Esileht Pereelu ja suhted Lahkumineku valu

Näitan 14 postitust - vahemik 31 kuni 44 (kokku 44 )

Teema: Lahkumineku valu

Postitas:

Oi, ma olin vihane ja kurb, kui oma lapse isast lahku läksin. Aastaid olin. Nüüd on saabunud leppimine ja ma tunnen, et ma armastan teda… eemalt, ligi ei taha, sest need probleemid, mis tülisid tekitasid, tulenevad meie liiga erinevatest iseloomudest, aga ma tõesti hoolin temast. Ja mul on hea meel, kui tal hästi läheb.

Rõõm lugeda sellist asja. Ja kui inimene on sinnamaani jõudnud, on edasi lihtne ja vaba elada.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.01 03:05; 28.01 04:17;
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ainus positiivne asi on, et kui nüüd ühest inimesest lahku läksin, siis vastik oli ikka, kuid läks juba libedamalt.

Mina muutusin tõesti lahkuminekuga kuidagi paremaks, targemaks ja tugevamaks inimeseks. Elu kasvatas. Ei oleks tahtnud seda “koolitust”, kuid ära ta oli ja eks ta aitab ka mõnes muus asjas paremini elada.

[/quote]
Vot ei usu sinu paremaks muutumisse. Sinu sõnad tõestavad seda. Oled kalestunud. Mitmes suhe nüüd juba läheb ja kas nüüd juba nii kerge, et saab nipsust inimese prügikasti saata ja elust välja kirjutada.

+1
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

NEED, keda armastad, on ainsad, kes saavad sulle haiget teha.

Ja miks siis naised ise nii käituvad. Nad ju teavad, et põrmustavad teise inimese aga siiski teevad

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No ega iga päev ei nutagi ju. Neid taganutmisi tuleb nüüd ette mingi 1-2 korda aastas, aga siiski asi selles, et kui juhtub mingi selline uni öösel, siis ärkan üles ja kõik on nagu äsja toimunud. Kui see mu igapäevaelu segaks, siis ma läheksin spetsialistilt abi otsima, aga praeguses seisus ei näe vajadust. Las ta siis olla, teinekord veidike tihun nutta jälle ja pigem on hea meel selle üle, et mingi niisugune asi on elus olnud. Pigem rikastav kogemus, mis siis, et kohati valus.

Miks sa selle teise mehe endale võtsid, kui enesega oli töö puhta tegemata ja teine mees on eelmise aseaine? Nii kahju temast.

Kahe aastaga hiljemalt peaks olema eelmise suhtega ja inimesega südames rahu sõlmitud.

Tänapäeval nimetatakse seda moodsalt plaastriks ja plaasterdamiseks. Teatud hulk naisi arvavad, et seda on kohe päris OK teha. Õigemini seda tulebki teha. See aitab nad august välja. Mis plaastrist saab? Midagi. Nätsutakse kokku ja visatakse minema.

+1
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kaua sa kavatsed siin öösiti haliseda ja vanu teemasid üles kraapida?? Öeldud sulle kordi ja kordi, tegele oma hädaga, mine psühholoogile või midagi, kui ise hakkama ei saa! Siin mölisemine ei muuda mitte midagi paremaks ja sa oled tüütu oma korduva jamaga nagu näts talla küljes! Või maga, magamine on ka vaimse tervise juures väga tähtis ja ilmselgelt sinul on sellega ka kehvasti, kõige muu kõrval, mis sul kehvasti on.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vot ei usu sinu paremaks muutumisse. Sinu sõnad tõestavad seda. Oled kalestunud. Mitmes suhe nüüd juba läheb ja kas nüüd juba nii kerge, et saab nipsust inimese prügikasti saata ja elust välja kirjutada.

Kui mees kohtleb naist, nagu oleks too prügikast, kuhu saab kõik oma vanad ja tuska tekitavad asjad visata…
…siis miks sellisega peaks veel kokku jääma? Miks peab laskma ennast edasi vigastada?
Ja kui mees naist nii tõsiselt vihkab, et saab temaga ainult halvasti käituda, siis on lahkuminek ju mehe enda huvides ka, eksole. Saab ka tema võimaluse uueks alguseks.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Statistikat? Omades perekonnas ja lausa leibkonnas inimest, kes töötab hooldekodus, kus on enamus nooremaid või keskealisi vaimuhaigeid ja omades veidi kaugemas perekonnaringis psühhiaatrit ja olles ise töötanud sajandi alguses 3,5 aastat “hullumajas”, ma sellist statistikat küll ei oska kohe kuidagi välja tuua. KUI üldse, KUI üldse saab mingit inirühma välja tuua, siis üleõppinud inimesed (st selline depressiivne maletaja-tüüp) ja lapsena vaimselt väärkoheldud inimesed. Aga see on ka muidugi üldistus.

Statitistikat on jah raske teha, aga olles ise ka hooldekodus töötanud, võin öelda, et varajase dementsusega sattusid sinna 1.joodikud 2. haritlased. Joodikutel köis jah see jutt, kuidas elu oli neid ülekohtuselt kohelnud ja perekond on neid maha jätnud aga nemad on tegelikult head inimesed. Järgmisel hetkel võis see joodik näiteks mõnele teisele hooldekodu asukale virutada, asja eest, teist taga.
Haritlastega oli lõbusam, aga ka kurvem, sest seal oli näha, milline hiilgav mõistus on pidanud haigusele alla vanduma

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

NEED, keda armastad, on ainsad, kes saavad sulle haiget teha.

Ja miks siis naised ise nii käituvad. Nad ju teavad, et põrmustavad teise inimese aga siiski teevad

Aga miks siis mehed nii käituvad? Kas nad on lollakad, kes ei tea, et põrmustavad teise inimese?

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See loll kaabib nüüd 4a. vanuseid südamevaluteemasid. Päris haige mees ikka. Mingit elu pole, üks ving ja hala.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tänapäeval nimetatakse seda moodsalt plaastriks ja plaasterdamiseks. Teatud hulk naisi arvavad, et seda on kohe päris OK teha. Õigemini seda tulebki teha. See aitab nad august välja. Mis plaastrist saab? Midagi. Nätsutakse kokku ja visatakse minema.

Sa polegi muud väärt, paras sulle!

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu jaoks kohe täitsa vahva, et see teema siia ilmus, sest täiesti ootamatult tundsin ka oma kommentaari ära. Els ta oleneb koos oldud ajast ja lahkuminekust, kuid oma pikaajalisest abielust sain nii kümme aastat üle. Jah, juba varem elasin igati normaalselt, kuid see lahkuminek ikkagi mõjutas mind, see kujundas minu maailmapilti ja otsuseid. Nüüd see enam nii ei ole. Ex tundub absoluutselt neutraalne.
Kusjuures ühest nii aastasest suhtest olen nüüd paar aastat üle saanud. Nüüd saan aru, et kui lähed lahku, siis anna aega üksi olla, sest sedakorda läksin suure südamavaluga uude suhtesse, kuid kui see läbi sai, siis viimast suhet ei leinanudki, pigem hakkas kogu see üleeelmise suhte valu ja kurbus peale.Saa siis aru. 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu jaoks kohe täitsa vahva, et see teema siia ilmus, sest täiesti ootamatult tundsin ka oma kommentaari ära. Els ta oleneb koos oldud ajast ja lahkuminekust, kuid oma pikaajalisest abielust sain nii kümme aastat üle. Jah, juba varem elasin igati normaalselt, kuid see lahkuminek ikkagi mõjutas mind, see kujundas minu maailmapilti ja otsuseid. Nüüd see enam nii ei ole. Ex tundub absoluutselt neutraalne.

Kusjuures ühest nii aastasest suhtest olen nüüd paar aastat üle saanud. Nüüd saan aru, et kui lähed lahku, siis anna aega üksi olla, sest sedakorda läksin suure südamavaluga uude suhtesse, kuid kui see läbi sai, siis viimast suhet ei leinanudki, pigem hakkas kogu see üleeelmise suhte valu ja kurbus peale.Saa siis aru. 🙂

Miks sul kulus ülesaamiseks 10 aastat, mis selles mehes nii oli mis ei lasknud temast lahti lasta?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu jaoks kohe täitsa vahva, et see teema siia ilmus, sest täiesti ootamatult tundsin ka oma kommentaari ära. Els ta oleneb koos oldud ajast ja lahkuminekust, kuid oma pikaajalisest abielust sain nii kümme aastat üle. Jah, juba varem elasin igati normaalselt, kuid see lahkuminek ikkagi mõjutas mind, see kujundas minu maailmapilti ja otsuseid. Nüüd see enam nii ei ole. Ex tundub absoluutselt neutraalne.

Kusjuures ühest nii aastasest suhtest olen nüüd paar aastat üle saanud. Nüüd saan aru, et kui lähed lahku, siis anna aega üksi olla, sest sedakorda läksin suure südamavaluga uude suhtesse, kuid kui see läbi sai, siis viimast suhet ei leinanudki, pigem hakkas kogu see üleeelmise suhte valu ja kurbus peale.Saa siis aru. 🙂

Miks sul kulus ülesaamiseks 10 aastat, mis selles mehes nii oli mis ei lasknud temast lahti lasta?

Mitte mees polnud hea, kuid ma ise olin oma kogu elu mehe ja abieluga sidunud. Minu identiteet oli seotud hea ema ja abikaasa rolliga, kuid kuigi mul olid praktilised oskused pere osas vastutada, siis mina kui inimene olin selle vahel kadunud. Seega võttiski aastaid aega, et eluga rahulolu ja õnn tuleks minu seest ja et ma valin oma ellu vaid suurepäraseid suhteid. Parem olen üksi, kuid kehvas suhtes enam ei ole.
No ja minus oli meeletu hülgamisvalu, sest ma olen seda valu lapsepõlves tundnud, seega suhte lõppedes tundus see kõik maailma lõpp- see valu oli ikka meeletu.
No ja muidugi süüdistasin ka aastaid meest, et miks abielu nässu läks. Nüüd saan aru, et abielu lagunemisel oli ka minu valikud ja käitumised. Kogu selle põdemisega tuli kasvamine, seega ma mitte kunagi ei pakkuks ühelegi partnerile nii kehva suhet enam. Päris kindlasti ei sooviks ma ka oma endise abikaasaga koos elada. Ta on tore inimne, kuid see on ikka ime, et me isegi nii pikalt vastu pidasime, sest selline üks abielu olema ei peaks, kuigi palju õiget oli ka.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Maksimalistina on kaotus ka maksimaalne, äkki peaksid elu lõdvemalt võtma. Lihtsalt hea seiklusena, pole vaja nii palju tõestada. See viib tihti läbipõlemisteni.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 14 postitust - vahemik 31 kuni 44 (kokku 44 )


Esileht Pereelu ja suhted Lahkumineku valu