Tere. Kas kellelgi on kogemusi ja nõu jagada? Korter ostetud kodulaenuga, plaan korter üürile anda. Tahan teha kõike ametlikult ehk et maksta üüritulult tulumaksu ning teavitada ka panka korteri rendileandmisest nagu laenuleping ette näeb. Aga kuulsin nüüd, et sel juhul võib pank muuta lepingutingimusi ja tõsta laenuintressi. Kui tõenäoline see on?
Kui lähed kunagi oma laenulepingut muutma, siis pank vaatab, et arvele laekub sul igakuiselt üüriraha, mis võib tähendada sulle intressitõusu koos muude muudatustega.
Ega pank loll ole: tegite laenusoovi avalduse eluase soetada, nüüd aga muutus see äkitselt kasumit tootvaks objektiks ehk Te ju ise valetasite avaldust tehes. Saaks aru, kui aastaid juba laenu tagasi maksnud ja äkiliste põhjuste tõttu peate mõneks ajaks eluasemele välja üürima, et seljatada “pisukesi majandusraskusi” … kõigil võib elus keerulisi hetki olla. Need hetked ei tee eluaset veel äriobjektiks.
Tere. Kas kellelgi on kogemusi ja nõu jagada? Korter ostetud kodulaenuga, plaan korter üürile anda. Tahan teha kõike ametlikult ehk et maksta üüritulult tulumaksu ning teavitada ka panka korteri rendileandmisest nagu laenuleping ette näeb. Aga kuulsin nüüd, et sel juhul võib pank muuta lepingutingimusi ja tõsta laenuintressi. Kui tõenäoline see on?
Kui sa oled saanud kodulaenu, see tähendab ju otseselt, et oled saanud laenu oma kodu loomiseks. Kui tahad laenu äritegevuseks, siis võivad tingimused täiesti teised olla. Kui sa enda koduks mõeldud korteri, mis on ostetud kodulaenuga, paned raha teenima, siis tegemist ongi ju laenutingimuste muutusega. Uuri pangast järgi, mis sind ootaks, kui teeksid ametlikult kõik. Mitteametlik üürnik oma korteris on väga suur rahaline risk sulle endale.
Ja kui laen pole enam su oma kodu soetamiseks, siis ka makstud intressidelt TM tagasi ei saa.
Kui sa oled saanud kodulaenu, see tähendab ju otseselt, et oled saanud laenu oma kodu loomiseks. Kui tahad laenu äritegevuseks, siis võivad tingimused täiesti teised olla. Kui sa enda koduks mõeldud korteri, mis on ostetud kodulaenuga, paned raha teenima, siis tegemist ongi ju laenutingimuste muutusega. Uuri pangast järgi, mis sind ootaks, kui teeksid ametlikult kõik. Mitteametlik üürnik oma korteris on väga suur rahaline risk sulle endale.
Ja mis risk see siis on või mis suunas?Et kui ametlikult, siis üürnik ei või puugiks hakata?
Ega pank loll ole: tegite laenusoovi avalduse eluase soetada, nüüd aga muutus see äkitselt kasumit tootvaks objektiks ehk Te ju ise valetasite avaldust tehes. Saaks aru, kui aastaid juba laenu tagasi maksnud ja äkiliste põhjuste tõttu peate mõneks ajaks eluasemele välja üürima, et seljatada “pisukesi majandusraskusi” … kõigil võib elus keerulisi hetki olla. Need hetked ei tee eluaset veel äriobjektiks.
Eriti nõme on kedagi valetajaks tembeldada seetõttu, et mingi kinnisvara otstarve ajas muutuda võib. Seitse aastat tagasi kodulaenu OMA kodu tarbeks võttes ei olnud mul õrna aimugi, et võiksin viie aasta pärast oma tulevase kaasa pinnale kolida.
Teemaalgatajal soovitan pöörduda oma laenuhalduri poole. Usun, et laenutingimuste muudatuses mängib suurt rolli kui kaua oled juba laenu maksnud ja sinu üleüldine maksekäitumine.
Mina panka küsima/teavitama ei läheks. Üüriks ametlikult, tulumaksu maksaks ära. Pangalaenu maksaks edasi, kommunaale maksaks samuti oma arvelt.
Pangal puudub huvi ja võimalus kontrollida, kes korteris elab. Vähemalt seni, kuni korralikult laenu tagasi maksad.
KUI kunagi peaks mingi probleem tekkima (kuigi ma ei mõista mis teemal), las tõstavad SIIS intressi. Muud pank teha ei saa.
Kui kodulaen on juba olemas ja plaanid kinnisvara välja üürida, siis pead üürilepingu küll pangaga kooskõlastama, kuid reeglina pank intressi ei tõsta. Kui soovid sellel ajal, kui vara on üüril, teha laenulepingus mingeid muudatusi, siis pead intressitõusuga arvestama nii ehk naa. Siis kindlasti võetakse ka seda arvesse, et sinu esialgu endale koduks ostetud kinnisvara ei ole enam sinu kodu, vaid äriprojekt.
Kui tahad laenu võtta eesmärgiga osta kinnisvara, et see välja üürida, siis annab pank kohe teisttüüpi (kõrgema intressiga) laenu.
Nii on selles pangas, kus mina töötan.
Laenuhaldur.
Mina panka küsima/teavitama ei läheks. Üüriks ametlikult, tulumaksu maksaks ära. Pangalaenu maksaks edasi, kommunaale maksaks samuti oma arvelt.
Pangal puudub huvi ja võimalus kontrollida, kes korteris elab. Vähemalt seni, kuni korralikult laenu tagasi maksad.
KUI kunagi peaks mingi probleem tekkima (kuigi ma ei mõista mis teemal), las tõstavad SIIS intressi. Muud pank teha ei saa.
Sel juhul sa rikud laenulepingut. Laenu tagatiseks oleva vara väljaüürimine on vaja pangaga kooskõlastada.
Sel juhul sa rikud laenulepingut. Laenu tagatiseks oleva vara väljaüürimine on vaja pangaga kooskõlastada.
Tead, nad võivad sinna lepingusse igasuguseid jaburaid punkte sisse toppida, aga ma pakun, et ca 99% inimestest, kes laenu võtnud, on neid ignoreerinud ja pole ka mittemidagi juhtunud.
nt on tavaliselt laenulepingus punkt, et sissetulekute vähenemisel on vaja koheselt panka teavitada.
kas tõesti arvad, et kui võtad 20a eluasemelaenu, siis iga kord, kui töökohta vahetatakse või töölt koondatakse, siis kohe kõik jooksevad panka jutuga, et nüüd on meil kuu-kaks väiksem sissetulek, et pank saaks lahkelt intressi suurendada või nõuda, et tuleb panna lisahüpoteek mõne sugulase kinnisvarale.
otsi lolli.
Sel juhul sa rikud laenulepingut. Laenu tagatiseks oleva vara väljaüürimine on vaja pangaga kooskõlastada.
Tead, nad võivad sinna lepingusse igasuguseid jaburaid punkte sisse toppida, aga ma pakun, et ca 99% inimestest, kes laenu võtnud, on neid ignoreerinud ja pole ka mittemidagi juhtunud.
nt on tavaliselt laenulepingus punkt, et sissetulekute vähenemisel on vaja koheselt panka teavitada.
kas tõesti arvad, et kui võtad 20a eluasemelaenu, siis iga kord, kui töökohta vahetatakse või töölt koondatakse, siis kohe kõik jooksevad panka jutuga, et nüüd on meil kuu-kaks väiksem sissetulek, et pank saaks lahkelt intressi suurendada või nõuda, et tuleb panna lisahüpoteek mõne sugulase kinnisvarale.
otsi lolli.
Võin sulle täiesti kindlalt öelda, et laenulepingus ei ole sellist punkti, mis käsib panka teavitada töökaotusest, sissetulekute vähenemisest või töökoha vahetusest. Laenuvõtja peab pangaga kontakteeruma AINULT SEL juhul, kui on oht, et ta ei jaksa enam laenumakseid tasuda. Seda selleks, et koos pangaga leida siis sobiv lahendus, kuidas edasi minna – kas vormistada maksepuhkus, pikendada laenuperioodi (et kuumakse oleks väiksem) või halvimal juhul, hakata planeerima vara müüki ja laenulepingu lõpetamist.
Ära mõtle enda peas asju välja!
See punkt on aga küll täiesti selgelt kirjas (vanemate lepingute puhul), et tagatisvara väljaüürimine tuleb kooskõlastada pangaga.
Võin sulle täiesti kindlalt öelda, et laenulepingus ei ole sellist punkti, mis käsib panka teavitada töökaotusest, sissetulekute vähenemisest või töökoha vahetusest.
meil oli. eluasemelaen võetud aastal 2003.
Võin sulle täiesti kindlalt öelda, et laenulepingus ei ole sellist punkti, mis käsib panka teavitada töökaotusest, sissetulekute vähenemisest või töökoha vahetusest.
meil oli. eluasemelaen võetud aastal 2003.
Palun kopi oma laenulepingust sõna-sõnalt see koht!
Palun kopi oma laenulepingust sõna-sõnalt see koht!
😛 palun väga:
punkt 19.1, alalõik e):
“Laenusaaja kohustub:
….
e) teatama Pangale oma palgatingimuste halvenemisest 5 (viie) päeva jooksul arvates sellekohase töölepingu muutuse vormistamisest
…”
/autor AS Eesti ühispank, 2003a/
Et kui isegi palga vähenemisest mõne euro võrra peab teavitama, siis loomulikult tuleb teavitada ka juhul, kui palk üldse ära lõpeb.
Palun kopi oma laenulepingust sõna-sõnalt see koht!
???? palun väga:
punkt 19.1, alalõik e):
“Laenusaaja kohustub:
….
e) teatama Pangale oma palgatingimuste halvenemisest 5 (viie) päeva jooksul arvates sellekohase töölepingu muutuse vormistamisest
…”
/autor AS Eesti ühispank, 2003a/
Et kui isegi palga vähenemisest mõne euro võrra peab teavitama, siis loomulikult tuleb teavitada ka juhul, kui palk üldse ära lõpeb.
Aga sa uuenda siis oma andmeid:
Eraisiku laenulepingu tootetingimused:
Teabe esitamine
48. Klient täidab viivitamatult alljärgnevad kohustused:
48.1 teatab pangale kliendi või tagatise andja vastu alustatud kriminaal-, kohtu-, täitemenetlusest või
pankrotiavaldusest;
48.2 teavitab panka lepingu mis tahes tingimuse rikkumisest;
48.3 tõendab panga nõudel laenu otstarbelist kasutamist. Kui pank laenab edasi krediidi- või
finantseerimisasutuselt või avalik-õiguslikult isikult saadud raha, lubab klient ka neil laenu otstarbelist
kasutamist kontrollida;
48.4 annab pangale teada kindlustusjuhtumist, tagatisvara võõrandamisest või koormamisest ja muudest
asjaoludest, mis võivad tagatise väärtust vähendada;
48.5 esitab panga nõudel
• tagatisvara väärtuse hinnangu, mille on koostanud panga aktsepteeritud hindaja;
• muud dokumendid tagatise kohta;
48.6 panga üldtingimustes toodud teavitamiskohustused.
Allikas: https://www.seb.ee/files/tingimused/eraisiku_laenulepingu_tootetingimused_01062019_est.pdf
Me elame aastas 2019, mitte 2003. Vahepeal on meil siin tulnud EL ja nii mitmedki seadused seoses sellega muutunud või lausa kadunud.
Ok, ma siiski lõpuni sinuga ei vaidle, sest seal pangas, kus mina töötan, ei ole nimetatud kohustust mitte iialgi olnud. Küll aga on olnud kohustus teavitada, kui tagatisvara üüritakse välja või tekib selle mingi muu koormatis.
Me elame aastas 2019, mitte 2003. Vahepeal on meil siin tulnud EL ja nii mitmedki seadused seoses sellega muutunud või lausa kadunud.
kurb, et proua “laenuspetsialist” oma tööd ei tunne.
eluasemelaene antakse keskmiselt 20-25 aastaks. tollal, kui ise võtsime, anti neid lahkelt ka 30a ja isegi 35a tähtajaga. Jah, praegu on aasta 2019, aga see ei tähenda seda, et varemallkirjastatud laenulepingud enam ei kehtiks. Kehtivad kenasti ikka samamoodi ning tollased laenuvõtjad ja praegused pangatöötajad peavad lähtuma tollastest, allkirjastatud lepingutest, mitte hakkama jahuma mingit umbluuid “praegustest lepingutest”, mis võivad erineda tollastest, kuid samuti praegukehtivatest nagu öö ja päev.
Kehtib see leping ja need konkreetsed laenutingimused, mis kehtisid tol ajahetkel, kui need mõlemapoolselt allkirjastati.
Ka teemaalgataja räägib aastaid tagasi võetud laenust, mitte aastal 2019a võetud laenust.
Me elame aastas 2019, mitte 2003. Vahepeal on meil siin tulnud EL ja nii mitmedki seadused seoses sellega muutunud või lausa kadunud.
kurb, et proua “laenuspetsialist” oma tööd ei tunne.
eluasemelaene antakse keskmiselt 20-25 aastaks. tollal, kui ise võtsime, anti neid lahkelt ka 30a ja isegi 35a tähtajaga. Jah, praegu on aasta 2019, aga see ei tähenda seda, et varemallkirjastatud laenulepingud enam ei kehtiks. Kehtivad kenasti ikka samamoodi ning tollased laenuvõtjad ja praegused pangatöötajad peavad lähtuma tollastest, allkirjastatud lepingutest, mitte hakkama jahuma mingit umbluuid “praegustest lepingutest”, mis võivad erineda tollastest, kuid samuti praegukehtivatest nagu öö ja päev.
Kehtib see leping ja need konkreetsed laenutingimused, mis kehtisid tol ajahetkel, kui need mõlemapoolselt allkirjastati.
Ka teemaalgataja räägib aastaid tagasi võetud laenust, mitte aastal 2019a võetud laenust.
Kuule, varem allkirjastatud laenulepingud kehtivad ikka. Samas, on terve rida muudatusi, mis varasemad reeglid ümber muudavad. Kuna ma ei ole SEBi haldur, siis ma eriti ei viitsi nüanssidesse süüvida. Võin vaid seda kinnitada, et seal pangas, kus mina töötan, et ei ole kunagi olnud töö kaotamise-vahetamise või sissetuleku vähenemise teatamise nõuet olnud. Küll aga on olnud nõue teavitada sellest, kui tagatisvara antakse üürile. Paistab, et see tingimus on ka sinu lepingus.
Seal pangas, kus mina töötan on kõik TÜÜPTINGIMUSED, mis sõlmitud enne 15.01.2007 kehtetud. Üldtingimused muidugi kehtivad, olenemata sellest, kas laenuleping on sõlmitud aastal 1997 või 2019, aga tüüptingimused, mis on varasemad kui 15.01.2007, on kõik kehtetud.
Me elame aastas 2019, mitte 2003. Vahepeal on meil siin tulnud EL ja nii mitmedki seadused seoses sellega muutunud või lausa kadunud.
kurb, et proua “laenuspetsialist” oma tööd ei tunne.
eluasemelaene antakse keskmiselt 20-25 aastaks. tollal, kui ise võtsime, anti neid lahkelt ka 30a ja isegi 35a tähtajaga. Jah, praegu on aasta 2019, aga see ei tähenda seda, et varemallkirjastatud laenulepingud enam ei kehtiks. Kehtivad kenasti ikka samamoodi ning tollased laenuvõtjad ja praegused pangatöötajad peavad lähtuma tollastest, allkirjastatud lepingutest, mitte hakkama jahuma mingit umbluuid “praegustest lepingutest”, mis võivad erineda tollastest, kuid samuti praegukehtivatest nagu öö ja päev.
Kehtib see leping ja need konkreetsed laenutingimused, mis kehtisid tol ajahetkel, kui need mõlemapoolselt allkirjastati.
Ka teemaalgataja räägib aastaid tagasi võetud laenust, mitte aastal 2019a võetud laenust.
Kuule, varem allkirjastatud laenulepingud kehtivad ikka. Samas, on terve rida muudatusi, mis varasemad reeglid ümber muudavad. Kuna ma ei ole SEBi haldur, siis ma eriti ei viitsi nüanssidesse süüvida. Võin vaid seda kinnitada, et seal pangas, kus mina töötan, et ei ole kunagi olnud töö kaotamise-vahetamise või sissetuleku vähenemise teatamise nõuet olnud. Küll aga on olnud nõue teavitada sellest, kui tagatisvara antakse üürile. Paistab, et see tingimus on ka sinu lepingus.
Seal pangas, kus mina töötan on kõik TÜÜPTINGIMUSED, mis sõlmitud enne 15.01.2007 kehtetud. Üldtingimused muidugi kehtivad, olenemata sellest, kas laenuleping on sõlmitud aastal 1997 või 2019, aga tüüptingimused, mis on varasemad kui 15.01.2007, on kõik kehtetud.
Minu laenulepingus on ka selline punkt olemas, mis kohustab mind panka teavitama kui minu sissetulekud peaksid vähenema. Laen võetud endisest Krediidipangast :).
Mul ka see sissetuleku vähenemise punkt lepingus. Laen võetud 10 a tagasi. Swedbank.
Loen kohe huviga, et lausa pangahärrad luusivad ukse taga ja uurivad, kes seal sees elab, lisaks igast sissetuleku muutusest pead kohe panka teavitama, et siis kriisiplaan koostada!
Ütlen ausalt, et mu palk on üle 2000 ja laenumakse 130 euri. Palk kogu aeg suurenenud.
Lihtsalt naeran selle jutu peale.
Loen kohe huviga, et lausa pangahärrad luusivad ukse taga ja uurivad, kes seal sees elab, lisaks igast sissetuleku muutusest pead kohe panka teavitama, et siis kriisiplaan koostada!
Ütlen ausalt, et mu palk on üle 2000 ja laenumakse 130 euri. Palk kogu aeg suurenenud.
Lihtsalt naeran selle jutu peale.
Naera kui tahad. Jutt käib praegu ju sellest, mis on kirjas laenulepingus. See, kas sa neist tingimustest ka kinni pead või mitte, on hoopis teine teema.
Mul ka see sissetuleku vähenemise punkt lepingus. Laen võetud 10 a tagasi. Swedbank.
Kas sina võid kopida sõnastuse siia?
Mulle tuli laenunõustaja rääkima et ka siis kui koduks ostetud korterisse panna elama vend või ema tuleb panka teavitada.
Kas nii pole võimalik et ostetav korter on hüpoteegivaba ja panga küljes kinni on vanaema maamaja? Tema on ainus kelle kohta on kindel et 10 aasta jooksul ta kindlasti kuhugi kolida ei kavatse ja pole vaja pidevalt teatama käia oma eraelust.
Kas nii pole võimalik et ostetav korter on hüpoteegivaba ja panga küljes kinni on vanaema maamaja? Tema on ainus kelle kohta on kindel et 10 aasta jooksul ta kindlasti kuhugi kolida ei kavatse ja pole vaja pidevalt teatama käia oma eraelust.
Kui vanaema maamaja on selleks piisavalt väärtuslik… milles ma küll tõsiselt kahtlen.
Aga sa uuenda siis oma andmeid:
Aitähh “soovitamast”, aga ma suutsin oma 20a pangalaenu juba paar aastat tagasi ennetähtaegselt ära lõpetada 🙂
Üht asja tahan pankadega suhtlemisest veel öelda: Peaaegu iga nendepoole pöördumine võib lõppeda lepingu mingi uue lisa tekitamisega ja see alati kahjuks maksab ning päris palju.
Ma ei kutsu üles lepingut rikkuma, aga ma räägin, kuidas mina teeks. Ma ilmselt ei läheks oma panka korteri üürimisest rääkima. Ma teeks endale kuhugi teise panka ka konto, kuhu üürniku makstud raha hakkab laekuma. Oma korteriga seotud kommunaale maksaks ikka sealt kust siiamaani. Uue konto pealt hakkaks selle üürikorteriga seotud kulusid maksma, mille koos elukaaslasega üürin.
Kuna ma ei taha maksuametiga probleeme, siis kas jätaks oma eluasemelaenu intressi pangast tuludeklarile üldse kandmata või tõenäoliselt kannaks ja pärast kustutaks deklaratsioonist ära. Seega pank teab, et ma deklareerisin eluasemelaenu intressi, aga tegelikult ei deklareerinud ja riiki maksudega petnud pole.
Mul ka see sissetuleku vähenemise punkt lepingus. Laen võetud 10 a tagasi. Swedbank.
Minu laen on ka võetud 10 aastat tagasi Swedist. Ja minul sellist punkti lepingus ei ole. Üsna kindlalt ei ole ka sinul.
Kuna ma ei taha maksuametiga probleeme, siis kas jätaks oma eluasemelaenu intressi pangast tuludeklarile üldse kandmata või tõenäoliselt kannaks ja pärast kustutaks deklaratsioonist ära. Seega pank teab, et ma deklareerisin eluasemelaenu intressi, aga tegelikult ei deklareerinud ja riiki maksudega petnud pole.
Sellest jutust ei saa mina küll mitte midagi aru. Mis mõttes kannad deklaratsioonile ja siis kustutad ära. Ja siis pank teab, et deklareerisid, aga tegelikult ei deklareerinud.
Nalja teed või?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
