Kuidas selgitada lapsele armastuse otsa saamist peres, isa ja ema vahel? Kuidas saaks leevendada seda meeleheidet, et tema ema ja isa enam ei armasta teineteist? Kas on sellelt teemalt kiire tähelepanu kõrvale juhtimine parem, ja juhtida tähelepanu uuele toredale elukorraldusele, et nüüd on 2 kodu ja teete eraldi asju? Või tuleks keskenduda lapse kurbusele, kui see on.
Mina oma 8aastasele seletasin nii, et ema ja isa lihtsalt ei sobi enam kokku elama. Ta ju nägi lõpuks tülisi pealt ka. Seletasin, et vahel lihtsalt juhtub nii, et täiskasvanud ei saa enam läbi ja seetõttu koos elamine ei klapi.
Aga ma ei öelnud kunagi, et ei armasta enam jne… tegelt ei armastagi aga no lapse teine vanem on ikkagi kogu eluks ja mingi hoolimine ikka ju jääb.
Ja kusjuures ma ütles, et lahkumineks oli meil päris inetu. Alguses isa ikka süüdistas mind, et lõhkusin pere ja minu süü kõik. Laps siis päris aru selle kohta ja üritasin selgitada, et päris nii ikka ei ole asjad. Kasvab veits ja hakkab vb rohkem mõistma, miks kooselud enam ei toimi.
Päris mitu korda laps küsis ka, et millal uuesti koos elama hakkame. Aga ma siis ütlesin, et kahjuks see enam võimalik pole.
Varsti saab aasta täis ja isal uus naine, minul pole kedagi, ja laps rohkem küsinud pole uuesti koos elamise kohta.