Olen mõelnud, et võiks kodu lagedamaks teha. Mingi aeg tagasi sai remonditud paari tuba. Ja asjad, mis enne olid ja kasti pakitud, ei tahtnud enam tagasi minna sama teed sama libedalt.
Kas olete mõelnud seda, ära teinud või meeldib teile muu variant?
Ma alustasin vannitoast. Ega mul polegi olnud seda, et kümme erinevat dušigeeli ja maskipotsikut ja šampooni ja kõik servad ja ääred täis. Aga katsusin miinimumini viia ja nüüd on hoopis teine. Ise kasutan seepi enamasti, nii et neid geele on kodus kaks tükki, teised tahavad.
Elutuba. Jah, raamatud mulle meeldivad. Aga otsustasin, et aknalaudadele ei pane enam ühtegi asja. Nipsasju eriti pole, klaasi taga kapis on üks klaasist tähtkuju. Laual küünlajalg ja keraamiline kauss.
Riide-jalanõudega nii, et neid katsun hoida, kuna tahan kaua kasutada ja ribadeks kanda. Ja suureks saanud laste osasid asju katsun ka panipaigas alles hoida. Kõik, mis kasutuskõlblik, aga ise ei soovi, viin siis uuskasutusse või annan ära. Kuigi mingit asjadeuputust otse pole olnud, sest noortena olime sellised vaesed ja kodu oli isegi lage.
Jagage oma tegevusi ja mõtteid ka palun.
Teema: Lagedamaks
Mul praegu sama teema käsil: olen puhkusel ja otsustasin, et sorteerin asju ja teen suurpuhastuse. Hetkel olen suutnud ainult oma vanad kalendrid ja kalendermärkmikud ära likvideerida.
Köögis on nõudekapp nii pilgeni täis, et tassi- ja taldrikuvirnad kipuvad juba ümber kukkuma. Peaks vist neid ka harvendama. Perel on omad väljakujunenud lemmiknõud, ülejäänuid ei kasutata.
Mul hullult asju pole, aga hakkasin tekitama “pean-ära-kasutama”-sektsioone erinevates kategooriates. Paratamatult tekib neid “lõppe” – vannitoas, kuivainekapis jne.
Maal “lõpuni kandmiseks” mõeldud riided – otsustasin, et vaat’ need kannan nüüd selle suvega ribadeks, ülejäänud panin ära. Kandsin ribadeks, nüüd selle võrra kapp tühjem. Tuleb kolmas aasta, kapis täitsa on ruumi. Hetkel linnast midagi peale tulemas ka pole 🙂
Või laste kunsti- ja meisterdamisvahendite jäägid – need-ja-need kasutatagu esimesena ära.
Jne.
Maiga kord kodunurka avades mõtlen, et miks lagedat maksustama peaks.. Et kas selleks, et metsi istutataks või põldusid loodaks? 😀
Ja siis taipan, et mu aju teeb lihtsalt trikke. 🙂
Maiga kord kodunurka avades mõtlen, et miks lagedat maksustama peaks.. Et kas selleks, et metsi istutataks või põldusid loodaks? ????
Ja siis taipan, et mu aju teeb lihtsalt trikke. ????
Jaa, mina tegin teema ja ma ka ei saanud kirjutada kahe eraldi sõna. Soov oli kirjutada – kodu lagedamaks.
Mul hullult asju pole, aga hakkasin tekitama “pean-ära-kasutama”-sektsioone erinevates kategooriates. Paratamatult tekib neid “lõppe” – vannitoas, kuivainekapis jne.
Maal “lõpuni kandmiseks” mõeldud riided – otsustasin, et vaat’ need kannan nüüd selle suvega ribadeks, ülejäänud panin ära. Kandsin ribadeks, nüüd selle võrra kapp tühjem. Tuleb kolmas aasta, kapis täitsa on ruumi. Hetkel linnast midagi peale tulemas ka pole ????
Või laste kunsti- ja meisterdamisvahendite jäägid – need-ja-need kasutatagu esimesena ära.
Jne.
Vaat see on hea idee! Mul on ka vannitoas liiga palju nodi. Ja see on tõesti kõik minu nodi. Lapsel on šampoon, palsam ja dušigeel, mehel on absoluutselt sügavalt savi, mis toodetega tema oma ihu harib.
Aga minu probleem pole mitte vanade asjade vähendamine, vaid uute juurde ostmine. Kogu aeg peab mingi tagavara olema ja isegi kui midagi otsa saab, on mul vähemalt 2-3 sama funktsiooniga toodet juba varuks. Riiete jms pean veel piiri, sest need ei kulu eest nii kiiresti ära ja mõjub teadmine, et kappi ei mahu.
Aga vannitoa-nodi on suhteliselt väikesed asjad, kuhugi ikka selle potsiku või pudeli suskan ja ära kulub ju nagunii jne jne. Niisuguse mõttekäigu ajel ma neid kokku ostan. Kui koroona algas ja poes käimisest ära võõrutati, vaatasin oma varud üle ja sain aru, et kehahooldus-osakonna võib mitmeks aastaks kinni panna, mina olen ikka puhas ja kreemitatud.
Kuidas te olete end liigsete tagavarade ostmisest võõrutanud? Mul on praegu nt 5 tuubi hambapastat, 4 näopesuvahendit (2 vedelat ja 2 tahket) ja karbitäis tahkeid šampoone (ei mäleta, kui palju) ootejärjekorras. Ja kui kuskilt on huvitav toode või soodne hind jms, ostan raudselt jälle juurde.
Ainus, mille olen suutnud ära lahendada, on vedel šampoon. Seda on ainult üks pudel, sest see on 1,5 liitrine hiidpudel. Super, ei mingit 5 ühe korra proovitud pudelit vedelemas. Aga näokreemi nt müüakse lihtsalt minu kiusamiseks krdi 30 ml purgikestes.
Kuidas see hamsterdamine lõpetada?
Kuidas see hamsterdamine lõpetada?
Kus kandis elad? Kui linnas või käid vähemalt kord nädala, siis ei tasu ette osta rohkem kui 1 toode kui eelmine ehk poole peal. Neid sooduseid tehakse lihtsalt igal pool ja nii tihti. Ise olen seda mähkmetega avastanud, et no tundub maru hea hind, aga järgmises poes on ka ja ülehomme on ka ja netis on veel parem jne.
Ainuke erand on ehk söödavamad! toiduained, mitte kõiki. Näiteks kui iga hommik sööte putru on OK, et ongi kolm pakki pudruhelbeid varuks. Kui sööte kord kuus tatart pole mõistlik ka soodusega kolme pakki tatart ette osta.
Aitab ilmselt poenimekirja tegemine ja selles kinni hoidmine. Ei osta asju sest on soodne või ma ei mäleta, kas seda oli ja avastad kodus, et lausa 4 tükki olemas, sest eelmised korrad ka ei mäletanud.
See seisvate asjade kogumine on ilmselt suurem kulu kui emotsioonide ajel soodukaga ostmine kui see, et ostetakse siis kui tõesti juba vaja.
Ma tegin kunagi endale midagi inventuuri-laadset: panin kirja, mitu dušigeeli, parfüümipudelit, kehakreemi jms kapis varuks on. Samuti olen sügavkülma ja kuivainete puhul loendamist kasutanud. Mulle annab see hea ülevaate sellest, mida ja kui palju asju on. Kui ikka dušigeeli oli õle 10 pudeli, siis panin ostmise pausile. Kõigepealt tarvitan vanad ära, siis uued asemele.
Kõige parem revideerimine on kolimine.
Uskumatu kui palju võib inimesel olla asju, mida ta tegelikult ei vaja.
Ma panin endale raamatuostukeelu mõned aastad tagasi peale. Neid saab väga edukalt laenutada. Mitu korda sa ikka sama asja loed. Ma isegi ei tea, mitusada raamatut mul oli, alles jätsin vaid mõned. Üleliigsed nõud andsin ära ja panin müüki. Riided ja jalanõud vaatasin väga kriitilise pilguga üle.
Mida vähem asju seda lihtsam elu!
Sisustan just Ukraina põgenikele kodu, tuttavad ka juba pakuvad asju (korralikke) – mööblit, voodipesu, mänguasju, nõusid. Aga kõigepealt teen enda kapid tühjaks.
Mina ei osta mingeid varusid. Uue asja ostan kui vana on otsas või kohe otsa saamas. Mõnikord on juhtunud, et läheb meelest uus osta, siis lihtsalt vahepeal kasutan laste hambapastat või mehe šampooni.
Kui kööki on kogunenud palju poolikuid kuivainepakke, siis teen improviseeritud toite rohkem, et need lõpud ära kasutada.
Raamatuid ostan ainult lastele, siiski on neid meile palju kingitud. Eelistan laenutada raamatukogust. Sellel aastal sorteerisin raamaturiiulit ja andsin ära hulga raamatuid, mida ei pidanud vajalikuks alles hoida.
Mina tegin juba 5 aastat tagasi oma kodu konmari järgi korda ja juurde pole õieti midagi ostnud. Mulle meeldib, kui pole liigseid asju. Mul nt on 1 voodipesukomplekt. Vahetuse päeval on nii, et hommikul masinass ja õhtul uuesti voodisse. Kappides on ruumi ja no nii mõnus on. Isegi lapsed tegid selle oma tubades/kappides ära ja nii rahul on.
Nii lihtne on koristada ja isegi 6-aastane suudab oma riidekapi korras hoida.
Mina ei osta mingeid varusid. Uue asja ostan kui vana on otsas või kohe otsa saamas.
Ma olen ka varem niimoodi käitunud, aga pärast seda kui sõda algas, siis see on muutunud. Nüüd ostan täiesti teadlikult varuks näiteks just hambapastat, seepi, hambaharjasid on ka varuks, mida varem ei ole iial olnud.
Mind on hirmutanud need lood, kui ma näen, et juba nädalaga, kahe nädalaga on seni tsiviliseeritult elanud inimesed täiesti sellises seisus nagu sõda oleks juba kestnud aastaid (näiteks see nälga surnud ema lugu ja poeg tema haual oma koduhoovis).
Olen ka koju ostnud näiteks C-vitamiini. Täiesti loll, nagu mul seda väga vaja oleks, eks. Kui peakski sõda puhkema, kas ma siis sellest üldse saaksin mingit abi, et mul on kuskil uus hambahari ja purk c-vitamiini või tükiseepi.
Aga jah, mul on pigem vastupidine suund praegu, täiendan varusid, mitte ei viska kõike ära.
Siiski, väikseks jäänud ja kasutatud riideid ma olen kõvasti sel aastal vähendanud, olen viinud otse oma tuttavaile, kes tegelevad sõjapõgenike abistamisega. Laste riideid ja jalatseid peamiselt. Neid olen varemgi ära andnud, pole mõtet koguda ja varuda.
Mina ei osta mingeid varusid. Uue asja ostan kui vana on otsas või kohe otsa saamas.
Ma olen ka varem niimoodi käitunud, aga pärast seda kui sõda algas, siis see on muutunud. Nüüd ostan täiesti teadlikult varuks näiteks just hambapastat, seepi, hambaharjasid on ka varuks, mida varem ei ole iial olnud.
Mind on hirmutanud need lood, kui ma näen, et juba nädalaga, kahe nädalaga on seni tsiviliseeritult elanud inimesed täiesti sellises seisus nagu sõda oleks juba kestnud aastaid (näiteks see nälga surnud ema lugu ja poeg tema haual oma koduhoovis).
Olen ka koju ostnud näiteks C-vitamiini. Täiesti loll, nagu mul seda väga vaja oleks, eks. Kui peakski sõda puhkema, kas ma siis sellest üldse saaksin mingit abi, et mul on kuskil uus hambahari ja purk c-vitamiini või tükiseepi.
Aga jah, mul on pigem vastupidine suund praegu, täiendan varusid, mitte ei viska kõike ära.
Siiski, väikseks jäänud ja kasutatud riideid ma olen kõvasti sel aastal vähendanud, olen viinud otse oma tuttavaile, kes tegelevad sõjapõgenike abistamisega. Laste riideid ja jalatseid peamiselt. Neid olen varemgi ära andnud, pole mõtet koguda ja varuda.
Mis nälga surnud ema? Pole kuulnudki. Kas saaks palun lingi?
Mis nälga surnud ema? Pole kuulnudki. Kas saaks palun lingi?
Seda suurelt Eesti pealkirjadest läbi ei ole käinud, aga artiklite sees on kirjutatud, Postimehe mingis galeriis on see foto olnud korduvalt. Guugeldades leidsin sellise lingi, poiss viis pärast veel ema hauale süüa, konserve ja mingeid muid toidupakke. 6-aastane laps, Butšas.
https://nypost.com/2022/04/07/ukrainian-brothers-place-food-on-moms-grave-after-she-starved/
Üks teine artikkel kirjeldab, et ema oli ka paanikas ja depressioonis, ei söönud seetõttu 15 päeva midagi, nii et surma põhjustas hirm, nälg oli selle tagajärg. Muidugi ei tea, kas neil kodus oligi mingi kahe nädala toiduvaru kõikide jaoks, aga mind vapustas tõesti selle loo puhul just see, et nii kiiresti näljasurm. See pani mõtlema, et kas endal ikka on igaksjuhuks mingeid varusid nii palju, et näiteks kuu kuidagi hinges püsida kui vaja. Selle poisi ja ema lugu kajastati ikka üle maailma väga palju.
Meil on palju varusid, st sööki, vett, pesukapsleid, esmaabivahendeid ja selliseid asju, aga need ei ole nii, et need kogu aeg näha oleksid. Selleks on eraldi ruumid.
Eluruumid hoiame üsna lagedad. Ei ole vaipu, ei ole kardinaid – on mingist taimest rulood. Aknalaudadel ei ole mitte midagi. Kõik raamatud on klaasi taga kapis, kappide peal pole midagi. Seintel on vähesed maalid või graafilised lehed ning tugitoolidel ja diivanil pole mingit värvilist mudru, ebamugavaid patju jne.
Kingi on mul näiteks täpselt kaks paari, pluss kahed toasussid, ühed talvesaapad, kummikud ja ühed nahast soliidsemapoolsed plätud. Jope on üks, mantel ka üks. Sviitreid kaks. Seelikuid kaks. Pluuse peaks olema 5. Rohkem on ainult lühikesi pükse, olen ühikeste pükste inimene. Aastaringselt kodus, suvel sobivates kohtades ka väljaspool kodu. Neid on mul vist 8.
Oh kuidas tahan kõike lagedamaks! Mul kaks kodu, üks enam-vähem ok, kuigi ka üleliigseid asju. Aga see teine on õudus kuubis, maja ehitatud 1957 minu vanaisa ja vanaema poolt ning mingil hetkel sai sinna juurde kolitud kogu minu vanemate ja minu kola… Kogu seda jama on juba väga palju vähendatud, aga no jätkuvalt on ebavajalikku nii palju ees, et vajalikele asjadele pole piisavalt ruumi. Selle juurde käib maadlemine vanematega, et kuidas ikka asju korraldada. Vahel tahaks lihtsalt karjuda…
Alustasin ka paar nädalat tagasi Konmari korrastusega, ring on enamvähem peal. Väga rahul, kodus on kohe rohkem õhku!
Mina ei osta mingeid varusid. Uue asja ostan kui vana on otsas või kohe otsa saamas.
Ma olen ka varem niimoodi käitunud, aga pärast seda kui sõda algas, siis see on muutunud. Nüüd ostan täiesti teadlikult varuks näiteks just hambapastat, seepi, hambaharjasid on ka varuks, mida varem ei ole iial olnud.
Mind on hirmutanud need lood, kui ma näen, et juba nädalaga, kahe nädalaga on seni tsiviliseeritult elanud inimesed täiesti sellises seisus nagu sõda oleks juba kestnud aastaid (näiteks see nälga surnud ema lugu ja poeg tema haual oma koduhoovis).
Olen ka koju ostnud näiteks C-vitamiini. Täiesti loll, nagu mul seda väga vaja oleks, eks. Kui peakski sõda puhkema, kas ma siis sellest üldse saaksin mingit abi, et mul on kuskil uus hambahari ja purk c-vitamiini või tükiseepi.
Aga jah, mul on pigem vastupidine suund praegu, täiendan varusid, mitte ei viska kõike ära.
Siiski, väikseks jäänud ja kasutatud riideid ma olen kõvasti sel aastal vähendanud, olen viinud otse oma tuttavaile, kes tegelevad sõjapõgenike abistamisega. Laste riideid ja jalatseid peamiselt. Neid olen varemgi ära andnud, pole mõtet koguda ja varuda.
No ütleme, et see on natuke teine asi. Need on sellised varud, mida viimastel aegadel on soovitatud koju varuda, et kui vaja oleks. Peaasi on, et need oleks kontrolli all. Hambahari ehk ei aegu, aga aeguvad asjad siis jälle kontrolli alla, et enne aega asendada uutega. Muidu on lihtsalt raiskamine, kui kogu kupatus tuleb ära visata. Samas see pole tuppa ja vannituppa asjade kuhjamine, eluruumid saavad ikka olla tühjemad.
Igasugu totsikud ja pudelid, mis kehale mõeldud, saab just nii ära kasutada, et olemasolevad kasutad lihtsaalt ära ja kui otsas on, ostad ühe või kaks juurde ja kõik. Mul oli taga riiulil nn sahvris vana shampoon, mis oli kunagi kingitud, Jyski oma, suur pudel ja veel mingi sarnane, aastaid seisnud seal. Kasutasin pesu pesemiseks need vanad asjad ära.
Ma päris ühte voodipseu komplekti ei tahaks, liiga äärmuslik tundub see. Ja siis oota selle taga, et millal kyuivab ja ei saa kohe uusi panna, kui vahetad. Kuivatit pean liigseks ressursside raiskamiseks, kuivatan (vanasti restil) nüüd õues. Kuivatit polegi ja ei plaani ka.
Mulle asjad sobivad. Eesti kliimas on eri üleriideid ja jalanõusid vaja. Näiteks kodu-, töö-, vaba-aja, peo-, linna-, maa-, suve-, kevad-sügise-, talve-, vihma-, spordi-, tuduriided jne. Eluruumide kohta peaks sama palju ruutmeetreid ladustusruume ja garderoobe olema. Siis oleksid toad ja asjad korras. Ja koristamine kerge.
Mulle asjad sobivad. Eesti kliimas on eri üleriideid ja jalanõusid vaja. Näiteks kodu-, töö-, vaba-aja, peo-, linna-, maa-, suve-, kevad-sügise-, talve-, vihma-, spordi-, tuduriided jne. Eluruumide kohta peaks sama palju ruutmeetreid ladustusruume ja garderoobe olema. Siis oleksid toad ja asjad korras. Ja koristamine kerge.
Kindlasti ei peaks eluruumide kohta olema sama palju ladustamiseruume. Siis poleks ju ikka vähema tarbimisega tegemist, ikka ülearu ja kergekäeliselt. Ja kas lõpuni kasutataksegi. Kodu lagedamaks saamine pole vaid silma alt ära sättimine. Ongi vähem kraami üldse. Eriti veel uyena ostetud.
Mulle asjad sobivad. Eesti kliimas on eri üleriideid ja jalanõusid vaja. Näiteks kodu-, töö-, vaba-aja, peo-, linna-, maa-, suve-, kevad-sügise-, talve-, vihma-, spordi-, tuduriided jne. Eluruumide kohta peaks sama palju ruutmeetreid ladustusruume ja garderoobe olema. Siis oleksid toad ja asjad korras. Ja koristamine kerge.
Kindlasti ei peaks eluruumide kohta olema sama palju ladustamiseruume. Siis poleks ju ikka vähema tarbimisega tegemist, ikka ülearu ja kergekäeliselt. Ja kas lõpuni kasutataksegi. Kodu lagedamaks saamine pole vaid silma alt ära sättimine. Ongi vähem kraami üldse. Eriti veel uyena ostetud.
Tead, kui mul lambipirn läbi põleb või tuleb spinati isu, siis ma tahan, et need mul kodus on, mitte et ma sõidaks nagu sina poodi seda ostma. Või kõnniks. Amortisatsioon on igal juhul sinu puhul suurem.
Mulle asjad sobivad. Eesti kliimas on eri üleriideid ja jalanõusid vaja. Näiteks kodu-, töö-, vaba-aja, peo-, linna-, maa-, suve-, kevad-sügise-, talve-, vihma-, spordi-, tuduriided jne. Eluruumide kohta peaks sama palju ruutmeetreid ladustusruume ja garderoobe olema. Siis oleksid toad ja asjad korras. Ja koristamine kerge.
Kindlasti ei peaks eluruumide kohta olema sama palju ladustamiseruume. Siis poleks ju ikka vähema tarbimisega tegemist, ikka ülearu ja kergekäeliselt. Ja kas lõpuni kasutataksegi. Kodu lagedamaks saamine pole vaid silma alt ära sättimine. Ongi vähem kraami üldse. Eriti veel uyena ostetud.
Tead, kui mul lambipirn läbi põleb või tuleb spinati isu, siis ma tahan, et need mul kodus on, mitte et ma sõidaks nagu sina poodi seda ostma. Või kõnniks. Amortisatsioon on igal juhul sinu puhul suurem.
See võrdlus ei muuda minu postituse või mõtte sisu. Mul on ka garaazis kingakaebis lambipirne varuks. Ei pea poodi minema kohe. Sügavkülmas ka toitu. Eriliste isutamiste jaoks tuleb ka poodi minna vahel. See siiski ei ole seotud sellega, et iga eluruumi jaoks peaks olema samas suurusea laoruum. Olen päri koguni sellega, mis välja öeldud nüüdsel ajal- juurde ehitada pole hooneid vaja, ininesed võiksid hiigeleramud tulevikus unustada, piisab vähemast.
Mulle asjad sobivad. Eesti kliimas on eri üleriideid ja jalanõusid vaja. Näiteks kodu-, töö-, vaba-aja, peo-, linna-, maa-, suve-, kevad-sügise-, talve-, vihma-, spordi-, tuduriided jne. Eluruumide kohta peaks sama palju ruutmeetreid ladustusruume ja garderoobe olema. Siis oleksid toad ja asjad korras. Ja koristamine kerge.
Kindlasti ei peaks eluruumide kohta olema sama palju ladustamiseruume. Siis poleks ju ikka vähema tarbimisega tegemist, ikka ülearu ja kergekäeliselt. Ja kas lõpuni kasutataksegi. Kodu lagedamaks saamine pole vaid silma alt ära sättimine. Ongi vähem kraami üldse. Eriti veel uyena ostetud.
Tead, kui mul lambipirn läbi põleb või tuleb spinati isu, siis ma tahan, et need mul kodus on, mitte et ma sõidaks nagu sina poodi seda ostma. Või kõnniks. Amortisatsioon on igal juhul sinu puhul suurem.
See võrdlus ei muuda minu postituse või mõtte sisu. Mul on ka garaazis kingakaebis lambipirne varuks. Ei pea poodi minema kohe. Sügavkülmas ka toitu. Eriliste isutamiste jaoks tuleb ka poodi minna vahel. See siiski ei ole seotud sellega, et iga eluruumi jaoks peaks olema samas suurusea laoruum. Olen päri koguni sellega, mis välja öeldud nüüdsel ajal- juurde ehitada pole hooneid vaja, ininesed võiksid hiigeleramud tulevikus unustada, piisab vähemast.
Kui Eestis veel taludes elati, olid talumajandus praeguses mõistes hiigeleramu koos aida ja saunaga btw. Varud pidid olema ja neid hoiti. Kui sul on koht olemas, saad praegugi hoida asju ALLES ja lisaks omatoodetud toitu, hoidiseid. Äraviskamine, äraandmine on tingitud ikka ruumipuudusest peamiselt. Riiete osas lisaks paratamatu suurusnumbri kasv. Nii et kui väga tahad keskkonnateadlik tarbija olla, siis jää palun samasse suurusmõõtu ????.
Korterites, kus saunad (sest majas sa ilmselt ei ela), on saunad enamalt panipaigaks muutunud. Meie korterid pärinevad kas nõukogude perioodist (normeeritud pind) või uuemast ajast, mil kasum ja myygihind dikteeris korteri planeeringu. Neis ei mahu tõesti hoida kõike vajalikku. Mitte et elanikud seda ei tahaks.
piisab vähemast.
Mu meelest oleks see ikka väga masendav elu, kui me kõik elaksime ainult sinnamaani, millest piisab. Üks põhukott küljeall, kellegi teise poolt kantud mingisugune pruun-hall kehakate (värviline ja kaunistustega kindlasti mitte, sest see on juba liialdus ja ressursi raiskamine) ja täpselt kalori järgi mõõdetud lobi söögiks. 8 tundi ööund (või piisab kui 6?), üks laps, sest sellest piisab jne.
Ma küll mõistan seda, et osad inimesed vajavad enda meelerahuks seda, et nende elukeskkond oleks lakooniline ja lage, aga no päris ekstreemseks ei tasu sellega ka minna. Minu jaoks on ainult üks voodipesukomplekt ekstreemne. Kas keegi iial kunagi külas ei käi? Ja kui on ainult üks paar jalatseid, näiteks talvel ainult üks paar saapaid, siis on see ka jalgade jaoks ebatervislik. Piisab, no võibolla tõesti. Saab hakkama. Aga mõistlik see enam küll ei ole.
Mulle endale meeldib pigem see, kui on asju, on kaunistusi, on värve. St et diivani peal võiks ikka paar patja olla, seinal mõni pilt (mitte neid lollakaid kirju love laugh…), kapis ka külaliste vastuvõtmiseks tekk ja padi, voodipesu, riideid ja ka asju osta UUENA. Taaskasutus on ka tore, aga ma päris nii ei tahaks küll elada, et kõik on kuskilt teiselt ringilt. Näiteks ma ei taha kellegi kasutatud vaipa või rätikuid. Ja põrandal peab ikka vaipu olema, see on mõnus. Taimi. Paberist raamatuid (kuigi mul on ka suur kulk digiraamatuid).
Nii et mina olen küll sellega samas paadis, kes ütles, et peaks olema ladustamise ruumi. Kas just täpselt sama palju kui suur on elamine, aga vähemalt veerand niipalju. Garderoobituba, köögi juures sahver, koristamise asjade jaoks eraldi ruum ja meie kliimas ka panipaik nende asjade jaoks, mis ei ole hooajal kasutusel. Talvel panen sinna kelgu ja kasuka, suvel ratta ja tennised. 🙂
Õnneks on minu kortermajas (1939 a hoone) meie esivanemad vähemalt keldriga lahked olnud, iga korteri juurde kuulub kolm erineva suurusega keldriboksi, mis annavad mõõtudelt välja umbes pool korteri suurusest. Riideid sinna küll ei vii, aga ratta, kelgu, redeli ja konservipurgid saab sinna paigutada. Kelder on meil praegu korras, vana sodi viisime majaelanikega välja hoogtööna, tellisime prahiauto õuele.
See siiski ei ole seotud sellega, et iga eluruumi jaoks peaks olema samas suurusea laoruum.
Räägitud on jah panipaikadest, aga mis ajast vana hea eestiaegne või varasemgi sahver või ait on ressursi raiskamine ja loodusreostus või mis see sinu väide ongi?
See võrdlus ei muuda minu postituse või mõtte sisu. Mul on ka garaazis kingakaebis lambipirne varuks. Ei pea poodi minema kohe. Sügavkülmas ka toitu. Eriliste isutamiste jaoks tuleb ka poodi minna vahel. See siiski ei ole seotud sellega, et iga eluruumi jaoks peaks olema samas suurusea laoruum. Olen päri koguni sellega, mis välja öeldud nüüdsel ajal- juurde ehitada pole hooneid vaja, ininesed võiksid hiigeleramud tulevikus unustada, piisab vähemast.
A milleks sulle laiutav garaaž, kui su arvates teistel ei peaks isegi eraldi suurt hoiuruumi olema. Olen üsna kindel, et sinu garaaž on suurem kui mõne prepperi ladu. Kui sinna ikka auto sisse mahub 🙂 Teised saavad vabalt oma autot õues hoida, aga sul on selline “müttetu suur pind”, nagu sa ise teiste inimeste smasuguseid ruume umbes nimetad.
See võrdlus ei muuda minu postituse või mõtte sisu. Mul on ka garaazis kingakaebis lambipirne varuks. Ei pea poodi minema kohe. Sügavkülmas ka toitu. Eriliste isutamiste jaoks tuleb ka poodi minna vahel. See siiski ei ole seotud sellega, et iga eluruumi jaoks peaks olema samas suurusea laoruum. Olen päri koguni sellega, mis välja öeldud nüüdsel ajal- juurde ehitada pole hooneid vaja, ininesed võiksid hiigeleramud tulevikus unustada, piisab vähemast.
A milleks sulle laiutav garaaž, kui su arvates teistel ei peaks isegi eraldi suurt hoiuruumi olema. Olen üsna kindel, et sinu garaaž on suurem kui mõne prepperi ladu. Kui sinna ikka auto sisse mahub ???? Teised saavad vabalt oma autot õues hoida, aga sul on selline “müttetu suur pind”, nagu sa ise teiste inimeste smasuguseid ruume umbes nimetad.
Nüüd on vist asjad sassi läinud. Garaazi olemasolu ei ole ju seesama, “et
Mulle asjad sobivad. Eesti kliimas on eri üleriideid ja jalanõusid vaja. Näiteks kodu-, töö-, vaba-aja, peo-, linna-, maa-, suve-, kevad-sügise-, talve-, vihma-, spordi-, tuduriided jne. Eluruumide kohta peaks sama palju ruutmeetreid ladustusruume ja garderoobe olema. Siis oleksid toad ja asjad korras. Ja koristamine kerge.
Sõna võtsin vaid selle lause peale ju. See oleks ülim liialdus. Kodus olev garaaz, kelder või üks panipaik ongi normaalsed. Kui on laoruume sama palju, kui eluruume, arvesta ruudud kokku.
Sõna võtsin vaid selle lause peale ju. See oleks ülim liialdus. Kodus olev garaaz, kelder või üks panipaik ongi normaalsed. Kui on laoruume sama palju, kui eluruume, arvesta ruudud kokku.
Nii. Meil on 134 ruutu maja, millest 28 ruutu on panipaigad. Väike sahver üks akendeta tuba, kus hoiame näiteks koeratoidu kotte, osasid hooajalisi kodumasinaid nagu mahlaauruti või puuviljakuivati, sinna paneme tühje purke. Sinna kogume ka tagastatava taara. Seal on ka matkatelk.
Siis on õues kaheosaline kuur, ehk on 25+20ruutu. Seal hoiame jalgrattaid, talvel hoiustame pinksilauda, varikatust, võrkpallivõrku, sulgpallivarustust, aiatööriistu, kastekanne, voolikurulli, lillepotte, üle jäänud kanakakagraanuleid 🙂 ja suverehve. Suvel talverehve, suuski ja soome kelku ja muruniidukit. Seal on ka lumelabidad, aiakäru, seenekorvid, võsalõikur, oksasaag, mehe tööriistad, grillmasin.
Siis eraldi on maakelder, kus on need hoidised peamiselt, mis sahvrisse ei mahu pluss juurviljad mingis koguses. Ma pakun, et 10 ruutu.
Siis on sauna küljes eraldi ruum, kus on asjad, mida praegu pole vaja, aga kindlasti läheb vaja ja mis hakkavad kunagi olema eluruumides. Väike ruum, umbes 8 ruutu. Näiteks kassivarustus, sest kassi praegu pole, aga kindlasti tuleb. Lapsekäru, mida praegu pole vaja, aga juba novembris on. Lapse söögitool samal põhjusel. Lapsevoodid, kahes suuruses, sedasorti asjad veel.
Ja siis on jooksvates meetrites umbes 15 meetrit kuivatatud vimba katuse serva all 🙂
Ahjaa, ja majas kõige väiksemas toas, mis on ka minu nö kabinet, on 499 liitrine sügavkülmik, mis haarab umbes veerandi toast.
Sõna võtsin vaid selle lause peale ju. See oleks ülim liialdus. Kodus olev garaaz, kelder või üks panipaik ongi normaalsed. Kui on laoruume sama palju, kui eluruume, arvesta ruudud kokku.
Nii. Meil on 134 ruutu maja, millest 28 ruutu on panipaigad. Väike sahver üks akendeta tuba, kus hoiame näiteks koeratoidu kotte, osasid hooajalisi kodumasinaid nagu mahlaauruti või puuviljakuivati, sinna paneme tühje purke. Sinna kogume ka tagastatava taara. Seal on ka matkatelk.
Siis on õues kaheosaline kuur, ehk on 25+20ruutu. Seal hoiame jalgrattaid, talvel hoiustame pinksilauda, varikatust, võrkpallivõrku, sulgpallivarustust, aiatööriistu, kastekanne, voolikurulli, lillepotte, üle jäänud kanakakagraanuleid ???? ja suverehve. Suvel talverehve, suuski ja soome kelku ja muruniidukit. Seal on ka lumelabidad, aiakäru, seenekorvid, võsalõikur, oksasaag, mehe tööriistad, grillmasin.
Siis eraldi on maakelder, kus on need hoidised peamiselt, mis sahvrisse ei mahu pluss juurviljad mingis koguses. Ma pakun, et 10 ruutu.
Siis on sauna küljes eraldi ruum, kus on asjad, mida praegu pole vaja, aga kindlasti läheb vaja ja mis hakkavad kunagi olema eluruumides. Väike ruum, umbes 8 ruutu. Näiteks kassivarustus, sest kassi praegu pole, aga kindlasti tuleb. Lapsekäru, mida praegu pole vaja, aga juba novembris on. Lapse söögitool samal põhjusel. Lapsevoodid, kahes suuruses, sedasorti asjad veel.
Ja siis on jooksvates meetrites umbes 15 meetrit kuivatatud vimba katuse serva all ????
Ahjaa, ja majas kõige väiksemas toas, mis on ka minu nö kabinet, on 499 liitrine sügavkülmik, mis haarab umbes veerandi toast.
Pole hullu midagi. Majas elades ongi majapidamine. Tööriistad, aiatarbed masinad. Kelder. See pole ikka see, mis iga ekuruumi jaoks oma laoruum. Kui iga eluruumi jaoks on oma ladu, siis mida see sisaldaks? Vannitoa ladu vannitoakraami, jne.
