Läksime lahku .Koristasin asju ja alles on väga uhke lastud teha meie pulmaalbum.Nüüd mõtlen,mis sellega teha.Kas hoida alles või see hävitada?
Mõtlesin,et annan mehele las viib maale ja põletab ära…
Mis teie olete oma pulmaalbumiga teinud?
Kas teil lapsed on? Kui jah, siis jätaks nende jaoks alles.
Loomulikult hoiaks alles. See on ju osa minu elust.
Minu kindel seisukoht oli endal samas olukorras, et see ei ole minu ega mehe otsustada. See on meie laste ajalugu, nende vanemate lugu. Ja ainult nendel on õigus otsustada, mida teha albumiga. Meil ei ole õigust neilt mälestusi ära võtta. Mees tahtis ka alguses põlema panna. Nüüd seiaab kapis riiuli taganurgas, igapäevaselt ei näe.
Jah, tead, soovitan ka alles hoida. Kunagi ammu aega tagasi läksime mehega lahku. Lapsi veel polnud. Esimese asjana hävitasin ära meie ühised asjad, sh pildid ja tõstsin ta kottidega ukse taha. Aastaid hiljem on tunne, nagu oleksin pool elu minema visanud. Viha, kurvastus jms läheb üle, aga kahekümne aasta pärast vaatad möödunule tagasi ja küll on hea oma elu meenutada. Isegi nendel piltidel, mis kunagi hirmsasti haiget tegid. Enam nad ei tee. Iga hetk sinu elust on väärtuslik, ka see, mis hetkel tundub jube. Seega ära põleta albumeid. Sul on vaja need ajutiselt silma alt ära saada, kuni nad enam ei häiri. Kasvõi paki sisse ja vii keldri kõige kaugemasse nurka. Ükskõik mis see fotodel olev mees tegi – need on ikkagi sinu mälestused, sinu emotsioonid, sinu elu. Oma mälestusi, ka haigettegevaid, ei tasu ära hävitada. Lõppude-lõpuks teevad kõik kogemused sinust selle inimese, kes sa lõpuks oled. Selline vanainimese nostalgiline jutt, ärge pange pahaks, aga nii ma mõtlen
Arusaamatu. Muidugi jätad alles. Kui sa oma mehega abiellusid, siis olite ju ometigi õnnelikud? Järelikult on need pildid ilusad ja siirad. Miks sa oma elu toreda ja ilusa hetke mälestust ära põletada tahad?
Kui praegu häirivad, paki korralikult ära ja pane kuskile keldrisse, vanemate juurde vms seisma.
Oleneb, kui rõve mees on. Kui väga rõvedalt ikka minuga käitus, siis ma võibolla päris silma all ka ei tahaks hoida, paneks kuhugi mujale hoiule, kui võimalik on. Laste jaoks peaks nagu jätma midagi. Rõveda käitumise all pean ma silmas kriminaalset käitumist või väga jubedat alandamist. Samas on vahel hea ka sellist asja alles hoida nagu hoiatuseks või nii, et kuigi pulmapäeval tundus kõik nii kena, siis tegelik kooselu võib ikka mingi õuduste piinakamber tulla.
läksin lahku 9 a tagasi. U aasta tagasi viskasin pulmaalbumi ära. Ei tahtnud seda vihast teha ja hoidsin alles. Nüüd tundsin, et ei soovi seda enda ellu enam kunagi. Hoia veel. vb kunagi hiljem kahetsed.
Kindlasti peaks laste jaoks alles jätma. Pane silma alt ära, kui see häirib. Samas lapsed on ju selle mehega tehtud, nende nägudes näed ka meest kogu aeg. Purunenud abielu teeb haiget, aga ega kõik mälestused ju ka halvad ei olnud. Lastele on mingil hetkel huvitav neid jäädvustatud hetki näha. Tulevikus vaatad isegi neile leebema pilguga kui praegu.
Minu oma on alles. Abielus olin 22 aastat. Ma isegi ei tulnud selle peale, et seda ära visata.
Mina viskasin ära. Ei minule ega lastele pole vaja ühist mälestust inimesest, kellel pole suuri eesmärke ja kes ei arene.
Mul on esimesest abielust laps ja hoian albumit sahtlis tema jaoks. Silma all see pole. Ei ole vaja, et satub mehele või tema sugulastele näppu. Ükskord annan lapsele, las viib oma koju. Samasse albumisse olen pannud need vähesed pildid, mis said tehtud kui veel koos elasime lapsega. Laps oli 2-aastane, kui lahku läksime.
Minul pole pulmaalbumit, sest ma polnud oma laste isaga abielus. Küll aga on albumites palju pilte ühiselt veedetud ajast nii enne lapsi kui lastega koos. Minu 1 laps käib ülikoolis ja teine teismeline. Just paar päeva tagasi vaatasid nad koos neid vanu albumeid, küsisid minult piltide kohta ja meil kõigil oli väga tore (kuigi ma olen juba 10 aastat uues suhtes ja ka laste isal on uus pere) Seega hoia kindlasti alles! Väikesed lapsed ei oska neist piltidest midagi arvata, aga suurematele on see nende põlvnemise lugu.
Ma räägin siis enda kui lapse seisukohast. Minu vanemad läksid lahku kui mina olin 10, õde 7, vend 1. Isa jättis meid maha teise naise pärast ja alimente meile pikalt ei maksnud. Peres algasid väga rasked ajad ja ma kujutan ette, et ema oleks tahtnud põletada kõik isaga seonduvad asjad, aga ta ei teinud seda. Jättis kõik pere-ja pulmaalbumid alles. See on ju kõik ajalugu, meie lugu. Olen talle selle eest väga tänulik. Tema ei pea neid lappama, aga lastele jääb see võimalus.
Pildid ja video alles. Meil oli suhteliselt rahumeelne ja mõistlik lahkuminek (võrreldes siin teiste lugudega) ja mul ei tekkinud kordagi tunnet, et peaksin midagi hävitama. Eksmehega läbisaamine okei, lapsed suhtlevad temaga tihti ja on nüüd hiljem minuga koos pilte ja videot ka vaadanud. Nii lahe on vaadata ennast nii noorena ja videos inimene, keda enam ei ole meiega ja keda sooja tundega vaatame seal.
Mina viskasin ära. Ei minule ega lastele pole vaja ühist mälestust inimesest, kellel pole suuri eesmärke ja kes ei arene.
Ja miks selline abiellumiseks kõlbas?
Mina viskasin ära. Ei minule ega lastele pole vaja ühist mälestust inimesest, kellel pole suuri eesmärke ja kes ei arene.
Ja miks selline abiellumiseks kõlbas?
No olin loll jah, arvasin et tal vanuse ja kogemusega tekivad eesmärgid ja ambitsioonid. Aga tema tahtis istuda oma riskivabas mugavustsoonis. Nüüd nutab et alimendid söövad poole palgast. Kui ma tahan et mu lapsed oleksid tulevikus edukad, siis loomulikult hoian ma nad sellisest inimesest eemale.
Mina viskasin ära. Ei minule ega lastele pole vaja ühist mälestust inimesest, kellel pole suuri eesmärke ja kes ei arene.
Ja miks selline abiellumiseks kõlbas?
No olin loll jah, arvasin et tal vanuse ja kogemusega tekivad eesmärgid ja ambitsioonid. Aga tema tahtis istuda oma riskivabas mugavustsoonis. Nüüd nutab et alimendid söövad poole palgast. Kui ma tahan et mu lapsed oleksid tulevikus edukad, siis loomulikult hoian ma nad sellisest inimesest eemale.
kuidas sa pooled laste geenid ära kavatsed kustutada?
ja kui lapsed kord suuremana mõistavad, et sina oled nad oma imelike ambitsioonide pärast isast lahus hoidnud, võivad nad hoopis sulle selja keerata
Kui kooli lõpetasite, siis kas viskasite klassipildid ka ära?
Kui ma tahan et mu lapsed oleksid tulevikus edukad, siis loomulikult hoian ma nad sellisest inimesest eemale.
Sellega kindlustad ka selle, et su edukad lapsed hoiavad tulevikus sinusugusest inimesest samuti eemale. Nagu veskikivist kaelas.
No olin loll jah, arvasin et tal vanuse ja kogemusega tekivad eesmärgid ja ambitsioonid…
Mitu aastat ja mitu last sa siis loll olid ja miks arvad, et sinu praegune mõtlemine tark on?
Mina hoiaksin lastele alles. Võid ju selle kuskile kingakarbiga kapi nurka suruda, et pidevalt silme all poleks.
ma pole ühegi eksi pilti ära visanud – mälestused ja osa elust ikka.
Mul pole kummaski abielus olnud mingit pulmaalbumit – meil on kuskil karbis fotod, küll aga minu vanematel oli abielualbum.
Iga aasta kohta siis paarislehel vasakul ja paremal olilisemad pildid, 7-8 iga aasta kohta.
Kui lahku läksid, siis mina olin ca 11, vennad üks noorem, kaks vanemat ja õde vanem. Lihtsalt küsiti, kas keegi meist tahab neid albumeid endale. Õde ja vanim vend tahtsid. Nende suures oleme neid hiljem sirvinud. Osa pilte on kadunud 🙂 ja me arvame, et enne üleandmist nad musipildid eemaldasid.
Mina viskasin ära. Ei minule ega lastele pole vaja ühist mälestust inimesest, kellel pole suuri eesmärke ja kes ei arene.
Aga mida see ütleb naise kohta, kes selle mehe endale partneriks valis ilma eelnevalt eesmärkide kohta uurimata, temaga abiellus ja lapsed sai?
Mina viskasin ära. Ei minule ega lastele pole vaja ühist mälestust inimesest, kellel pole suuri eesmärke ja kes ei arene.
Ja miks selline abiellumiseks kõlbas?
No olin loll jah, arvasin et tal vanuse ja kogemusega tekivad eesmärgid ja ambitsioonid. Aga tema tahtis istuda oma riskivabas mugavustsoonis. Nüüd nutab et alimendid söövad poole palgast. Kui ma tahan et mu lapsed oleksid tulevikus edukad, siis loomulikult hoian ma nad sellisest inimesest eemale.
kuidas sa pooled laste geenid ära kavatsed kustutada?
ja kui lapsed kord suuremana mõistavad, et sina oled nad oma imelike ambitsioonide pärast isast lahus hoidnud, võivad nad hoopis sulle selja keerata
Kui ma tahan et mu lapsed oleksid tulevikus edukad, siis loomulikult hoian ma nad sellisest inimesest eemale.
Sellega kindlustad ka selle, et su edukad lapsed hoiavad tulevikus sinusugusest inimesest samuti eemale. Nagu veskikivist kaelas.
Halloo erinevalt temast minul on ambitsioonid ja hierarhias kõrgem töökoht, mina tahan lastele võimaldada maja ja kõike mida nad tahavad, mind nad ei jäta! Isa on neil varsti 50 aga kuhugi jõudnud ei ole, rahul oma lihtsa tööga aga kui laps tahab midagi, siis ütleb et raha ei ole. Teistel on selles vanuses oma firma, mitu firmat isegi. Pähh!
Kui kooli lõpetasite, siis kas viskasite klassipildid ka ära?
Mina viskasingi ära – ma ei ole seda tüüpi, kes aastaid hiljem viitsiks neid pilte üldse vaadata. Kooli lõpetamisest saab varsti 20 aastat ja tõesti ei ole puudust tundnud.
Halloo erinevalt temast minul on ambitsioonid ja hierarhias kõrgem töökoht, mina tahan lastele võimaldada maja ja kõike mida nad tahavad, mind nad ei jäta! Isa on neil varsti 50 aga kuhugi jõudnud ei ole, rahul oma lihtsa tööga aga kui laps tahab midagi, siis ütleb et raha ei ole. Teistel on selles vanuses oma firma, mitu firmat isegi. Pähh!
Pole sul s*ttagi, kui sellelt “äpult”, keda kunagi armastasid täiselatise sisse pead nõudma. Oma suhtumisega kaotad lapsed niikuinii.
Halloo erinevalt temast minul on ambitsioonid ja hierarhias kõrgem töökoht, mina tahan lastele võimaldada maja ja kõike mida nad tahavad, mind nad ei jäta! Isa on neil varsti 50 aga kuhugi jõudnud ei ole, rahul oma lihtsa tööga aga kui laps tahab midagi, siis ütleb et raha ei ole. Teistel on selles vanuses oma firma, mitu firmat isegi. Pähh!
Pole sul s*ttagi, kui sellelt “äpult”, keda kunagi armastasid täiselatise sisse pead nõudma. Oma suhtumisega kaotad lapsed niikuinii.
Huvitav miks nad siis isaga elada ei taha!
