Kas keegi on kasutanud oma pereliikme munarakku ja tahab jagada kogemust?
Kuidas omavahel suhted ja emotsioonid on pärast seda?
Esileht › Rasestumine ja lapse ootamine › Lähisugulase doonormunarakk
Teema: Lähisugulase doonormunarakk
Muutsin ära, sugulaselt munarakkude annetamine on lubatud.
Minu teada ei ole see Eestis lubatud.
On küll. Miks kommenteerivad need, kes sellest midagi ei tea?
Näiteks õde võib loovutada munarakke.
Olen kasutanud doonorit, kuid lähisugulane ei tulnud üldse teemaks. Ei tea ju iial kuidas võib suhtumine muutuda. Mulle meeldib anonüümsus.
Pooldan lähisugulase rakku – esiteks oma pere geenid ning teiseks suure tõenäosusega suhtub see lähisugulane lapsesse hiljem erilise poolehoiuga, mis on lapse jaoks suur boonus.
Mul on väga vinge noorem poolõde ja minu jaoks oleks au kui saaksin kasutada tema rakku. Aga meie omavaheline hea suhe on mulle olulisem kui tema rakkude saamine.
Kardan et äkki tekitab tema raku kasutamine ja pärast terve elu sellise ‘ühise saladusega’ elamine meie vahele mingil hetkel kummastust või pingeid.
Mispärast peaks poolõe raku kasutamine jääma saladuseks? Saladused lisavad pingeid küll, sellega nõustun.
Ma oleks algusest peale avatud ja aus, sest nii oleks lihtsam eelkõige mulle endale ja ka tulevasele lapsele.
Kahtlused on loomulikud. Mis aga oleks, kui hiljem kahetsed, et loobusid suguvõsa geenidest?
Eks ise tunnetad kõige paremini ja teed nii nagu sulle sobib.
Esileht › Rasestumine ja lapse ootamine › Lähisugulase doonormunarakk
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.