Teema: Lähedase vähk ja pinged perekonnas.

Võibolla ei pea ta elu siis pikendama vaid tal nautida neid päevi mis tal on parema kvaliteediga ja ilma keemiaravita
Kui mu ämm vähki suri siis mind aitas kui eemaldusin täielikult ‘mõtle positiivselt’ suunast ja tunmistasin et on tulemas surm, et iga päev on milleski viimane. Oli raske aga nii suutsime koos teha viimaseid ühiseid asju ja rääkida. Kui oleksin keskendunud et küll tuleb mõni hea päev siis oleksid need meie ühised päevad ja tunnid olemata olnud või väga teistsugused. Tean et minu jaoks olid need olulised ja saan nüüd meenutada soojalt neid, loodan et need ka ämma jaoks helgemaks tegid hetki

#3164478:

Ühel mu lähedasel teagnoositi hiljuti halvaloomuline viimase staadjumi agresiivne vähk. Arsti sõnul ei ole enam midagi teha, saab vaid elu pikendada. Tehakse keemiat, seda ta talub suht halvasti, nii raske on vaadata kui inimene piinleb. Kuidas toime tulla või toeks olla, ei tea. Peres suht palju pingeid, kõik on väsind, et ei saa kuidagi aidata, peale kohal oleku. Nii kuradima raske on pealt vaadata, kui inimene iga päevaga vaid hääbub ja piinleb, nälgides. Kuna süüa ei saa, iivelduse pärast.

Põetasin mõlemaid vanemaid nende lahkumiseni. Minu kogemused on järgmised:
Igasugused pinged, mis perekonnas on, tuleb hetkel seisma panna ja anda võimalus surijale väärikalt minna.
Elementaarne on, et inimene on puhas, kuiv ja valuvaba – värske vesi olemas, voodiriided puhtad ja siledad, eritamiseks kõik võimalused tagatud. Hea oleks, kui inimene oleks eraldi ruumis või toa sellises osas, mida saab sirmiga eraldada. Valuvaigistite andmine on ülioluline.
Suuhooldus samuti -keemiaravist võivad tekkida suhu väga valulikud haavad, millele pealepanemiseks töötas päris hästi kamistad.
Küsi lähedaselt, mida ta soovib teha – keemiaravi järgsete ebameeldivuste ületamiseks on parim lasta inimesel puhata. Tehke lahti aknad, tuulutage ruume, kuid püüdke vähendada igasugust müra – nad on väga müratundlikud. Kindlasti abistage teda pesemisel – soe vesi rahustab ning svammiga pesemine masseerib nahka ja vereringet ning seetõttu mõjub toniseerivalt kogu kehale.
Väga oluline on kõikide pereliikmete panus põetamisesse – ülesannete jagamine. Kordamööda lähedase eest hoolitsemine.
Söögiks võib anda midagi sellist, mis kergelt alla läheb – hapukoort, püreesid, smuutisid, kohupiimakreemi, puljongit. Kodukeedetud kanapuljong sobib hästi.
Sinule endale aga vastupidamist, sinu lähedane loodab su peale. Sul on õigus tunda kõiki tundeid, kuid tegele nendega pärast. Praegu on sul lähedane, kellel on õigus väärikalt surra.

Mul on küsimus: kui inimene on surija, milleks talle siis veel keemiaraviga piinamine?

#3164659:

Ilma keemiata on minek kiirem ja piinarikkam.

Kiirem võib olla, aga mille poolest piinarikkam? Keemiaravil on kõrvalmõjud ju, aga need on tühised, kui on lootus paraneda, kannatad ära iivelduse ja väsimuse ja halva enesetunde ja isutuse ja juuste väljalangemise. Kui aga suremas olla, mille nimel neid kannatada? Valuvaigisteid on vaja hoopis, et piinarikkust vähendada, mida see keemia aitab?

See on pigem juba see koht, et mul lähedane sureb, pöörake mulle tähelepanu.

Sulle ühest teemast ei piisanud?

#3164659:

Ilma keemiata on minek kiirem ja piinarikkam.

Piinarikkam kindlasti mitte. See on kohutav, mida keemia teeb ja lisaks pikendab ta selle haige inimese elu, mis on iseenesest piina pikendamine.

#3164727:

Kui aga suremas olla, mille nimel neid kannatada? Valuvaigisteid on vaja hoopis, et piinarikkust vähendada, mida see keemia aitab?

Kannatatakse selle nimel, et äkki ikkagi aitab ja inimene saab terveks (tervemaks).

Olen hiljaaegu vaadanud kõrvalt lähedase hääbumist ja see on kohutav. Toeks olla saabki nii, et oled tema jaoks olemas, mitte midagi muud teha ei ole võimalik.
Pinged tulevad sellest, et kõik on närvilised ja tunnevad ennast abituna, et ei oska ega saa midagi teha. Küll ei tohiks neid kaaskondsete peale välja valada. Mine nuta nurga taga, karju, röögi või peksa kive, et ennast maandada. Paratamatusega peab leppima, aga see ei ole kerge.