Teema: Lahkuminek ja selle mõju lastele.

Kas mehe vanemad on elus ja on sul nendega normaalne suhe? Kurda mehe emale ära – ainult see lastega suhtlemise pool. Ja katsu sõnu valida nii, et ei oleks mingit süüdistamist (isegi kui on miljon põhjust), sest ükski ema ei suuda kuulata süüdistusi oma laste suhtes. Räägi ämmale lihtsalt, et sul on suur hirm et isa võõrdub lastest ja lapsed temast, ja et kümne aasta pärast ongi nad täiesti nagu võõrad inimesed. Ämm võib olla vägagi suuteline meest (st oma poega) lastega kokku viima.

Kui vanad lapsed on? Kurb, et nii on, aga mina Sinu asemel jätaksin asja sinnapaika. Sa ei saa sundida ja kui ta ükskord ärkab, siis vbl on juba liiga hilja. Kui lapsed väiksemad, siis ehk proovid selgitada, et issil vaja puhkust ja nii ongi.

Mis kole asi see pidi küll olema, mis nii väikeste laste vanemad lahku viis.

Jätad ilmselt midagi rääkimata.Tegite 2 last valmis tore suhe ja järsku mees kolib välja ja ei taha kellegiga suhelda?
Miks lapsed mehepoolse vanematega ei suhtle, nt see 4-aastane
Mida oled sina teinud selleks, et laps seal oleks?

Mul sama kogemus, sõna otseses mõttes määrisin talle lapsi pähe, lõpuks loobusin. Hakkas läbi kohtu alimente maksma ning lapsed ei ole nüüd juba isa näinud üle 10 aasta.
Mõni aasta tagasi ronis uksetaha roos, tort näpus. Lapsed ei näidanud talle tagatoast nägugi. Lapsed praegu ütlevad et jumal tänatud et isaga sunniviisiliselt suhtlema ei pidanud. Kärgperendus jne jäi ära.
Usu mind, su laste isa ronib varem või hiljem ust kraapima. Näiteks leiab uue naise ning tahab talle näidata kui väga ta oma lastest “hoolib”

Eks sa pead midagi välja mõtlema, mida lapsele seletada. Sest kui mees ei seletanud, pead sina seletama midagigi. Võibolla on abiks mõne pereterapeudi poole pöörduda, oskavad nõu anda, kuidas last aidata selles olukorras, mida lapsele öelda.

Näiteks on variant asju edasi lükata: Issi kolis meie juurest ära ja tal lihtsalt võtab natuke aega, et end sisse seada, kui ta on oma asjadega valmis saanud, ehk siis helistab.

Niimoodi sa otseselt ei süüdista kedagi, ei ütle, et keegi ei taha kellegagi koos elada vmt

Ma ei tea, kui te mehega ei suhtle, ehk on siiski võimalik mehele kirjutad aja selgitada, et hetkel ta ei maksa kätte mitte sulle, vaid lapsele. Et mees ise võib seda otsust 2-3 aasta pärast kahetseda, kui tuleb soov ikka lapsega suhelda – siis on pöördumatult kahju tekitatud.

#3383572:

Korra helistasin talle, siis öeldi vaid, et pole praegu aega rääkida. Hiljem helistab lastele. Seda teeb ta juba paar päeva,pole siiani helistanud, ega küsinud kuidas lastel läheb.

Ja sina muudkui lubad 4-sele edasi?
Uuri ja loe, kuidas last (seda, kes asjast aru saab) toetada vanemate lahkuminekul. Ära ela oma pettumust välja seda lapsele jagades. Tema ei ole inimene, kellelt sina ühiselt kurb olles toetust võiksid oodata, sina vastutad täielikult oma 4-aastase eest (aga mitte mehe eest)

Sina ilmselt jõudsid olukorra eelnevalt oma peas pikemat aega kaaluda/mõelda, mehele (missiis et tema teod ilmselt põhjustasid sellise olukorra) on see siiski ilmselt veel väga värske ja peas läbimõtlemata olukord.
Selgita ja räägi lastega nii lihtsalt ja emotsioonivabalt kui võimalik, et isa elab mujal ja mis see hetkel kaasa toob. Ise pakud lastele tähelepanu/toetust/turvalisust ja saad isale teatada(proovida organiseerida) emotsioonivabalt võimalikke lastega kohtumise/suhtlemise võimalusi (lasteaias üritus, lapsele sõbra sünnipäevale vastu minek, vms tavapärane nädalavahetuse tegevus, mida isa muidu lastega tegi, proovida organiseerida veebikõnesid), aga sa ei saa isa tegude eest lubadusi anda.
Kas mehe poolt tõesti teisi lähedasi (vanemad, õde, vend) pole ühtegi, kes sinu lastega eelnevalt ka suhtlesid, et saaksid neid suhteid laste jaoks alles hoida ja kes su eksmeest ehk omalt poolt lastega suhtlema/tegelema siiski utsitaks.
Muidugi ei saa vägisi teisele täiskasvanule teha meeldivaks lastega suhtlemist, aga samamoodi
ei peaks liiga kergekäeliselt ja teise esimeste emotsioonide põhjal väitma, et isa ongi lõplikult lapsed hüljanud.
Vanasõna ütleb ka, et ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt, kui keedetakse. Seega laske emotsioonidel raugeda, ürita kasvõi esialgu ka omaltpoolt tekitada mehele/lastele võimalusi koosolemiseks ning kui tõesti pikema aja jooksul mehe ja laste suhtest asja ei saa, siis alles löö käega.

Kirjuta talle kaine ja emotsioonivaba kiri oma sammudest, mis on seadustest tulenevad isa kohustused ja mis sa edasi teed. Kui ta oma lapsi ei kavatse toetada, siis annad ametliku elatise nõude sisse, lõpetad kogu suhtluse, aga samas teavitad ka sellest, et tänu sellisele käitumisele pühkigu oma suu puhtaks vanaduses laste toest ja hooldamisest. Valmistugu üksinda maksma oma vanadekodu arveid. Ilma lapsi korralikult toetamata on sul olemas kenasti tõestus, et lapsed sellest tulevikukohustusest päästa. Anna reageerimiseks tähtaeg. Ja siis teosta oma lubatu. Igasugune mangumine lõpeta ära. Mida rohkem anud lastele tähelepanu, seda suurema egolaksu ta saab ja seda kehvemalt ta käitub.

#3383999:

Miks sa tahad, et lapsed alkohoolikuga suhtlevad? 1 ja 4 aastast ei saa saata isa juurde, kui see purjus peaga magama jääb. Alkohoolikut huvitabki ainult pudel ja see on su vastus küsimusele, miks ta lastega tegeleda ei taha.

Ja nii ongi. Alkohol on tema püha tõde, tema parim sõber.
Parem las nad kaugenevad, aita lastel üle saada, ära survesta kohtuma. Läheb aeg ja leiad enda kõrvale uue inimese, kes su lastele ehk isa eest on ja nad üles kasvatada aitab.
Mis helistamistesse puutub, siis 4-aastane pole mingi telefonis rääkija, ta tajub seda suhtlust teisiti kui täiskasvanud (ehk siis helistamine on nende jaoks sisuliselt 0 kontakt).

#3384915:

#3384295:

Mis nalja te ajate. 4-aastane ei räägi telefonis vähemalt mina oma lapsi küll telefonile ei saa

Isegi minu 3,4-ne on selline jutupaunik, et anna olla! Tahab hirmsasti vanaemadega rääkida ja minuga räägib ka ilusti, kui ma ise mujalt (nt välislähetusest) helistan.

Ta võib jutustada, aga ta ei taju teist inimest, kellega räägib. Ehk siis kui teema on vanemate lahkuminek ja lahuselav vanem väikelapsele helistab, on see sama hästi kui mitte midagi ehk seda ei saa kontaktiks lugeda. Linnukese kirja muidugi saab.

#3400931:

#3383765:

#3383745:

Mul sama kogemus, sõna otseses mõttes määrisin talle lapsi pähe, lõpuks loobusin. Hakkas läbi kohtu alimente maksma ning lapsed ei ole nüüd juba isa näinud üle 10 aasta.

Mõni aasta tagasi ronis uksetaha roos, tort näpus. Lapsed ei näidanud talle tagatoast nägugi. Lapsed praegu ütlevad et jumal tänatud et isaga sunniviisiliselt suhtlema ei pidanud. Kärgperendus jne jäi ära.

Usu mind, su laste isa ronib varem või hiljem ust kraapima. Näiteks leiab uue naise ning tahab talle näidata kui väga ta oma lastest “hoolib”

Kuda see kärgperendus ära jäi, kui lihane laste isa vaatama tuli? Mõttetu on selliseid teemasi lugeda, kui pole ka teise poole seisukohta. Siin teemas on kõik naised õiged ja mehed täielikud mölakad. Aga huvitav on see, et nende meestega on ju sexitud ja lapsed saadud(siis ju on mehed sobinud) ja järsku muutuvad kõik mehed monstrumiteks?

Laste isa ameles meie voodis lapse ohtu peretuttavast armukesega kui olin lastega vanemate juures. Kas oleks pidanud alla neelama selle laste nimel ning hambad ristis seda edasi taluma? Või mis seisukohta sa veel tahad? Kui ikka tausta ei tea siis ei ole vaja suud lahti teha

Mis krdi lihane isa? Mõttetu spermadoonor.
Kiidan su lapsi. Sellise mölakaga pole midagi teha. Lastel on vähemalt väärtused paigas.