Esileht Pereelu ja suhted Lahkuminek, kuidas see käib?

Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )

Teema: Lahkuminek, kuidas see käib?

Postitas:
lillelu

Olen omadega puntras. Pikk lugu. 3 last ja õnnetu abielu (18 aastat). Olen kummi venitanud juba pikka aega, pead liiva alla peitnud, püüdnud lahendusi ja lepitust leida, aga jooksen vaid vastu seina. Omame ühist kinnisvara. Oleksin juba ilmselt väga ammu minema trampinud, aga laste tõttu on asjad nii palju keerulisemad 🙁 Lisaks see fakt, et pole ju kiiret lahendust, kui teist (asendus)kodu pole võtta. Ma ketran neid teemasid oma peas.. Tahaks rahu ja stabiilsust oma perele, aga kui see rahu ka saabub, siis on see näiline, kuni järgmise kokkpõrkeni. Tervis jukerdab, stress.
Kuidas te lahutuse teed alustasite? Millest alustasite? Mis teid toetas?

+8
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alustada võid ametlikust asjaajamisest – lahutusavaldus sisse, koos varajagamise taotlusega. Otsid üürikorteri (seniks, kuni varad jagatud). Hakkad asju pakkima, ebavajaliku annad ära või viskad minema.
Kõlab muidugi lihtsamalt kui see tegelikult on.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selleks, et lapsed ühisest kodust ära viia – peab sul olema mehe luba – ilmselt on teil ju ühine hooldusõigus? Seega alusta mehest, teatud osa inimesi saavad ka normaalselt lahku minna, lepitakse kokku laste hooldusõigus ja suhtluskord, jagatakse vara. Aga kui seda ei tule, siis võta advokaat.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kumm venis aastaid…lõpuks olin emotsionaalselt täielik vare.
Võtsin mehega vestluse ette ja rääkisime pikalt.
Läksime lahku, mees kolis välja ja mina jäin lastega meie koju elama.
Algus oli raske, emotsioonid lõid pea kohal kokku, nii mehel kui minul, oli keerulisi tüli hetki jne
Ütleme nii, et umbes aasta võttis aega enne kui asjad hakkasid paika loksuma.
Nüüd on 5a möödas. Olen õnnelikus abielus oma uue kaaslasega. Ma ei kahetse oma eelmist abielu, see oli ilus aeg ja palju toredaid hetki, lihstalt enam ei toiminud. See oli minu jaoks üks eluetapp ja kogemus, millest õppida.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selleks, et lapsed ühisest kodust ära viia – peab sul olema mehe luba – ilmselt on teil ju ühine hooldusõigus? Seega alusta mehest, teatud osa inimesi saavad ka normaalselt lahku minna, lepitakse kokku laste hooldusõigus ja suhtluskord, jagatakse vara. Aga kui seda ei tule, siis võta advokaat.

Miks peab lapsed ära viima? Lapsed võivad ka mehe juurde jääda.

Alustada tuleb mitte ametlikust lahutusest, vaid mehega rääkimisest. Et nüüd on seal maal, ja sa soovid lahutust. Esmalt rääkida läbi teie suhet puudutav ja jätta vara ja lapsed kõrvale, Kui see on selge, et lahutus kindlasti tuleb, siis rääkida lastest ja varast. Need kaks juttu käivad natuke käsikäes, kuna see, kumma juurde lapsed jäävad, on natuke seotud ka eluasemega – st kui sina jaksad (koos lastetoetuse ja elatisega) ülal pidada 2-toalist korterit, mees aga 4-toalist maja, siis äkki on mõistlik, et lapsed jäävad mehega elama.

Kohe eos arvesta sellega, et 3 lapse korral kohe kindlasti ei mõista kohus elatist 3x miinimummääras! Muidugi ma ei tea, mis on teie majanduslik seis ja võibolla mehel poleks sellega ka probleemi.

laste osas tuleb ka arvestad alaste soovidega, kui lapsed on juba kooliealised. Sa pead olema emotsionaalselt valmis selleks, et mees soovibki lapsi enda juurde jätta või 50/50 jagamist. Kui ta soovib 50/50 jagamist, siis kui logistiliselt on see võimalik (st sa ei koli teise linna nii, et lastel muutub võimatuks lasteaias/koolis käimine), siis ära vaidle vastu – selle vaidluse kaotad sa juba eos, kui mehele ei ole mingeid tõsiseid etteheiteid, miks ta ei tohiks lapsi kasvatada.

Ka vara osas pead esmalt enda jaoks läbi mõtlema, mis on sinu jaoks aktsepteeritavad variandid – mitte jääda ühe kindla juurde (nt et mees peab poole aasta jooksul sulle sinu osa majast välja maksma), vaid erinevad kompromisslahendused. Äkki mees ei soovi ka üksi senist eluaset ülal pidada ja kui sina ka mitte, siis kolitegi mõlemad ja panete müüki. Või jääb senine kodu lihtsalt mehele, vormistate laenu ja eluaseme ümber. Oma senist panust laenumaksetel võtad nagu üüri – sest ka üürika puhul oleksid kulud kaasnenud. Või lepid väiksema kompensatsiooniga kui päris 50 (minu hinnangul ei pea saavutama olukorda, nagu sa oleksid tasuta kõik need aastad sees elanud).

Sa pead paljud asjad esmalt läbi mõtlema enda jaoks, et mis on need variandid, millega sa oleksid nõus, ja kindlasti ei saa olla ainult üks aktsepteeritav lahendus, sest siis on tüli kindel.

+7
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

sest siis on tüli kindel.

Enamik lahutuste puhul, kui on ühisvara, on tüli kindel. Seepärast ongi mõistlik sageli advokaat võtta, mitte hakata mingeid hüpoteetilisi üürimakseid ühisvaras ette kujutama vms.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nii ammu marineerinuna oled sa ju kindlasti ka kursis, mis hinnaga on soovitud piirkonnas nt 3toalised korterid, kui palju rahaga sa saaksid majandada, kuidas tõenäoliselt lapsed tahaksid jääda, koolid-trennid-kolme lapse logistika ja sada muud asja. Sa ju oled need asjad läbi mõelnud praktilise elukorralduse poole pealt, kui nii kaua haududa lahkumisplaane? Mis sulle siis täpselt raskusi valmistab. Loomulikult tuleb alustada mehele teadaandmisest, et vot nüüd on asjad siiski sealmaal- KUI on. Alustada tuleb sellest, et mees teab ja on nõus lahku minema. Edasi arutatakse läbi detailid, kes kuhu.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lahutus on protsessina kõige lihtsam. Eesti kohtud lahutavad alati kõik abielud. Eraldi kolimine võtab kõige rohkem aega. Seda võiks teha koos mehega, et mõlemad saaksid oma uue normaalse elamise, mis neid motiveeriks uut elu üles seadma. Mitte et naine lükkab lapsed esirinda ja nõuab raha ja mees vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Kõige normaalsem oleks elamised vaadata samasse piirkonda. Lisaks jagatud hooldusõigus ilma rahaliste nõueteta kummagi aadressil. Mina paneks ühise kv kohe päevapealt müüki ja saadaks pankadele laenutaotlused laiali (kui vaja). See kõik ainuüksi võtab nädalaid, kui mitte kuid. Salaja enda uue elu organiseerimine on praktiliselt võimatu, võiksid kahte uut elamist korraga vaadata. Mõeldes nii endale, mehele kui laste logistikale. Sõltub ka kinnisvarast, paneelika kortereid on kergem müüa kui kallimaid maju.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Salaja enda uue elu organiseerimine on praktiliselt võimatu, võiksid kahte uut elamist korraga vaadata.

Sulle meeldiks, kui mees, kellest sa lahku tahad minna, vaataks sulle elamise valmis kuhugi endale sobivasse kohta? Usaldaksid tema valikut? Kui inimesed saavad omavahel nii hästi läbi, siis pole neil üldse ju lahku vaja minna.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Salaja enda uue elu organiseerimine on praktiliselt võimatu, võiksid kahte uut elamist korraga vaadata.

Sulle meeldiks, kui mees, kellest sa lahku tahad minna, vaataks sulle elamise valmis kuhugi endale sobivasse kohta? Usaldaksid tema valikut? Kui inimesed saavad omavahel nii hästi läbi, siis pole neil üldse ju lahku vaja minna.

Ei, aga ma annaks endale aru, palju maksab ühine kv ja palju mõlemal on potentsiaalselt raha uue elamise jaoks. Mõlemas elamises võiks olla ruumi ka laste jaoks.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Läksime lahku, mees kolis välja ja mina jäin lastega meie koju elama.

Nüüd on 5a möödas. Olen õnnelikus abielus oma uue kaaslasega.

Elategi uue mehega laste isa osalusel soetatud kodus?

+10
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Läksime lahku, mees kolis välja ja mina jäin lastega meie koju elama.

Nüüd on 5a möödas. Olen õnnelikus abielus oma uue kaaslasega.

Elategi uue mehega laste isa osalusel soetatud kodus?

Mis siis on? Kui ma nt läheks mehest lahku ja otsustame, et maja jääb mulle (jaksaksin laenumakset maksta küll) ja siis leian uue mehe – ma ei kujuta ette, et mees tulek sellise jutuga, et lihtsalt sellepärast peame mujale kolima, et kunagi sai koos eksiga soetatud. Lihtsalt sellepärast nullist alustada, võtta UUS SUUR laen, sest vana maja väärtus ei tõuse nii nagu uusarenduste väärtused jne. Kui väga soovi on, siis saab ju teha remonti, sisustust mehe näo järgi natuke, ma ei tea, uus voodi, kui see on probleem 😀 Aga lihtsalt põhimõtte pärast, et ei kõlba samas kohas elada….

+5
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Läksime lahku, mees kolis välja ja mina jäin lastega meie koju elama.

Nüüd on 5a möödas. Olen õnnelikus abielus oma uue kaaslasega.

Elategi uue mehega laste isa osalusel soetatud kodus?

Mis siis on? Kui ma nt läheks mehest lahku ja otsustame, et maja jääb mulle (jaksaksin laenumakset maksta küll) ja siis leian uue mehe – ma ei kujuta ette, et mees tulek sellise jutuga, et lihtsalt sellepärast peame mujale kolima, et kunagi sai koos eksiga soetatud. Lihtsalt sellepärast nullist alustada, võtta UUS SUUR laen, sest vana maja väärtus ei tõuse nii nagu uusarenduste väärtused jne. Kui väga soovi on, siis saab ju teha remonti, sisustust mehe näo järgi natuke, ma ei tea, uus voodi, kui see on probleem 😀 Aga lihtsalt põhimõtte pärast, et ei kõlba samas kohas elada….

See ei saa ju päriselt olla?

+2
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mallu, sa või?

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie läksime esimese mehega lahku niimoodi, et mina teatasin, et nüüd on nii et…
Eluaseme probleeme ei olnud kuna maja oli ainuisikuliselt minu oma, saadud kinkelepinguga minu vanematelt. Seega jäin mina lastega paika. Rahalisi küsimusi elatisest esialgu ei tekkinud, kuna meil oli ühiselt võetud laen, enam ei mäleta mis laen just, aga mitte kodulaen. Jäi kokkulepe, et tema tasub laenumaksed ja mina ei küsi elatist. Kahjuks peale paari kuud teatas tema, et ta ikka ei taha neid osamakse maksta, olevat kallis ja üldse olla mina talle koledasti ülekohut teinud kõiges. Seega jäi kogu rahaprobleem minu kaela. Õnneks palk võimaldas seda, aga ega nüüd tore kah ei olnud. Algul me ametlikku lahutust ei vormistanud, aga peale seda “üllatust” tegime selle ka ära, õnneks saime Perekonnaseisuametiga hakkama. Jäi kokkulepe, et tema ostab siis mõned kallimad asjad lastele. Esialgu pidas see kokkulepe mõne aja, aga siis hüppas ka neilt alt ära. Siis sai minu mõõt täis ja esitasin avalduse kohtule elatisest. Ka seal käis paras tsirkus, aga kuna küsisin miinumummäära tehti otsus laste kasuks kohe.

Ühiselt soetatud eluaseme korral minu kogemus ei aita, aga võib kokkulepetele(NB! soovituslikult kõiges!) jõuda. Kirjutasin aga selleks, et tuleb arvestada, et teine osapool võib iga hetk neid rikkuda ja olla valmis katma vähemalt esialgu nii laste kui ka kõik muud kulud. Soovitan kokkulepped kuidagi fikseerida kasvõi omavahelise kirjaliku leppena. Muidu võib üks osapooltest väita, et pole midagi kokkuleppinud ja talle tehakse kõiges liiga.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Läksime lahku, mees kolis välja ja mina jäin lastega meie koju elama.

Nüüd on 5a möödas. Olen õnnelikus abielus oma uue kaaslasega.

Elategi uue mehega laste isa osalusel soetatud kodus?

Mis siis on? Kui ma nt läheks mehest lahku ja otsustame, et maja jääb mulle (jaksaksin laenumakset maksta küll) ja siis leian uue mehe – ma ei kujuta ette, et mees tulek sellise jutuga, et lihtsalt sellepärast peame mujale kolima, et kunagi sai koos eksiga soetatud. Lihtsalt sellepärast nullist alustada, võtta UUS SUUR laen, sest vana maja väärtus ei tõuse nii nagu uusarenduste väärtused jne. Kui väga soovi on, siis saab ju teha remonti, sisustust mehe näo järgi natuke, ma ei tea, uus voodi, kui see on probleem 😀 Aga lihtsalt põhimõtte pärast, et ei kõlba samas kohas elada….

Kuidas see pool laste isa vaevast ja eluasemest üleüldse sinu kätte jäi? Tipp(halvimas võimalikus mõttes) oleks muidugi kui lahutus oleks veel ka sinu initsiatiivil, sest “armastus sai otsa” või/ja “tutvusin kellegagi” jne.
Ilmselgelt ei tule ükski uus mees ega naine selle jutuga, et “kolime ära, siin ei kõlba jne”, see on ju ikkagi vara, mis on uustulnukale ju puhta muidu kätte tulnud, miks mitte nautida eksole?! Ainult et ma ei saa aru, miks peab eelmine mees uuele mehele kingitusi tegema?!

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meie läksime esimese mehega lahku niimoodi, et mina teatasin, et nüüd on nii et…

/—/ ja üldse olla mina talle koledasti ülekohut teinud kõiges.

Ei teinud siis või?

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Läksime lahku, mees kolis välja ja mina jäin lastega meie koju elama.

Nüüd on 5a möödas. Olen õnnelikus abielus oma uue kaaslasega.

Elategi uue mehega laste isa osalusel soetatud kodus?

Mis siis on? Kui ma nt läheks mehest lahku ja otsustame, et maja jääb mulle (jaksaksin laenumakset maksta küll) ja siis leian uue mehe – ma ei kujuta ette, et mees tulek sellise jutuga, et lihtsalt sellepärast peame mujale kolima, et kunagi sai koos eksiga soetatud. Lihtsalt sellepärast nullist alustada, võtta UUS SUUR laen, sest vana maja väärtus ei tõuse nii nagu uusarenduste väärtused jne. Kui väga soovi on, siis saab ju teha remonti, sisustust mehe näo järgi natuke, ma ei tea, uus voodi, kui see on probleem 😀 Aga lihtsalt põhimõtte pärast, et ei kõlba samas kohas elada….

Kuidas see pool laste isa vaevast ja eluasemest üleüldse sinu kätte jäi? Tipp(halvimas võimalikus mõttes) oleks muidugi kui lahutus oleks veel ka sinu initsiatiivil, sest “armastus sai otsa” või/ja “tutvusin kellegagi” jne.

Ilmselgelt ei tule ükski uus mees ega naine selle jutuga, et “kolime ära, siin ei kõlba jne”, see on ju ikkagi vara, mis on uustulnukale ju puhta muidu kätte tulnud, miks mitte nautida eksole?! Ainult et ma ei saa aru, miks peab eelmine mees uuele mehele kingitusi tegema?!

Kuidas see eelmine mee skingitus eteeb? selleks ajaks peaksid varalised suhted juba korras olema, mitte aga, et alles siis, kui uus mees sisse kolib, hakatakse vaatama, kellele maja jääb.

Suurem osa lahutustest ikka ei käi niimoodi, et tekib armuke ja üks tahab armukesega kokku kolida. Need uued elukaaslased jne tekivad ikka oluliselt hiljem, isegi kui lahutuse põhjuseks on olnud armuafäärid. Võibolla olen ma lihtsalt imelik, et ei jookse ühe mehe juurest teise juurde, ei pea eluga hakkama saamiseks meest vajalikuks, vaid mees on ikka armastamiseks – aga praegust eluasemelaenu jaksaksin ma ka lahutuse korral üksi pidada. Ei ole nii, et kõik elavad mehe soetatud majas ja naine on koduperenaine (palju neid üldse on, kus mees teenib nii palju, et naine ei pea ja ei taha tööl käia?)

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas te lahutuse teed alustasite? Millest alustasite? Mis teid toetas?

Kuna mina olin lahutuse agataja ja teine pool seda ei soovinud, siis oleks mul olnud imelik ja isegi sadistlik ka teda sundida sellega tegelema. Püüdsin ikka viisakalt ja rahulikult asja ajada. Esmalt otsisin üürikorteri. Ehk alles, kui see oli leitud, siis teatasin, et algatan lahutuse. Ta ei olnud nõus. Selge, lahutame kohtus. Rääkisin taklle protsessi ära. Võtsin lapse, mõned asjad, riideid, köögiasjad, ehted ja väärtuslikumad pildid, mälestusesemed – juhuks kui hakkab lõhkuma, mida ei juhtunud. Arvuti jne. Lihtsalt kolisin üürikorterisse. Samal päeval käisin veel kinnisvarabüroos ja panin naja müüki. Mees selle müümise ideega alguses nõus ei olnud ja sõdis kolimisele vastu, aga sai aru, et mis see teine variant siis oleks. Kaks ja pool kuud elasime üürikas, mis oli 14-ruudune tuba, siis sai maja müüdud. Maakler tegeles, et mina exiga ei peaks kokku puutuma rohkem kui hädavajalik. Raha tegime pooleks, sendipealt. Ehkki mina olin veidi rohkem majasse panustanud – aga noh, kui mina lõhun perekonna, siis ei taha küll senti saagima hakata.
Majast võttis tema esmalt asjad, mida ta arvas, et ta tahab, täitsa normaalselt jättis maha ka mulle asju, ehk siis õiglaselt.
Lapse suhtes probleeme polnud, nii nagu enne lahutust nii ka pärast kandis ta lapse arvele lapse jaoks raha. Umbes 20% oma töötasust. Sööki jne ostsin ma oma kontolt, aga lapsele suurte asjade ostuks võtsin poole sealt. Lapsega kohtumise suhtes lahkarvamusi polnud. Endiselt igal hommikul viis lapse lasteaeda, hljem kooli. Ja muud kohtumised ikka ka.

Lahutasime kohtus, asi kestis max 10 minutit. Lahutasime, kuna meie läbisaamine oli vähemalt aasta juba vaikiv teineteisest mööda elamine. Ei kakelnud, aga paarina meid juba ammu polnud, ei rääkinudki praktiliselt. Ei viitsinud sellise elu peale oma nappi eluaega raisata.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas te lahutuse teed alustasite? Millest alustasite? Mis teid toetas?

Kuna mina olin lahutuse agataja ja teine pool seda ei soovinud, siis oleks mul olnud imelik ja isegi sadistlik ka teda sundida sellega tegelema. Püüdsin ikka viisakalt ja rahulikult asja ajada. Esmalt otsisin üürikorteri. Ehk alles, kui see oli leitud, siis teatasin, et algatan lahutuse. Ta ei olnud nõus. Selge, lahutame kohtus. Rääkisin taklle protsessi ära. Võtsin lapse, mõned asjad, riideid, köögiasjad, ehted ja väärtuslikumad pildid, mälestusesemed – juhuks kui hakkab lõhkuma, mida ei juhtunud. Arvuti jne. Lihtsalt kolisin üürikorterisse. Samal päeval käisin veel kinnisvarabüroos ja panin naja müüki. Mees selle müümise ideega alguses nõus ei olnud ja sõdis kolimisele vastu, aga sai aru, et mis see teine variant siis oleks. Kaks ja pool kuud elasime üürikas, mis oli 14-ruudune tuba, siis sai maja müüdud. Maakler tegeles, et mina exiga ei peaks kokku puutuma rohkem kui hädavajalik. Raha tegime pooleks, sendipealt. Ehkki mina olin veidi rohkem majasse panustanud – aga noh, kui mina lõhun perekonna, siis ei taha küll senti saagima hakata.

Majast võttis tema esmalt asjad, mida ta arvas, et ta tahab, täitsa normaalselt jättis maha ka mulle asju, ehk siis õiglaselt.

Lapse suhtes probleeme polnud, nii nagu enne lahutust nii ka pärast kandis ta lapse arvele lapse jaoks raha. Umbes 20% oma töötasust. Sööki jne ostsin ma oma kontolt, aga lapsele suurte asjade ostuks võtsin poole sealt. Lapsega kohtumise suhtes lahkarvamusi polnud. Endiselt igal hommikul viis lapse lasteaeda, hljem kooli. Ja muud kohtumised ikka ka.

Lahutasime kohtus, asi kestis max 10 minutit. Lahutasime, kuna meie läbisaamine oli vähemalt aasta juba vaikiv teineteisest mööda elamine. Ei kakelnud, aga paarina meid juba ammu polnud, ei rääkinudki praktiliselt. Ei viitsinud sellise elu peale oma nappi eluaega raisata.

Kuidas sa saad maja müüa ilma teise nõusolekuta? Lahedalt kokku luuletatud naistekas.

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas sa saad maja müüa ilma teise nõusolekuta? Lahedalt kokku luuletatud naistekas.

Ei, ei ta oli ikka nõus. Alguses puskles vastu, aga siis andis ka nõusoleku. Seda küsiti alles notaris, aga tema muidugi nõustus juba kas 2 või kolm vestlust ehk paar päeva hiljem, kui ma selle otsuse teatavaks tegin. Kirjutasin ka ju, et ta oli ALGUSES vastu.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas sa saad maja müüa ilma teise nõusolekuta? Lahedalt kokku luuletatud naistekas.

Ei, ei ta oli ikka nõus. Alguses puskles vastu, aga siis andis ka nõusoleku. Seda küsiti alles notaris, aga tema muidugi nõustus juba kas 2 või kolm vestlust ehk paar päeva hiljem, kui ma selle otsuse teatavaks tegin. Kirjutasin ka ju, et ta oli ALGUSES vastu.

Ju siis on naistel ikka suur vajadus pidevalt fantaseerida ja isegi ei saada aru kui läheb ebareaalseks.

+1
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas sa saad maja müüa ilma teise nõusolekuta? Lahedalt kokku luuletatud naistekas.

Ei, ei ta oli ikka nõus. Alguses puskles vastu, aga siis andis ka nõusoleku. Seda küsiti alles notaris, aga tema muidugi nõustus juba kas 2 või kolm vestlust ehk paar päeva hiljem, kui ma selle otsuse teatavaks tegin. Kirjutasin ka ju, et ta oli ALGUSES vastu.

Ju siis on naistel ikka suur vajadus pidevalt fantaseerida ja isegi ei saada aru kui läheb ebareaalseks.

Mäh. Loe palun rahulikult, enne kui tigetsema hakkad. Alguses polnud nõus, siis sai aru, et teist varianti pole olemas. Küllalt selgelt kirjas ju.
Mis teise poole nõusolekuta müümisest sa soiud? Kust sa seda küll välja loed. Sellest, et ma läksin üksi kinnisvarabüroosse? No kuule, ära nii rumalusi ka kirjuta. Ka see on kirjas ju, et müümiseni läks üle kahe kuu. Mis sul juhtus 🙂 Rumal ja tige pealekauba.

+5
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Läksime lahku, mees kolis välja ja mina jäin lastega meie koju elama.

Nüüd on 5a möödas. Olen õnnelikus abielus oma uue kaaslasega.

Elategi uue mehega laste isa osalusel soetatud kodus?

Ta elab uue mehega ikka enda kodus ju. Ei lugenud kusagilt, et eksmees oma poole kinnisvarast naisele jättis. Või et sealt üldse eksile miskit kuuluski. Ma pole näiteks eales ühegi mehe kinnisvaras elanud ega kellegagi miskit kahasse ostnud. Oma vara, ise tean, millal ja mida teen.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

3 last ja 18a kestnud õnnetu abielu, midagi ei klapi või siis palju õnne oma keeruliseks elatud elu puhul

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kui tahad kaasaegset lahkuminekut, siis saada mehele sms, et see abielu on läbi ja sina oled oma eluga edasi läinud.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lihtsalt rääkisin mehele oma tunnetest ja mõtetest. Saime rahulikult räägitud. Järgmine päev võttis oma asjad ja kolis välja. Ei mingit karjumist ega ümberveenmist. Mõtlen, et ju soovis südames sama, aga ei julenud välja öelda?

Õnneks varajagamist pole ja lastega saame mõlemad aega veeta.

 

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oma senist panust laenumaksetel võtad nagu üüri – sest ka üürika puhul oleksid kulud kaasnenud. Või lepid väiksema kompensatsiooniga kui päris 50 (minu hinnangul ei pea saavutama olukorda, nagu sa oleksid tasuta kõik need aastad sees elanud).

See on mingi nali või?? Et kui naine on panustanud kinnisvara sissemaksest ja koos mehega aastaid laenu maksnud, peaks ta seal lihtsalt käed taskus minema jalutama? Meesterahvale ka sellist asja soovitaksid?

Kui kumbki teist välja osta ei saa või soovi, siis loomulikult läheb kinnisvara müüki.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suurem osa lahutustest ikka ei käi niimoodi, et tekib armuke ja üks tahab armukesega kokku kolida. Need uued elukaaslased jne tekivad ikka oluliselt hiljem…

Oi ei!!

Isegi kui seda enesele tunnistada ei taheta on enamuse lahutuste põhjustajaks keegi kolmas.

 

+3
0
Please wait...

Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )


Esileht Pereelu ja suhted Lahkuminek, kuidas see käib?