas või Tartus on ilmselt pangale ok.

3x odavama renoveerimist vajava maja ostu (isegi kui asub 15 km Tallinna piirist) võid ära unustada.

Igati loogiline ju. Renoveerimine ei ole odav töö ja palgast pangalaenu maksmise kõrvalt on selleks vähesed suutelised. Lõpuks ongi lagunev kinnisvara, millele ka uut ostjat võimatu leida on.

Ma ei räägi lõhki laenamisest, mille kõrvalt enam midagi teha ei jaksa. Pigem vastupidi. Minule öeldi, et saaksin laenu max 65 tuhat. Soovisin osta 20 tuhat maksvat maja u 15 km Tallinna piirist. Maja ei sobinud pangale, kuna “vesi on kaevus ja hoov korrast ära”.
Aasta hiljem sain sama kinnistu säästudest ostetud. Nüüdseks on seal palgast ehitatud uus maja peal ja käivad sisetööd. Seega tean üsna hästi, mida päriselt suudame, aga pangale seda paraku ära ei tõestada ei suutnud.