Teema: Lahkuminek

#4093117:

Kuidas selgitada lapsele armastuse otsa saamist peres, isa ja ema vahel? Kuidas saaks leevendada seda meeleheidet, et tema ema ja isa enam ei armasta teineteist? Kas on sellelt teemalt kiire tähelepanu kõrvale juhtimine parem, ja juhtida tähelepanu uuele toredale elukorraldusele, et nüüd on 2 kodu ja teete eraldi asju? Või tuleks keskenduda lapse kurbusele, kui see on.

Mina oma 8aastasele seletasin nii, et ema ja isa lihtsalt ei sobi enam kokku elama. Ta ju nägi lõpuks tülisi pealt ka.  Seletasin, et vahel lihtsalt juhtub nii, et täiskasvanud ei saa enam läbi ja seetõttu koos elamine ei klapi.

Aga ma ei öelnud kunagi, et ei armasta enam jne… tegelt ei armastagi aga no lapse teine vanem on ikkagi kogu eluks ja mingi hoolimine ikka ju jääb.

Ja kusjuures ma ütles, et lahkumineks oli meil päris inetu. Alguses isa ikka süüdistas mind, et lõhkusin pere ja minu süü kõik. Laps siis päris aru selle kohta ja üritasin selgitada, et päris nii ikka ei ole asjad. Kasvab veits ja hakkab vb rohkem mõistma, miks kooselud enam ei toimi.

Päris mitu korda laps küsis ka, et millal uuesti koos elama hakkame. Aga ma siis ütlesin, et kahjuks see enam võimalik pole.

Varsti saab aasta täis ja isal uus naine, minul pole kedagi, ja laps rohkem küsinud pole uuesti koos elamise kohta.

#4093121:

Kui laps näeb tülisid, on see vahe isegi hea. ? Saab aru lahku minemisest paremini. Samas tekitab ikka küsimust, et kuidas siis ei saa enam leppida, vabandada, järele mõelda oma toas, [nagu lapsi saadetakse, ] nagu tema peab. Ja kui lapsed tülisid ei näe, on ikka suur arusaamatus.

Olen eelmine kägu.

Kui tülisi pole, siis mina ilmselt seletaks seda nii, et ema ja isa on koos elades natuke kurvad(ei pea just õnnetuna olemist sisse tooma). Ja samamoodi, et lihtsalt ei sobi.

Et ikka hoolitakse üksteisest aga koos elamine enam ei sobi.

Minu arust annab see ka signaali lapsele tulevikus, et nui neljaks ei pea vanemad koos olema… ja alati ei pea olema selle taga suurt põhjust! Lapsele vb tooks võrdluse ka nii, et absoluutselt kõigiga ei pea sõber olema ja läbi saama. Piisab vb pisikesest asjast mis häirib ja rahulolematuks teeb.

6a veel jah sellest aru ei saa(teemaalgataja noorima lapse vanus). Aga 8+ juba mingil määral mõistab seda.

Väiksele lapsele saaks seletada nii, et vahel inimesed arvavad, et nad sobivad koos elama, aga tegelikult ei sobi. See ei tähenda, et nad üksteisest ei hooliks või ei võiks sõbrad olla. Laps võibolla ka ei sobiks oma sõbraga kogu aeg koos elama, hakkaksid tekkima tülid tühistest asjadest ja lõpuks ollakse kogu aeg pahurad ja tuntakse end koos olles hoopis halvasti, mitte hästi. See pole tervisele hea ja teeb kurvaks, sest keegi ju ei taha aina tülitseda. Siis on parem elada juba kahes erinevas kodus – issi ühes, emme teises, ja mõlemad armastavad sealt eraldi kodudest last ikka väga-väga palju edasi. Loomulikult on see algul harjumatu ja mõjub hirmutavalt kõigile, emale-isale endale ka. Kui lapsel on sellega seoses küsimusi, siis ta võib alati tulla emalt-isalt küsima. Ja kui küsimusi ei ole, aga lihtsalt on algul suur kurbus, siis see on ka okei, ema-isa ongi ise ka kurvad, aga see kurbus läheb üle ja siis on kõigil palju parem olla kui praegu.
Kõige normaalsem (lapse seisukohast) oleks seda seletada emal ja isal KOOS, aga ma ei tea, kui palju nii tsiviliseeritud lahkuminekuid on.

Mingite uute paariliste jm sissetoomine oleks lapse seisukohast ikka väga vale, annab väikelapsele signaali, et ka väga armastatud inimesi saab kergekäeliselt välja vahetada, võib tekitada hirmu, et sama kohtlemise osask saab eraldikoliva vanema poolt ka laps ise.

#4093246:

#4093241:

ja alati ei pea olema selle taga suurt põhjust!

Kas see poleks veel halvem signaal talle tulevikus?

Eks mingil määral küll jaa. St seda, et võib juhtuda, et liiga kergekäeliselt loobutakse eks.

Aga no selliseid asju lahti seletada alla 10a lapsele on liig. Ta ju nagunii ei mõista.

Ei mõista nad tegelikult ka seda, miks kokku ei sobi enam.

Need olid lihtsalt minu mõtted ja oma kogemus.

Eks see selline halli mulli ajamine on aga minu lapsele hetkel piisas. Eks ajaga kasvab, saab rohkem aru ja küsib lisa.

#4092569:

Kui ma olin laps, ei saanud ma aru mehe ja naise vahelisest armastusest. Ma arvasin et kõik käib nii nagu lastelgi- oli tüli, leppige ära. Oma kallist sõpra ju maha ei jäeta. See et armastus nii palju probleeme tekitab, ma ei mõistnud. Kuhu ta siis kaob? Miks me ei võiks kõik koos olla, koos elada edasi.

Ma varsti 40 ja siiamaani mõtlen nii. Pole asja, mida ei saaks lahendada. Isegi petmine ei oleks minu jaoks põhjus pere lahku löömiseks.  Suck it up and make ot work… aga kui inimene teatab et läheb minema egas siis kinni hoia..