Esileht Pereelu ja suhted Lahkuminek ja sellest ülesaamine

Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )

Teema: Lahkuminek ja sellest ülesaamine

Postitas:

Läksin hiljuti lahku inimesest, keda pidasin enda hingekaaslaseks. On raske leida inimest, kellega on ühine maitse kõiges ja kes märkavad samu detaile, aga tema oli üks neist. Elasime mitu aastat samas linnaosas, aga ei põrkanud kordagi kokku. Käisime aastaid samadel spetsiifilistel üritustel, aga ei põrkanud kordagi kokku. Kui kohtusime, siis tundus, et oleme kui teineteisele määratud. Ta ütles, et olen esimene inimene, kelle vastu ta nii suurt armastust tunneb, ja seda oli tunda ka tema tegudes. Paar kuud oli suhe väga intensiivne, kuid pärast kuuajast eraldiviibimist mees muutus – oli kinnisem, veetis rohkem aega üksinda ning trennis. Suhe hakkas ära vajuma, ning lõpuks tunnistas ta, et ei oska püsisuhteid hoida, tahab minuga koos olla küll, aga sõpradena.
Ei, ta ei leidnud selle ajaga uut silmarõõmu (ei, ma ei pea ennast naiivitariks selles osas), kuid midagi temas muutus selle aja jooksul, mil me üksteist ei näinud. Ta isegi ei oskanud seda sõnastada, ütles lihtsalt, et klõps käis läbi.

Mina olen läbi. Ma ei suuda voodist tõusta ega süüa. Püüdsin sundida end erinevate asjadega tegelema, aga ei suuda. Elurõõmsa inimese asemel on inimvare, kes ainult nutab. Kõik kohad, riided, lõhnad tuletavad meelde koosveedetud hetki. Tahan tunda ennast jälle ENDANA, et ma suudaks keskenduda õppetööle ja tegeleda enda hobidega, aga olen nii katki.

Kuidas ma sellest välja tulen? Kas see esialgne kiindumus oligi lihtsalt armumine, mis tal armastuseks ei muutunud?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 09.03 10:07; 09.03 14:28; 14.03 23:21; 15.03 10:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma arvan, et su viimane lause kogu tekstis ütlebki kõik.
Muidugi tunnen sulle kaasa, südamevalu on üks ütlemata vastik asi

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lahkuminek, kaotus ja muud sellised läbi elamised elus on mingit pidi alati ka positiivsed. Need teevad meid tugevamaks, kogenumaks ja panevad järgmisel korral neid hetki rohkem hindama. Ole tänulik, et sa kogesid seda tunnet. Sa tead, et see tunne eksisteerib elus, et armumine ei ole vaid midagi, millest räägitakse. Usu, mitu korda vôib armuda ja nutuperiood läheb taas üle:)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tean ja tunnen ennast, seega halan seda asja kolm aastat. Samas, kui tema suudab edasi minna… Valus on, ütlemata valus. Valus oleks olnud ka selles suhtes vinduda, sest kui tema pole suhtes õnnelik, poleks seda ka mina. Samas, ma lihtsalt ei saa aru, kuidas see nii ruttu otsa sai?! Kas armumine tõesti ei muutu alati armastuseks? Ja jääbki alles mitte kui midagi?

No ei suuda selles positiivset näha hetkel. Olen ennast juba vanatüdrukuks ka kandnud, sest mind ei tahetud. Suudan ma veel armuda/armastada?! Leian ma veel kellegi?! Ma ei usu kumbagi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 09.03 10:07; 09.03 14:28; 14.03 23:21; 15.03 10:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aeg parandab haavad, mõni aasta hiljem mõtled tagasi sellele ajale, et \”ohh.. olid ikka mured küll tollel ajal\” ja seda valu ei tunne üldse enam.
Noorena olen 2 nädalat nutnud/mitte söönud ja siis kuu aja pärast on juba päike majas tagasi.
3a sa kindlasi ei nuta seda meest taga.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

võib nutta küll aastaid ühte meest taga. mida mina tegin: kustutasin telefonist ta numbri (pähe õnneks numbrid ei jää), eemaldasin FB sõprade hulgast (uuesti paluda uhkus ei lubaks), helistasin meili operaatorfirmale ja palusin eriteenena, et nad kustutaks mu meilide mälust tema meiliaadressi, et ma ei saaks talle kirjutada. ainult tema aadressi kustutada ei saanud, siis palusin kustutada kõik. jõin palju veini, nutsin palju, lasksin sõbrannadel tema kohta palju halba rääkida, ise tegin ka enda mõtetega tööd ja lõpuks ma lahti tast sain. edu sullegi. kerge see pole, aga kui keegi niimoodi noa selga lööb, siis pole sul ka erilist valikut.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

neli päeva pärast lahkuminekut suutsin ennast kokku võtta ning ta FB sõprade hulgast likvideerida, nagu ka tema numbri. nägin teda esmaspäeval jälle, nii veider on teha nägu, et ta mulle üldse enam korda ei lähe. läheb, oi kuidas läheb.

nutuhood on lakanud, söögiisu on enam-vähem tagasi. ei suuda jätkuvalt mõista, kuidas niiviisi muutuda saab ja kuidas armastus lihtsalt ära kaob. ise olen püüdnud ka sellest sõpradega rääkida ning tegelen oma tuju tõstmisega/rahustamisega safraniekstrati ning magneesiumi kasutades. platseeboefekt või ei, aga pärast nende kaasamist suudan jälle magada ning mõtteid selgena hoida. võtab siiski aega, et üle saada. ei kujuta end hetkel ei kellegi teisega.

ei taha vanatüdrukuks jääda, ausalt.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 09.03 10:07; 09.03 14:28; 14.03 23:21; 15.03 10:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Suhe hakkas ära vajuma, ning lõpuks tunnistas ta, et ei oska püsisuhteid hoida, tahab minuga koos olla küll, aga sõpradena.
[/tsitaat]
Minu meelest on see mugava mehe jutt, kes püsisuhteid ja kohustusi kardab ja seetõttu arvab, et lihtsam on meeldivat naist \”sõbrana\” pidada – ega ta siis ju silmapiirilt päris ära ei kao. Mulle üritas üks kord sarnast juttu ajada, aga ma ütlesin konkreetselt, et mingit sõprust olema ei saa, mina ei kavatse üksikuks jääda ja siis pole mul ka meessoost \”sõpru\” vaja – milleks ma neid pidama peaksin, vaevalt mu uuele potentsiaalsele partnerile selline asi meeldiks. Ehk siis – võtab mind oma püsipartnerina või jääb igas mõttes ilma. Tuli välja, et oskas küll püsisuhtes olla, mingi neli aastat kestis see suhe.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Minu meelest on see mugava mehe jutt, kes püsisuhteid ja kohustusi kardab ja seetõttu arvab, et lihtsam on meeldivat naist \”sõbrana\” pidada – ega ta siis ju silmapiirilt päris ära ei kao. Mulle üritas üks kord sarnast juttu ajada, aga ma ütlesin konkreetselt, et mingit sõprust olema ei saa, mina ei kavatse üksikuks jääda ja siis pole mul ka meessoost \”sõpru\” vaja – milleks ma neid pidama peaksin, vaevalt mu uuele potentsiaalsele partnerile selline asi meeldiks. Ehk siis – võtab mind oma püsipartnerina või jääb igas mõttes ilma. Tuli välja, et oskas küll püsisuhtes olla, mingi neli aastat kestis see suhe.[/tsitaat]
Sul vedas. Ütlesin ka, et ka kõik või mitte midagi. Tema vastas, et ei saa mulle sadat protsenti endast anda. Valisime siis selle \”mitte midagi\” variandi. Õigemini, ta laskis minul seda teha.
Täna lugesin head artiklit, mida ma nii loodan, et tema ka loeb. http://www.naine24.ee/774394/miks-kaob-suhtest-kirg/

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 09.03 10:07; 09.03 14:28; 14.03 23:21; 15.03 10:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

ole ônnelik, et midagi nii ilusat kogeda said. kui paljud elavad terve elu ära ja ei saagi teada, mis tähendab armastada. eks see valu ole täpselt sama suur kui ilu!
vabalt vôid mitu aastat tema peale môelda (mina môtlen küll), see kôige lahtisem tuli möödub tavaliselt 2-3 kuuga ja siis edasi on \”hispaanias hooti vihmahood\”. Ônneks läheb see valu ajaga tuimemaks, nutt lühemaks.

kôige lollim asi, mis ma ise selle suure valu ajal tegin, oli see, et ei suutnud kuidagi telefoni näppimata jätta ja talle ükskôik mis pôhjusel sms-e kirjutada. nii et see numbri kustutamine on pigem tubli samm. ja teine loll asi, mis tegin, oli see, et hakkasin iga uut meest temaga vôrdlema ja loomulikult olid nad kôik kehvemad kui tema ja suhted lôppesid kôik väga ruttu.

nuta oma nutud ära ja vaata siis uuesti ringi, kas keegi kena inimene juhuslikult samadel üritustel ei hulgu…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tean ja tunnen ennast, seega halan seda asja kolm aastat. Samas, kui tema suudab edasi minna… Valus on, ütlemata valus. Valus oleks olnud ka selles suhtes vinduda, sest kui tema pole suhtes õnnelik, poleks seda ka mina. Samas, ma lihtsalt ei saa aru, kuidas see nii ruttu otsa sai?! Kas armumine tõesti ei muutu alati armastuseks? Ja jääbki alles mitte kui midagi?

No ei suuda selles positiivset näha hetkel. Olen ennast juba vanatüdrukuks ka kandnud, sest mind ei tahetud. Suudan ma veel armuda/armastada?! Leian ma veel kellegi?! Ma ei usu kumbagi.[/tsitaat]
Halad 2 kuud kestnud suhet 3 aastat? See on suhtesõltlus, mitte armastus.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma saan su jutust aru, et suhe kestis vaid paar kuud? Armumise faas pidi kestma 1,5 – 2 aastat, nii et ilmselt ei olnud see mees sinusse isegi armunud ja sina räägid, et armumine ei kasvanud armastuseks. Kirg kaob suhtest aastatega, mitte paari kuuga. Siin pole mingit õiget suhet olnudki.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lasksid ennast lihtsalt ühel tuulepeal ja vastutusvõimetul jobul läbi tõmmata . Ja ära hakka tagasi ajama, selline hülgamine ebalevate põhjustega – mis mees see ikka nii väga on, mingi jobu ju

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )


Esileht Pereelu ja suhted Lahkuminek ja sellest ülesaamine

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.