Esileht Pereelu ja suhted Lähisuhte vägivalla seadus

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )

Teema: Lähisuhte vägivalla seadus

Postitas:

<p style=”text-align: left;”>https://rahvaalgatus.ee/initiatives/8ddd0f0c-6df5-43b1-911e-0cc398d2b5ad?fbclid=IwAR10-3eAgEAOnY4yO1QcDbH_lvHT_yZ-08hXhhxkV1gwec8ND6Z3Hi2h7Z8</p&gt;
Kuidas see petitsioon teile tundub? Kas lähisuhte vägivald on tänapäeval enam üldse probleem või pigem ülepingutatud teema?

0
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.10 19:25; 25.10 13:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaata paari viimast “Hingesoojuse” saadet ja siis arva uuesti!

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis mõttes üle pingutatud teema? Sa mõtled, et pole inimesi, kes oma partnerile viga teeks, sel juhul oled ikka väga naiivne, või sa mõtled, et see pole mingi probleem, kui kooselus üks partner teisele viga teeb, millisel puhul sa oled kas rumal või jõhkard või mõlemat.

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, see on probleem. Lähisuhtevägivald moodustab olulise osa politsei igapäevastest väljakutsetest ning on viimastel aastatel olnud justiitsministeeriumis ja teistes ametkondades kõrge prioriteediga mure.

Petitsioonis nii õigeid märkusi selle osas, mis vajab täiustamist kui ka seda, mida juriidiliselt pole võimalik teha (miks nii, seda tavainimene ehk päris täpselt teadma ei peagi). Näiteks ei tehta lähisuhtevägivalla osas suure tõenäosusega mitte kunagi eraldi seadust. Seda lihtsalt sel põhjusel, et meil on kõik kriminaalkorras karistatavad teod koondatud karistusseadustikku ning õigusselguse tagamiseks lisatakse vajadusel need sätted just sinna. Hooldusõigusega seonduv liigub aga perekonnaseadusesse jne.

Väga toetan seda mõtet, et süstemaatiliselt vägivallatsenud lapsevanemal kaoks lapse hooldusõigus. See leevendaks väga paljude naiste ja laste stressiallikat, kus vägivallatseja kasutab last vahendina, et edasi vägivallatseda ning võimaldaks üksikvanemal jätkata lapse kasvatamist turvalises ja emotsionaalselt stabiilses keskkonnas. Liiga palju on praegu neid juhtumeid, kus “lapse huvides” vägivallatsejast vanemaga kohtumised ei ole tegelikult mitte kuidagi kantud sellest, et lapsele on see hea. Lapse õigus vahetule suhtlusele mõlema vanemaga on sellistes olukordades tihti asendunud kohustusega draamat ja tülisid edasi taluda.

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 24.10 21:48; 25.10 09:52; 25.10 11:12; 25.10 12:59; 25.10 17:49; 25.10 17:57; 25.10 20:43; 26.10 16:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Loomulikult on see probleem!

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Probleem on olemas, aga eraldi seadust ei vaja. Nagu juba eelpool öeldud, siis vägivallateod on sätestatud karitusseadustikus – seega ei ole isegi võimalik eraldi seadust teha (saaks vaid väärteona sisse tuua).

 

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.10 07:41; 25.10 20:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui ainult seda seadust oleks võimalik rakendada ka vaimselt vägivaldsete ja osavalt manipuleerivate naiste suhtes… Teoorias ehk oleks aga reaalis?

+2
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.10 08:17; 25.10 10:16; 25.10 12:35; 25.10 16:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui ainult seda seadust oleks võimalik rakendada ka vaimselt vägivaldsete ja osavalt manipuleerivate naiste suhtes… Teoorias ehk oleks aga reaalis?

Kui on võimalik rakendada vaimselt vägivaldsetele ja manipuleerivatele meestele, on võimalik rakendada ka naistele. Seega see teoorias rakendamise ja praktikas rakendamise küsimus on universaalne, mitte soost sõltuv.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 24.10 21:48; 25.10 09:52; 25.10 11:12; 25.10 12:59; 25.10 17:49; 25.10 17:57; 25.10 20:43; 26.10 16:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui ainult seda seadust oleks võimalik rakendada ka vaimselt vägivaldsete ja osavalt manipuleerivate naiste suhtes… Teoorias ehk oleks aga reaalis?

Kui on võimalik rakendada vaimselt vägivaldsetele ja manipuleerivatele meestele, on võimalik rakendada ka naistele. Seega see teoorias rakendamise ja praktikas rakendamise küsimus on universaalne, mitte soost sõltuv.

Päris lahendid päris elus räägivad paraku enamasti seda keelt, et perekonda puudutavate seaduste ja sätete rakendamine ON soost sõltuv. Lähtutakse, ja kohtunikud ei ole sellest istungitel isegi mingit saladust teinud, et, tsiteerin üht konkreetset kohtunikku, naistel(silmas peetakse eelkõige emaks saanud naisi) on kõik õigused, sealhulgas mees/lapse isa tümaks teha kui ta peaks seda vajalikuks pidama. Seetõttu meie riigis kaitsebki naisi seadus, mehi aga paks rahakott, mõistagi, üksnes selle olemasolul loomulikult. Hoiak, kus naine on parem sugu ja mees halvem sugu, on vägagi juurdunud, rohujuure tasandilt ladvikuni.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.10 08:17; 25.10 10:16; 25.10 12:35; 25.10 16:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui ainult seda seadust oleks võimalik rakendada ka vaimselt vägivaldsete ja osavalt manipuleerivate naiste suhtes… Teoorias ehk oleks aga reaalis?

Miks nii paljud inimesed teesklevad, et mehed vägivallatsevad vaid füüsiliselt ja naised vaid mentaalselt? Ma ei ole teadlik absoluutselt ühestki juhtumist, kus oma partneri kallal füüsiliselt vägivallatsev mees ei teeks seda ka vaimsel tasandil, nii et see teesklus, et “mõlemad sama halvad, mees peksab kätega, naine sõnadega” ei ole tõsi.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õige, et tuleb tagada pidev ja korralik finantseerimine. Abistajad on väga alarahastatud. Valdkonna alarahastatuse teema vajab meediakampaaniat ja fookusesse tõstmist.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Päris lahendid päris elus räägivad paraku enamasti seda keelt, et perekonda puudutavate seaduste ja sätete rakendamine ON soost sõltuv. Lähtutakse, ja kohtunikud ei ole sellest istungitel isegi mingit saladust teinud, et, tsiteerin üht konkreetset kohtunikku, naistel(silmas peetakse eelkõige emaks saanud naisi) on kõik õigused, sealhulgas mees/lapse isa tümaks teha kui ta peaks seda vajalikuks pidama. Seetõttu meie riigis kaitsebki naisi seadus, mehi aga paks rahakott, mõistagi, üksnes selle olemasolul loomulikult. Hoiak, kus naine on parem sugu ja mees halvem sugu, on vägagi juurdunud, rohujuure tasandilt ladvikuni.

Ma olen sinuga nõus ja ma ei ole sinuga nõus. Mis puudutab kriminaliseeritud tegusid, siis kohtupraktika naistel ja meestel mingit vahet ei tee. Kehaline väärkohtlemine kvalifitseeritakse kehaliseks väärkohtlemiseks, olgu toimepanija naine või mees. Selles osas käib ka emotsionaalne väärkohtlemine samasse, karistusõiguse valdkonda.

See, millest sina räägid, on perekonnaõiguse valdkond, kus tõepoolest on õigus pigem olnud naiste poole kaldu. Nii objektiivsete kui subjektiivsete asjaolude tõttu. Mida siin tuleb eristada, on see, et nii nagu vägivaldsete meeste puhul, nii ka vägivaldsete naiste puhul hoitakse juriidiliselt vägivallategu ja hooldusõiguse küsimused eraldi menetlustes ning vägivalda saab perekonnaõiguslikes vaidlustes kasutada vaid argumendina, kuid süüdistust kellelegi tsiviilvaidluses esitada ei ole võimalik. Peksja saab eraldi süüdistuse kriminaalmenetluses ja oma lapsi jagab ta tsiviilmenetluses.

Üks põhjus paljude põhjuste seas, miks kohtud lapsi naistele jätavad ning mehed rahakotti kergitama panevad, on puhtalt menetluslikus protseduuris hindamine, kes lapse eest reaalselt hoolitseb. Meestel on tugev argument, et nad suudavad lapse eest hoolitseda sama hästi, kui naised ja see vastab objektiivselt tõele. Paraku lähtub kohus sellest, kuidas asjad seni käinud on ning kui peres on laste õppimise, kasvatamise, arsti juures käimiste jms eest hoolitsenud naine, siis mehe väide, et ta suudab ka on väikse kaaluga – sest, kui sa suudad, siis miks sa seni seda teinud ei ole. Selles osas paraku on tõesti nii, et eelis by default jääb soorolli tõttu naisele, kes peredünaamikas on seni lapse hooldaja rolli kandnud. Mehele jääb alles tema roll – olla rahakott. Sest see on valdav põhjus, mida mehed esile toovad, kui juttu tuleb sellest, miks nad pole lastega aktiivselt tegelenud, kuni pere koos oli. Nad pole saanud, sest teenivad raha pere ülalpidamiseks – tihti kodust kaugel. Milleks siis vihastada, kui kohus lähtub otsuse tegemisel sellest, kes millist rolli kandnud on? Olen kohtus näinud meest, kes taotleb täielikku hooldusõigust, kuid ei tea, millise perearsti nimistus laps on või milline oli tema viimase klassitunnistuse hinnete seis. Kohus teeb sellistel juhtudel ratsionaalse otsuse lapse huvides – isa on suuteline ümber õppima, kuid see võtab ajaliset ebaproportsionaalselt palju. Emal on oskus ja harjumused olemas kohe.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 24.10 21:48; 25.10 09:52; 25.10 11:12; 25.10 12:59; 25.10 17:49; 25.10 17:57; 25.10 20:43; 26.10 16:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Päris lahendid päris elus räägivad paraku enamasti seda keelt, et perekonda puudutavate seaduste ja sätete rakendamine ON soost sõltuv. Lähtutakse, ja kohtunikud ei ole sellest istungitel isegi mingit saladust teinud, et, tsiteerin üht konkreetset kohtunikku, naistel(silmas peetakse eelkõige emaks saanud naisi) on kõik õigused, sealhulgas mees/lapse isa tümaks teha kui ta peaks seda vajalikuks pidama. Seetõttu meie riigis kaitsebki naisi seadus, mehi aga paks rahakott, mõistagi, üksnes selle olemasolul loomulikult. Hoiak, kus naine on parem sugu ja mees halvem sugu, on vägagi juurdunud, rohujuure tasandilt ladvikuni.

Ma olen sinuga nõus ja ma ei ole sinuga nõus. Mis puudutab kriminaliseeritud tegusid, siis kohtupraktika naistel ja meestel mingit vahet ei tee. Kehaline väärkohtlemine kvalifitseeritakse kehaliseks väärkohtlemiseks, olgu toimepanija naine või mees. Selles osas käib ka emotsionaalne väärkohtlemine samasse, karistusõiguse valdkonda.

See, millest sina räägid, on perekonnaõiguse valdkond, kus tõepoolest on õigus pigem olnud naiste poole kaldu. Nii objektiivsete kui subjektiivsete asjaolude tõttu. Mida siin tuleb eristada, on see, et nii nagu vägivaldsete meeste puhul, nii ka vägivaldsete naiste puhul hoitakse juriidiliselt vägivallategu ja hooldusõiguse küsimused eraldi menetlustes ning vägivalda saab perekonnaõiguslikes vaidlustes kasutada vaid argumendina, kuid süüdistust kellelegi tsiviilvaidluses esitada ei ole võimalik. Peksja saab eraldi süüdistuse kriminaalmenetluses ja oma lapsi jagab ta tsiviilmenetluses.

Üks põhjus paljude põhjuste seas, miks kohtud lapsi naistele jätavad ning mehed rahakotti kergitama panevad, on puhtalt menetluslikus protseduuris hindamine, kes lapse eest reaalselt hoolitseb. Meestel on tugev argument, et nad suudavad lapse eest hoolitseda sama hästi, kui naised ja see vastab objektiivselt tõele. Paraku lähtub kohus sellest, kuidas asjad seni käinud on ning kui peres on laste õppimise, kasvatamise, arsti juures käimiste jms eest hoolitsenud naine, siis mehe väide, et ta suudab ka on väikse kaaluga – sest, kui sa suudad, siis miks sa seni seda teinud ei ole. Selles osas paraku on tõesti nii, et eelis by default jääb soorolli tõttu naisele, kes peredünaamikas on seni lapse hooldaja rolli kandnud. Mehele jääb alles tema roll – olla rahakott. Sest see on valdav põhjus, mida mehed esile toovad, kui juttu tuleb sellest, miks nad pole lastega aktiivselt tegelenud, kuni pere koos oli. Nad pole saanud, sest teenivad raha pere ülalpidamiseks – tihti kodust kaugel. Milleks siis vihastada, kui kohus lähtub otsuse tegemisel sellest, kes millist rolli kandnud on? Olen kohtus näinud meest, kes taotleb täielikku hooldusõigust, kuid ei tea, millise perearsti nimistus laps on või milline oli tema viimase klassitunnistuse hinnete seis. Kohus teeb sellistel juhtudel ratsionaalse otsuse lapse huvides – isa on suuteline ümber õppima, kuid see võtab ajaliset ebaproportsionaalselt palju. Emal on oskus ja harjumused olemas kohe.

Olen teinud selle kadalipu ise läbi ja pean ütlema, et ei huvitanud mu teadmised laste asjadest ega minu ja laste vaheline, lastekaitse poolt dokumenteeritud side mitte kedagi. Küll aga leidis laste ema uue mehe poolt kinni makstud noor, naissoost karjääriadvokaat kõiki võimalikke ja võimatuid võimalusi mind, kes endale advokaati lubada ei saa, alandada ja mutta tampida, millele naissoost kohtunik rõõmsalt kaasa plaksutas. Ja loomulikult oma otsuse tegi.

Sestpeale tunnen sügavat põlgust ja viha igasususte hierarhiate vastu ja kasutan iga võimalust seda ka väljendada. Sest kõik, mis mul on kaotada on juba kaotatud.

+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.10 08:17; 25.10 10:16; 25.10 12:35; 25.10 16:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Päris lahendid päris elus räägivad paraku enamasti seda keelt, et perekonda puudutavate seaduste ja sätete rakendamine ON soost sõltuv. Lähtutakse, ja kohtunikud ei ole sellest istungitel isegi mingit saladust teinud, et, tsiteerin üht konkreetset kohtunikku, naistel(silmas peetakse eelkõige emaks saanud naisi) on kõik õigused, sealhulgas mees/lapse isa tümaks teha kui ta peaks seda vajalikuks pidama. Seetõttu meie riigis kaitsebki naisi seadus, mehi aga paks rahakott, mõistagi, üksnes selle olemasolul loomulikult. Hoiak, kus naine on parem sugu ja mees halvem sugu, on vägagi juurdunud, rohujuure tasandilt ladvikuni.

Ma olen sinuga nõus ja ma ei ole sinuga nõus. Mis puudutab kriminaliseeritud tegusid, siis kohtupraktika naistel ja meestel mingit vahet ei tee. Kehaline väärkohtlemine kvalifitseeritakse kehaliseks väärkohtlemiseks, olgu toimepanija naine või mees. Selles osas käib ka emotsionaalne väärkohtlemine samasse, karistusõiguse valdkonda.

See, millest sina räägid, on perekonnaõiguse valdkond, kus tõepoolest on õigus pigem olnud naiste poole kaldu. Nii objektiivsete kui subjektiivsete asjaolude tõttu. Mida siin tuleb eristada, on see, et nii nagu vägivaldsete meeste puhul, nii ka vägivaldsete naiste puhul hoitakse juriidiliselt vägivallategu ja hooldusõiguse küsimused eraldi menetlustes ning vägivalda saab perekonnaõiguslikes vaidlustes kasutada vaid argumendina, kuid süüdistust kellelegi tsiviilvaidluses esitada ei ole võimalik. Peksja saab eraldi süüdistuse kriminaalmenetluses ja oma lapsi jagab ta tsiviilmenetluses.

Üks põhjus paljude põhjuste seas, miks kohtud lapsi naistele jätavad ning mehed rahakotti kergitama panevad, on puhtalt menetluslikus protseduuris hindamine, kes lapse eest reaalselt hoolitseb. Meestel on tugev argument, et nad suudavad lapse eest hoolitseda sama hästi, kui naised ja see vastab objektiivselt tõele. Paraku lähtub kohus sellest, kuidas asjad seni käinud on ning kui peres on laste õppimise, kasvatamise, arsti juures käimiste jms eest hoolitsenud naine, siis mehe väide, et ta suudab ka on väikse kaaluga – sest, kui sa suudad, siis miks sa seni seda teinud ei ole. Selles osas paraku on tõesti nii, et eelis by default jääb soorolli tõttu naisele, kes peredünaamikas on seni lapse hooldaja rolli kandnud. Mehele jääb alles tema roll – olla rahakott. Sest see on valdav põhjus, mida mehed esile toovad, kui juttu tuleb sellest, miks nad pole lastega aktiivselt tegelenud, kuni pere koos oli. Nad pole saanud, sest teenivad raha pere ülalpidamiseks – tihti kodust kaugel. Milleks siis vihastada, kui kohus lähtub otsuse tegemisel sellest, kes millist rolli kandnud on? Olen kohtus näinud meest, kes taotleb täielikku hooldusõigust, kuid ei tea, millise perearsti nimistus laps on või milline oli tema viimase klassitunnistuse hinnete seis. Kohus teeb sellistel juhtudel ratsionaalse otsuse lapse huvides – isa on suuteline ümber õppima, kuid see võtab ajaliset ebaproportsionaalselt palju. Emal on oskus ja harjumused olemas kohe.

Olen teinud selle kadalipu ise läbi ja pean ütlema, et ei huvitanud mu teadmised laste asjadest ega minu ja laste vaheline, lastekaitse poolt dokumenteeritud side mitte kedagi. Küll aga leidis laste ema uue mehe poolt kinni makstud noor, naissoost karjääriadvokaat kõiki võimalikke ja võimatuid võimalusi mind, kes endale advokaati lubada ei saa, alandada ja mutta tampida, millele naissoost kohtunik rõõmsalt kaasa plaksutas. Ja loomulikult oma otsuse tegi.

Sestpeale tunnen sügavat põlgust ja viha igasususte hierarhiate vastu ja kasutan iga võimalust seda ka väljendada. Sest kõik, mis mul on kaotada on juba kaotatud.

Esmalt ütleks, et hooldusõiguse vaidluses advokaadi palkamatajätmine paraku tõotab täpselt sellist tulemust. Ja vahet ei ole, kas vastaspoole advokaat on noor või vana, karjäärile orienteeritud või mitte, selge on see, et tema juriidiline argumenteerimisoskus on üle tavainimese keskmise. Tsiviilvaidlustes loeb iga taotlus, iga esitatud tõendite kogum ja kohus ise tavaliselt küsibki vähe. Perekonnaasjades küsib kohus enamasti kõige rohkem last esindavalt advokaadilt. Need tõendid, mida ise esitad, neid saab arvestada ja need, mis esitamata jätad, neid ei arvestatagi. Lastekaitse sekkumine enne kohtumenetlust viitab konfliktsele suhtele lapsevanemate vahel, mis ei ole hea näitaja. Konfliktsete suhete puhul tuleb lapse huvides paraku lähtuda sellest, milline lahendus annab suurima stabiilsuse ja üsna tihti on selleks otsustusõiguse andmine ühele vanematest, et kemplust teise vanemaga ära hoida.

Mis puudutab seda, et kõik, mida on kaotada, oled juba kaotanud, ilmselt ei päde. Kui suudad oma emotsioonid kontrolli all hoida ja leida raha esindaja palkamiseks, siis hooldusõiguse küsimusi on võimalik alati mõne aja pärast asjaolude muutumise valguses kohtus uuesti üle vaadata. Ka nt suhtluskord ei ole esimese kohtuotsusega betoneeritud, aeg muutub, lapsed kasvavad, töö- ja elukohad vahetuvad ja praktikas on normaalne suhtluskorra muutmise taotlus mõistlikel põhjustel kohtusse sisse anda. Etteruttavalt ütlen küll seda, et kohus üldiselt ei kannata vaenulikult meelestatud pooli ja seda eriti suhtluskorra vaidlustes. Lähed taotlusega ja suhtud laste emasse halvustavalt, ilmselt jääb otsus muutmata. Lähed konkreetse huviga laste elus rohkem osaleda ja laste emale ei keskendu, on tulemus parem.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 24.10 21:48; 25.10 09:52; 25.10 11:12; 25.10 12:59; 25.10 17:49; 25.10 17:57; 25.10 20:43; 26.10 16:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Suhtluskorra nõuet kohtusse võib tõesti koguaeg edasi kaevata/nõuda lapse kasvades, kas sellest lõpuks kasu on kui üks vanem ainult nõuab emotsiooni põhjalt ja vihaga, laps ju saab ka aru lõpuks, et asi mäda. Mingi hetk lapsed hakkavad ise arvamust avaldama- pm juba siis esimese klassi lapsed, et siis paraku pole suurt midagi vägivallatsejal kaevata ja nõuda kohtus, kui laps ei taha minna siis ta ei taha ja vägisi toomist ei saa suurema lapse puhul väga korraldada. Soovitav ikkagi omavahel emotsioonid maha suruda ja laste pärast võiks olla viisakas suhtlemine, nii et see lastele ebameeldivaid mälestusi ei tekitaks. Pigem püüda headuseg, samas ei saa lasta ennast kottida ja mõnitada aastaid, küll sellest ka kohus lõpuks aru saab, kes on kiusliku ja ei tegutse laste huvides vaid ajab oma õigust vihaga taga. Lõpuks ei võida keegi, kaotajad ikka ja alati lapsed, kes jäävad mäletama, et vanemad kohtuuksi tema pärast kulutasid, sest mõlemad arvavad, et tal on õigus. Kõige hullem mida teha, on hakata lapsi manipuleerima enda poole ala asjade ära ostmise najal jne.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.10 19:25; 25.10 13:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Esmalt ütleks, et hooldusõiguse vaidluses advokaadi palkamatajätmine paraku tõotab täpselt sellist tulemust. Ja vahet ei ole, kas vastaspoole advokaat on noor või vana, karjäärile orienteeritud või mitte, selge on see, et tema juriidiline argumenteerimisoskus on üle tavainimese keskmise. Tsiviilvaidlustes loeb iga taotlus, iga esitatud tõendite kogum ja kohus ise tavaliselt küsibki vähe. Perekonnaasjades küsib kohus enamasti kõige rohkem last esindavalt advokaadilt. Need tõendid, mida ise esitad, neid saab arvestada ja need, mis esitamata jätad, neid ei arvestatagi.

Aitäh sulle, et – ilmselt vastava eriala inimesena – võtad vaevaks tavainimesele tundmatuid nüansse selgitada.

Tahaks küsida, nii väga laias laastus, kui palju keskmiselt ühe pädeva advokaadi palkamine keskmises hooldusõiguse vaidluses maksma läheb. Lihtsalt selline siit-siiani keskmine summa, kuhukanti see tavaliselt jääb, mitte mingid erijuhused. Ma ei mõtle advokaadi tunnihinda, vaid lõpparvet, sest mul pole aimugi kui palju tunde kõik kokku võtab. Lihtsalt et oskaks umbeski arvestada, kas see oleks mulle üldse jõukohane või mitte.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Esmalt ütleks, et hooldusõiguse vaidluses advokaadi palkamatajätmine paraku tõotab täpselt sellist tulemust. Ja vahet ei ole, kas vastaspoole advokaat on noor või vana, karjäärile orienteeritud või mitte, selge on see, et tema juriidiline argumenteerimisoskus on üle tavainimese keskmise. Tsiviilvaidlustes loeb iga taotlus, iga esitatud tõendite kogum ja kohus ise tavaliselt küsibki vähe. Perekonnaasjades küsib kohus enamasti kõige rohkem last esindavalt advokaadilt. Need tõendid, mida ise esitad, neid saab arvestada ja need, mis esitamata jätad, neid ei arvestatagi.

Aitäh sulle, et – ilmselt vastava eriala inimesena – võtad vaevaks tavainimesele tundmatuid nüansse selgitada.

Tahaks küsida, nii väga laias laastus, kui palju keskmiselt ühe pädeva advokaadi palkamine keskmises hooldusõiguse vaidluses maksma läheb. Lihtsalt selline siit-siiani keskmine summa, kuhukanti see tavaliselt jääb, mitte mingid erijuhused. Ma ei mõtle advokaadi tunnihinda, vaid lõpparvet, sest mul pole aimugi kui palju tunde kõik kokku võtab. Lihtsalt et oskaks umbeski arvestada, kas see oleks mulle üldse jõukohane või mitte.

Lisaks veel omalt poolt küsimuse, et kust see raha võetakse?

Surm ka ei võta sealt, kust võtta pole aga õigusemõistmine võtab. Ja lisab sinna veel oma marginaali ja viivise.

Ja veel. Oma algses kommentaaris oletab esmalt tsiteeritu mind ja mu kaasusi vähimalgi määral tundmata, nagu ma oleksin oma laste emasse kohtusaalis halvustavalt suhtunud ja pean seda oletust äärmiselt solvavaks üldistuseks.

Mis aga puudutab kohtusaalides toimuvaid vaidlusi pereküsimustes, siis see on, et mitte üldistada, enamjaolt legitiimne vaimne vägivald, mille eesmärk on võit vastaspoole vaimse ja materiaalse hävitamise kaudu, täpselt nii nagu kõige ehtsamas sõjas.

See, et minul isiklikult advokaadi palkamiseks vahendeid ei ole, ei tähenda seda, et ma seda ametit pidavate inimeste hulgast mõnda ei tunne. Ja see mõni on öelnud, et ei ole olemas sellist raha, mis motiveeriks teda perekonnaõiguse räpasesse räpasesse kohtulahingusse astuma.

Mul on väga raske uskuda, täpsemalt ma ei usugi, et pere, mille asjad selle loojate vahel kohtusse jõuavad, on kahepoolse armastusega loodud, usutavam on ühe poole osav manipulatsioon “puhtpragmaatilisel” eesmärgil teise poole nõrkus armastusse uskuda sobival hetkel enda kasuks pöörata. Ma ei soovi selliseid kohtulahinguid ka mitte vihavaenlasele.

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.10 08:17; 25.10 10:16; 25.10 12:35; 25.10 16:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Esmalt ütleks, et hooldusõiguse vaidluses advokaadi palkamatajätmine paraku tõotab täpselt sellist tulemust. Ja vahet ei ole, kas vastaspoole advokaat on noor või vana, karjäärile orienteeritud või mitte, selge on see, et tema juriidiline argumenteerimisoskus on üle tavainimese keskmise. Tsiviilvaidlustes loeb iga taotlus, iga esitatud tõendite kogum ja kohus ise tavaliselt küsibki vähe. Perekonnaasjades küsib kohus enamasti kõige rohkem last esindavalt advokaadilt. Need tõendid, mida ise esitad, neid saab arvestada ja need, mis esitamata jätad, neid ei arvestatagi.

Aitäh sulle, et – ilmselt vastava eriala inimesena – võtad vaevaks tavainimesele tundmatuid nüansse selgitada.

Tahaks küsida, nii väga laias laastus, kui palju keskmiselt ühe pädeva advokaadi palkamine keskmises hooldusõiguse vaidluses maksma läheb. Lihtsalt selline siit-siiani keskmine summa, kuhukanti see tavaliselt jääb, mitte mingid erijuhused. Ma ei mõtle advokaadi tunnihinda, vaid lõpparvet, sest mul pole aimugi kui palju tunde kõik kokku võtab. Lihtsalt et oskaks umbeski arvestada, kas see oleks mulle üldse jõukohane või mitte.

Sellele küsimusele ei ole võimalik kahjuks vastata, kuna iga asi on erinev. Oleneb ju sellest, kas on vaja lihtsalt suhtluskord paika panna, kuna vanemad ei suuda ise kokku leppida või on juba lastekaitse mängus ja asjad väga üle võlli ja paberite vormistamist ja tõendamist rohkem. Üldjoontes ei pea advokaaditasusid üldse nii palju kartma, keskmise töötasuga inimene tuleb kenasti nende tasudega toime laenu võtmata. Täpsemalt oskab mingit prognoosi teha esmase konsultatsiooni käigus sinu asjaga tegelev advokaat ning mingit kohustust ei ole pärast esmast konsultatsiooni teenust edasi osta. Kõikide toimingute juures saab eelnevalt kokku leppida, et nüüd on nt hagi vormistamine, mis maksab nii palju, maksad ära. Järgmine samm kohtus esindamine maksab nii palju, maksad ära. Kõike saab jupitada, lihtsalt küsi.

 

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 24.10 21:48; 25.10 09:52; 25.10 11:12; 25.10 12:59; 25.10 17:49; 25.10 17:57; 25.10 20:43; 26.10 16:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Esmalt ütleks, et hooldusõiguse vaidluses advokaadi palkamatajätmine paraku tõotab täpselt sellist tulemust. Ja vahet ei ole, kas vastaspoole advokaat on noor või vana, karjäärile orienteeritud või mitte, selge on see, et tema juriidiline argumenteerimisoskus on üle tavainimese keskmise. Tsiviilvaidlustes loeb iga taotlus, iga esitatud tõendite kogum ja kohus ise tavaliselt küsibki vähe. Perekonnaasjades küsib kohus enamasti kõige rohkem last esindavalt advokaadilt. Need tõendid, mida ise esitad, neid saab arvestada ja need, mis esitamata jätad, neid ei arvestatagi.

Aitäh sulle, et – ilmselt vastava eriala inimesena – võtad vaevaks tavainimesele tundmatuid nüansse selgitada.

Tahaks küsida, nii väga laias laastus, kui palju keskmiselt ühe pädeva advokaadi palkamine keskmises hooldusõiguse vaidluses maksma läheb. Lihtsalt selline siit-siiani keskmine summa, kuhukanti see tavaliselt jääb, mitte mingid erijuhused. Ma ei mõtle advokaadi tunnihinda, vaid lõpparvet, sest mul pole aimugi kui palju tunde kõik kokku võtab. Lihtsalt et oskaks umbeski arvestada, kas see oleks mulle üldse jõukohane või mitte.

Lisaks veel omalt poolt küsimuse, et kust see raha võetakse?

Surm ka ei võta sealt, kust võtta pole aga õigusemõistmine võtab. Ja lisab sinna veel oma marginaali ja viivise.

Ja veel. Oma algses kommentaaris oletab esmalt tsiteeritu mind ja mu kaasusi vähimalgi määral tundmata, nagu ma oleksin oma laste emasse kohtusaalis halvustavalt suhtunud ja pean seda oletust äärmiselt solvavaks üldistuseks.

Mis aga puudutab kohtusaalides toimuvaid vaidlusi pereküsimustes, siis see on, et mitte üldistada, enamjaolt legitiimne vaimne vägivald, mille eesmärk on võit vastaspoole vaimse ja materiaalse hävitamise kaudu, täpselt nii nagu kõige ehtsamas sõjas.

See, et minul isiklikult advokaadi palkamiseks vahendeid ei ole, ei tähenda seda, et ma seda ametit pidavate inimeste hulgast mõnda ei tunne. Ja see mõni on öelnud, et ei ole olemas sellist raha, mis motiveeriks teda perekonnaõiguse räpasesse räpasesse kohtulahingusse astuma.

Mul on väga raske uskuda, täpsemalt ma ei usugi, et pere, mille asjad selle loojate vahel kohtusse jõuavad, on kahepoolse armastusega loodud, usutavam on ühe poole osav manipulatsioon “puhtpragmaatilisel” eesmärgil teise poole nõrkus armastusse uskuda sobival hetkel enda kasuks pöörata. Ma ei soovi selliseid kohtulahinguid ka mitte vihavaenlasele.

Eestis on piisavalt võimalusi ka tasuta õigusabi saamiseks, nt on olemas üliõpilaste õigusbürood, kus nõustavad tasuta õigusteaduskonna tudengid. On olnud õigusapteek ja veel võimalusi. Jah, tegemist pole spetsialiseerunud advokaadi tasemel tööga, kuid kindlasti parem, kui ennast ise ilma kogemuseta esindada.

Mis puutub sinu juhtumi puhul minu eeldustesse, siis ma tõepoolest sinu kaasuse üksikasju ei tea, kuid see, mida mainid, võimaldab probleemikohad ära näha. Lastekaitse niisama ei tule sekkuma, keegi või miski toob nad kohale ja enamasti on see vanematevaheline konflikt. Minule pole aga vaja tõestada, kas oli nii või naa, mina ei lahenda teie küsimust niikuinii.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 24.10 21:48; 25.10 09:52; 25.10 11:12; 25.10 12:59; 25.10 17:49; 25.10 17:57; 25.10 20:43; 26.10 16:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Advokaadi/juristi tunnitasu on keskmiselt 150 eurot,  tavaliselt maksad konkreetselt töö eest – avalduse koostamine, kohtu olemine  jne.  Kui palju asi kokku maksma läheb -selgub kui suureks vaidlus läheb, mitu istungit on, kas vaieldakse edasi järgmises kohtuastmes. Kohtus saab käia ainult magistriharidusega, seega juuratudeng ei sobi.

Soovitan kasutada ikkagi riigiõigusabi, saad advokaadi n.ö. riigi kulul. Seda teenust osutab siiski ainult advokaat.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.10 07:41; 25.10 20:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Advokaadi/juristi tunnitasu on keskmiselt 150 eurot, tavaliselt maksad konkreetselt töö eest – avalduse koostamine, kohtu olemine jne. Kui palju asi kokku maksma läheb -selgub kui suureks vaidlus läheb, mitu istungit on, kas vaieldakse edasi järgmises kohtuastmes. Kohtus saab käia ainult magistriharidusega, seega juuratudeng ei sobi.

Soovitan kasutada ikkagi riigiõigusabi, saad advokaadi n.ö. riigi kulul. Seda teenust osutab siiski ainult advokaat.

Päris tõele see ei vasta. Lepingulise esindajana saab tõepoolest kasutada üksnes magistrikraadiga esindajat. Küll aga on tsiviilkohtumenetluses võimalik kasutada nõustajat, kellele hariduse nõue ei kohaldu ehk kohtuistungile saab juuratudengi kaasa võtta küll. Vahe seisneb selles, et esindaja saab taotlusi esitada ise, nõustaja seda teha ei saa, vaid ütleb menetlusosalisele ette, et nüüd esita see taotlus või too taotlus ja taotluse esitab vormiliselt menetlusosaline ise. Viimases instantsis, riigikohtus, saab taotlusi teha üksnes advokaadi kutsetunnistusega esindaja vahendusel ehk seal peab kindlasti advokaat olema.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 24.10 21:48; 25.10 09:52; 25.10 11:12; 25.10 12:59; 25.10 17:49; 25.10 17:57; 25.10 20:43; 26.10 16:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Omaenese naise peksmisel pole karistusseadustiku kohaselt mingit vahet võõra mehe, tuttava mehe, võõra naise või kelleiganes peksmisega, seega ei saa nii vahet teha. Lisame juurde, et mis on lähisuhe- abielu, kooselu, seksisõbrad…?

Loomulikult on see probleem, perevägivald, sh naiste ja laste vastu, tegelikult igaühe vastu (10% lähisuhteohvritest on ka mehed, või umbes nii on mul kuskilt meelde jäänud. ) on politsei igapäevatöö, naiste varjupaigad jne. Palju pakilisem lahendust ootav probleem kui homoabielud, ma mainiksin!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Püsisuhted on mõttetud, tarbetud, sisutud ehk nende peale pole üldse mõtet aega raisata. Lähisuhtevägivald eksisteerib niikaua, kuni inimesed orienteerivad end püsisuhete otsimisele ja hoidmisele. Tegelikult pole vaja ju. Palju parem on üheöösuhe. Lihtsalt seksid teise inimesega ja mõnel teisel ööl seksid kellegi teisega. Jääks igasugune lähisuhtevägivald olemata, kui inimesed annaksid endale aru, et armastust pole tegelikult olemas, vaid see on ajutine ajukeemia düsfunktsioon. Inimene on loodud lihtsalt seksima nii paljude partneritega, kui vähegi võimalik, ja nii sageli, kui võimalik.

0
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Omaenese naise peksmisel pole karistusseadustiku kohaselt mingit vahet võõra mehe, tuttava mehe, võõra naise või kelleiganes peksmisega, seega ei saa nii vahet teha. Lisame juurde, et mis on lähisuhe- abielu, kooselu, seksisõbrad…?

Loomulikult on see probleem, perevägivald, sh naiste ja laste vastu, tegelikult igaühe vastu (10% lähisuhteohvritest on ka mehed, või umbes nii on mul kuskilt meelde jäänud. ) on politsei igapäevatöö, naiste varjupaigad jne. Palju pakilisem lahendust ootav probleem kui homoabielud, ma mainiksin!

Karistusseadustik teeb juba täna vahet võõra inimese ja oma lähikondse peksmisel. Oma kaasa ja laste tümitamine on raskendav asjaolu ja karistusmäär selle eest suurem.

§ 121.   Kehaline väärkohtlemine
(1) Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:
1) sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat;
2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või
3) see on toime pandud korduvalt, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

 

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 24.10 21:48; 25.10 09:52; 25.10 11:12; 25.10 12:59; 25.10 17:49; 25.10 17:57; 25.10 20:43; 26.10 16:06;
To report this post you need to login first.
Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )


Esileht Pereelu ja suhted Lähisuhte vägivalla seadus