Teema: Lahkumisavaldus ja 30 päeva jooksul etteteatamine

Seadused seadusteks, aga eelkõige võiks lähtuda ikkagi inimlikkusest. Kui probleem on tõsine ja põhjendatud, siis on üks asi, aga lihtsalt selle pärast sisuliselt üleöö ära minna, et töö enam ei meeldi või oled leidnud uue töökoha, on tööandja suhtes ebaviisakas, sest töölepingu allkirjastamisega oled sa kinnitanud oma nõusolekut ja leppinud tingimustes kokku (sh lepingu lõpetamise tingimustes). Ühelegi töötajale ju ei meeldiks, kui tööandjal oleks lubatud lihtsalt ühel hommikul teatada, et ära homme enam tule – miks siis tööandjatele niimoodi tehakse? Teine asi on see, kui tööandja enda poolt on töötaja suhtes käitutud inetult, ülekohtuselt, tehakse tööl elu põrguks vms, aga sellisel juhul ilmselt sooviks inimene lahkuda kohe, mitte ei paneks selleks tähtaega paika nagu teemaalgataja.

Minul oli ühel töövestlusel nii, kus asutus oli tegelikult ise jokutanud ja inimene, kelle asemele nad LHP asendajat otsisid, oli juba ammu dekreedis ja siis tulevane ülemus küsis, kui kiiresti ma saaksin alustada. Ütlesin, et mul on praegusel töökohal lepitud kokku kuu aega ette teatamine ja selle peale ta küsis, kas ma kuidagi natuke varem ei saaks ära tulla, üks töötaja nimelt neil küll tegi nii, et võttis vanast kohast haiguslehe ja töötas nende juures sellel ajal (töö iseloomud olid sellel inimesel nii erinevad, et haiguslehe ajal teises kohas töötamine oli tal põhjendatav). Minu jaoks oli selline küsimus suht üllatav ning ütlesingi, et ma ei leia, et ma oma tööandjaga niimoodi peaksin käituma. Lõpuks osutusin siiski valituks ja jõudsid ära oodata küll.

#3318824:

haiguslehe ajal töötamine on keelatud.

Ei ole keelatud. Töövõimetushüvitise saamine perioodi eest, mil inimene tegelikult töötab, on keelatud.
TVL-i täites on võimalik märkida kuupäevad, mille eest hüvitist ei saa ja kõik on seaduslik.

#3318650:

#3318612:

Lõpptulemusena pole mingit vahet. Minnakse töövaidluskomisjoni ja kumbki pool paneb oma nõuded lauale, töötaja nõuab oma saamata palka ja tööandja etteteatamata jätmisest tekkinud kahju (võib tõestada ka töötasust oluliselt suuremat summat). Lüüakse plussid-miinused kokku ja töötaja jääb ikkagi oma palgast ilma.

ei pruugi ilma jääda, kui tööandja ei tõenda ära, millist kahju ta töötaja varasemast lahkumisest sai.

Keegi ei võta inimest tööle niisamuti passima, ikka mingisuguse tulu teenimiseks. Seda kahju on tööandjal ikka äärmiselt kerge tõestada. Peaks päris loll olema, kui seda ei suuda.

#3727068:

#3315906:

kuid tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem ette teatatud aja eest.

Kuidas see hüvitamine käib?

Kui palka välja maksmata, saab tasaarvelduse teha.
Või nt esitab arve

#3727155:

#3727134:

#3727068:

#3315906:

kuid tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem ette teatatud aja eest.

Kuidas see hüvitamine käib?

Kui palka välja maksmata, saab tasaarvelduse teha.

Või nt esitab arve

ilma töötaja nõusolekuta ei saa tasaarveldust teha. kui töötaja ei nõustu, siis pöördub tööandja töövaidluskomisjoni või kohtusse

Ja mida see annaks? Pannakse nõuded vastamisi ja tulemus on sama.