Esileht Ajaviite- ja muud jutud Lahtised koerad Nõmme-Harku metsas

Näitan 26 postitust - vahemik 31 kuni 56 (kokku 56 )

Teema: Lahtised koerad Nõmme-Harku metsas

Postitas:
Kägu

Mulle meenub hiljutine reis Edinburghi, kus koeraomanikud jalutasid ja mängisid koertega kesklinna pargis, s.t. siis lahtiselt ilma rihmata. Koerad päterdasid rahulikult inimeste vahel ja keegi sellest mingit probleemi ei teinud, koerad muidugi ka käitusid kõik väga viisakalt. Meil on sinnamaani ikka väga pikk maa veel areneda, mõlemapoolselt.

ma küll ei ütleks, et meil väga pikk maa areneda on. viimase 10 aastaga on toimunud koerapidamises hüppeline positiivne muutus.
muuseas lisaks sellele, et koerad parkides vabalt lahtiselt on, on neil ka ühistranspordis diferenseerimine, millised koerad peavad olema suukorviga millised mitte. näiteks retriiverid ja mitmed muud tõud on suukorvist vabastatud.
paraku peavad meie kutsud, kellest enamik on ju tublid ja sõbralikud kannatama mõne pitbulli, amstafi või rotweileri tegude pärast:(

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

tegelikult on see nii ka meil, ma ei tea ühtki koera kes poleks koolis käinud ja samuti ei tea ühtki kes oleks rihma otsast või lahtisena inimest rünnanud.

No see konkreetne teemas mainitud koer ilmselt ei olnud koolitatud. Muidu ta ei oleks teemaalgatajat ninaga toksima läinud. Või on ta valesti koolitatud. Koer ei tohi minna võõrast inimest tüütama, see on koeraomaniku asi see ära hoida.

Ja sul on ilmselt lühike mälu koerarünnakute osas, neid on Eestis ikka väga palju. Kõik ajakirjandusse ei jõua, aga osad küll.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/koer-pures-last-ja-murdis-maha-sulekoera?id=6038989
https://www.ohtuleht.ee/523369/koer-pures-laulasmaa-rannas-ema-ja-last

Ok, need kaks eelmist linki olid vanad, võiks ju loota, et koerad ja omanikud on muutunud. Aga aastal 2016 esimesel poolel on siin artiklis välja toodud mitemid juhtumeid:
https://lemmik.postimees.ee/3768233/koerad-on-sel-aastal-purenud-nii-soiduauto-rehvi-kui-runnanud-lambaid

Ja 2017 juhtumeid:
https://tallinn.postimees.ee/4158053/mupo-palub-abi-pirital-liikuva-ohtliku-koera-tabamiseks
https://www.saartehaal.ee/2017/12/28/koer-rundas-teist-koera-ja-naist/
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pirital-ringi-jooksnud-kelgukoer-rundas-ema-tutart-ja-taksi-voitlesime-molemad-tutrega-kuid-nii-voimsa-koera-vastu-me-ei-saanud?id=77650050

Ma ise koeri ei karda. Aga on selge, et omaniku asi on koera oma kontrolli all hoida. Kui suudab seda rihmata teha, siis palun. Kui ei suuda, olgu koer rihmas. Igal juhul ei ole kontrolli all koer, kes võõrast inimest ninaga togib.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oh aegu! Koera nägemine metsas viib ühe inimese nii endast välja?! Sealhulgas ka pika rihma otsas olevad koerad! No ära mine loodusesse, kui seda ei talu, mine Ülemiste või Rocca keskusesse hängima, seal juba naljalt koeri vastu ei tule. Kas ja mis loomi sa elus väljaspool loomaaeda oled kohanud? Kas sul on olnud oma lemmiklooma? Aga jah, kahjuks liigub eluvõõraid helbekesi meie hulgas palju. Kes minestab lahtise naabri kassi nägemise peale, kes peab spanjelit hiiglaslikuks koeraks (turja kõrgus keskmiset 40 cm, tõeline lõvi!). Kindlasti näeksid hea meelega ka oravat jooksuraja ääres ketistatult, vaktsineerimispass hambus.
Ja milleks need “oleks-poleks” argumendid? “Oleks võinud laps kaasas olla”, “oleks võinud rünnata”. Ei olnud, ei rünnanud. Millest paanika? Aga soovitan tungivalt edaspidi jalutada/joosta spordiklubis jooksulindil, sest kardetavasti liigub ka tulevikus metsades loomi, nii lahtiselt, kui lühikese ja pika rihma otsas. See ongi elu. Kõike elusat ei saa puuri pista.

Kas on normaalne, et suur koer hiilib selja tagant ligi ja ehmatab inimest? Millegipärast seda küsimust ignoreeritakse. Sest kui oldaks sunnitud vastama “ei”, siis tuleks tunnistada, et tuleb täita seadust (ja järgida tervet mõistust) ja koeri rihma otsas hoida.

seesama suur murdja spanjel v?! tuli kohe lina ümber uhuu tegema ja ehmatama v?
teemaalgataja olukorra kirjeldusest saab eriti hästi aru kuidas mõni kardab omaenda varju ka.
ja kuidas mõni teine siin on nii sallimatu, et lihtsalt igaks juhuks ja ennetavalt vihkab kõiki ja kõike.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lugedes selliseid kaitsekõnesid koertele saan aru, et Harku-Nõmme metsas ametlikul terviserajal jooksmas käies on targem enesekaitseks midagi kaasa võtta, sest loomaomanikud on oma kutsude nunnususest pimestatud ja tundub, et lisaks veel süüdimatud.

Jah, kardan küll võõraid koeri ja ei pea olema nende tõugude alal asjatundja.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koera enda juurde kutsumine ja tema rihmastamine ei toimu sekundipealt. Ratturi või kiiresti jooksja nurga tagant (sest metsateed ei ole kõik pikad sirged) ilmumisel peaks see protseduur toimuma veel kiiremini. Kas koeraomanik liigub seljataha suunatud silmadega? Harku metsas käib väga tihe liiklus. Ei jõua üks inimene silmist. kui juba järgmine “platsis”. Kas poleks lihtsam koeraga mujal jalutada, kui terviseraja peal? Miks peab koeravihkajateks kutsuma neid, kes soovivad stressivabalt oma tervisejooksu teha?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Noh… mina kardan koeri. Ma olin väike tatt, kui vanaema mingi krants mulle munadesse kinni hüppas. Ilmselt sealt see hirm on jäänud. Harku metsarajal käisin oma poisiga vankriga jalutamas. Kui jõudsin Harku mõisa juurde jooksis sealse tõllakuuri tagant täiesti närvis hundi ja ma ei tea mille segu välja ja haukus pööraselt, ma nagu tantsisin temaga seal, et tema ja minu vahel see suur vanker oleks. Siis tuli tõllakuuri tagant omanik rihma viibutades välja ja ütles, ärge kartke ta tegelikult ei tee midagi. Nagu WTF? Kui sul on koer, siis sa pead arvestama, et igaühele ei pruugi meeldida kui sa “heaperemehelikult” tal avalikus kohas lubad lahtiselt ringi silgata!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu last on võõras lahtine koer terviserajal rünnanud. Laps jooksis rajal ja koer jooksis seljatagant peale. Küünte või hammastega tõmbas jope puruks. Laps kukkus ja lõhkus hamba, mokk lõhki, põsk kriibitud. Koera omanik praalis ja õigustas, “tema koer ainult mängis”. Kui politsei kutsuti, siis tahtis esmalt minema minna, teised inimesed takistasid. Siis oli küll hala lahti, et tema koer on koolitatud ja pole kunagi rünnanud. Ausalt, mul on suva, kas ründas või mängis. Minu laps sai tõsiselt viga. 5-aastasele ei saa nagu ütelda ka, et terviserajal joosta ei tohi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oh aegu! Koera nägemine metsas viib ühe inimese nii endast välja?! Sealhulgas ka pika rihma otsas olevad koerad! No ära mine loodusesse, kui seda ei talu, mine Ülemiste või Rocca keskusesse hängima, seal juba naljalt koeri vastu ei tule. Kas ja mis loomi sa elus väljaspool loomaaeda oled kohanud? Kas sul on olnud oma lemmiklooma? Aga jah, kahjuks liigub eluvõõraid helbekesi meie hulgas palju. Kes minestab lahtise naabri kassi nägemise peale, kes peab spanjelit hiiglaslikuks koeraks (turja kõrgus keskmiset 40 cm, tõeline lõvi!). Kindlasti näeksid hea meelega ka oravat jooksuraja ääres ketistatult, vaktsineerimispass hambus.
Ja milleks need “oleks-poleks” argumendid? “Oleks võinud laps kaasas olla”, “oleks võinud rünnata”. Ei olnud, ei rünnanud. Millest paanika? Aga soovitan tungivalt edaspidi jalutada/joosta spordiklubis jooksulindil, sest kardetavasti liigub ka tulevikus metsades loomi, nii lahtiselt, kui lühikese ja pika rihma otsas. See ongi elu. Kõike elusat ei saa puuri pista.

Kas on normaalne, et suur koer hiilib selja tagant ligi ja ehmatab inimest? Millegipärast seda küsimust ignoreeritakse. Sest kui oldaks sunnitud vastama “ei”, siis tuleks tunnistada, et tuleb täita seadust (ja järgida tervet mõistust) ja koeri rihma otsas hoida.

Ei ole, kõik peavad omama tervet mõistust ja mitte olema nõrganärvilised. Sajad tuhanded inimesed pistavad röökima ja ehmuvad kui näevad ämblikke või hiiri, puuri ja rihma otsa kõik need ülivägakardetavad elukad! Seadust tuleb täita!

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ma ei tea ühtki koera kes poleks koolis käinud ja samuti ei tea ühtki kes oleks rihma otsast või lahtisena inimest rünnanud.

Mina lapsi saades ja maale kolides sain väga halva üllatuse osaliseks. Meie kodukülas näiteks peetakse lõukoeri lahtiselt, lapsest kõrgemad koerad keda ka perenaised ise kardavad, kes peremehe kätt purevad. Need koerad peavad ühiskondlikku teed, mida mööda laps bussi peale jalutab, oma isiklikuks territooriumiks. Näiteks hammustas joodikust naabri peetav koerakari rasedana mu jala katki, kui ma vanemat last süles hoidsin. Vaktsineeritud nad loomulikult ei ole. Mingit sellist mõtet, et jalutaks metsateel, mis ei ole eraomandis, ei saa pähe tulla, sest see on koerte tõttu otseselt ohtlik. Maainimesed peavad neid koeri enda kaitsmiseks aga unustavad teiste inimeste turvalisusele seejuures mõtlemata. Olen hakanud siin elades koeraomanikke lausa vihkama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ma ei tea ühtki koera kes poleks koolis käinud ja samuti ei tea ühtki kes oleks rihma otsast või lahtisena inimest rünnanud.

Palun loe siin kogu teema läbi. See et sina ei tea ei tee kõiki neid rünnakuid olematuks. Mind on ka pargist läbi kõndides hammustanud koer, kelle peremees oli paari meetri kaugusel ja lihtsalt vahtis pealt. Õnneks olid jalas pika säärega saapad ja sellest läbi ei hammustanud, lihtsalt rippus mu jala küljes paar meetrit. Pärast oli korralik sinikas sääremarjal.

Koeraomanikud, palun olge inimesed! Saage aru et pole olemas sellist “oi minu koer ei tee küll kunagi midagi”!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ma ei tea ühtki koera kes poleks koolis käinud ja samuti ei tea ühtki kes oleks rihma otsast või lahtisena inimest rünnanud.

Mina lapsi saades ja maale kolides sain väga halva üllatuse osaliseks. Meie kodukülas näiteks peetakse lõukoeri lahtiselt, lapsest kõrgemad koerad keda ka perenaised ise kardavad, kes peremehe kätt purevad. Need koerad peavad ühiskondlikku teed, mida mööda laps bussi peale jalutab, oma isiklikuks territooriumiks. Näiteks hammustas joodikust naabri peetav koerakari rasedana mu jala katki, kui ma vanemat last süles hoidsin. Vaktsineeritud nad loomulikult ei ole. Mingit sellist mõtet, et jalutaks metsateel, mis ei ole eraomandis, ei saa pähe tulla, sest see on koerte tõttu otseselt ohtlik. Maainimesed peavad neid koeri enda kaitsmiseks aga unustavad teiste inimeste turvalisusele seejuures mõtlemata. Olen hakanud siin elades koeraomanikke lausa vihkama.

novot siin räägitakse juhtumeid ja lingitakse olukordi, kus rünnak on toimunud maal, talus, aiast välja saades, teist koera rünnates jnejne.
mul on kahju, et mõne ükskiku jõmmi kasvatamatuse pärast tublid kutsud peavad kannatama.

samas maa- ja linnakoertel, aias peetavatel ja metsarajal jalutajatel on suur vahe. nii nagu pole mõtet üksiku joodikust vägivaldse mehe pärast kõiki mehi hukka mõista, pole mõtet ka sotsialiseerimata ja rikutud närvidega koera pärast teisi koeri sildistada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ma ei tea ühtki koera kes poleks koolis käinud ja samuti ei tea ühtki kes oleks rihma otsast või lahtisena inimest rünnanud.

Mina lapsi saades ja maale kolides sain väga halva üllatuse osaliseks. Meie kodukülas näiteks peetakse lõukoeri lahtiselt, lapsest kõrgemad koerad keda ka perenaised ise kardavad, kes peremehe kätt purevad. Need koerad peavad ühiskondlikku teed, mida mööda laps bussi peale jalutab, oma isiklikuks territooriumiks. Näiteks hammustas joodikust naabri peetav koerakari rasedana mu jala katki, kui ma vanemat last süles hoidsin. Vaktsineeritud nad loomulikult ei ole. Mingit sellist mõtet, et jalutaks metsateel, mis ei ole eraomandis, ei saa pähe tulla, sest see on koerte tõttu otseselt ohtlik. Maainimesed peavad neid koeri enda kaitsmiseks aga unustavad teiste inimeste turvalisusele seejuures mõtlemata. Olen hakanud siin elades koeraomanikke lausa vihkama.

novot siin räägitakse juhtumeid ja lingitakse olukordi, kus rünnak on toimunud maal, talus, aiast välja saades, teist koera rünnates jnejne.
mul on kahju, et mõne ükskiku jõmmi kasvatamatuse pärast tublid kutsud peavad kannatama.

samas maa- ja linnakoertel, aias peetavatel ja metsarajal jalutajatel on suur vahe. nii nagu pole mõtet üksiku joodikust vägivaldse mehe pärast kõiki mehi hukka mõista, pole mõtet ka sotsialiseerimata ja rikutud närvidega koera pärast teisi koeri sildistada.

Sa ei saa ikka aru, et ei ole ju “mõni üksik” paha koer ja ülejäänud “tublid kutsud”. Igast tublist kutsust võib hetkega saada “kasvatamatu” ja mõni hetk hiljem on ta jälle sinu armas tubli loom.

Sa ei saa võrrelda mehi ja loomi. Või sina saad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sa ei saa võrrelda mehi ja loomi. Või sina saad.

Igast tublist mehest võib hetkega saada “kasvatamatu” ja mõni hetk hiljem on ta jälle sinu armas tubli mees. 🙂

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ma ei tea ühtki koera kes poleks koolis käinud ja samuti ei tea ühtki kes oleks rihma otsast või lahtisena inimest rünnanud.

Mina lapsi saades ja maale kolides sain väga halva üllatuse osaliseks. Meie kodukülas näiteks peetakse lõukoeri lahtiselt, lapsest kõrgemad koerad keda ka perenaised ise kardavad, kes peremehe kätt purevad. Need koerad peavad ühiskondlikku teed, mida mööda laps bussi peale jalutab, oma isiklikuks territooriumiks. Näiteks hammustas joodikust naabri peetav koerakari rasedana mu jala katki, kui ma vanemat last süles hoidsin. Vaktsineeritud nad loomulikult ei ole. Mingit sellist mõtet, et jalutaks metsateel, mis ei ole eraomandis, ei saa pähe tulla, sest see on koerte tõttu otseselt ohtlik. Maainimesed peavad neid koeri enda kaitsmiseks aga unustavad teiste inimeste turvalisusele seejuures mõtlemata. Olen hakanud siin elades koeraomanikke lausa vihkama.

novot siin räägitakse juhtumeid ja lingitakse olukordi, kus rünnak on toimunud maal, talus, aiast välja saades, teist koera rünnates jnejne.
mul on kahju, et mõne ükskiku jõmmi kasvatamatuse pärast tublid kutsud peavad kannatama.

samas maa- ja linnakoertel, aias peetavatel ja metsarajal jalutajatel on suur vahe. nii nagu pole mõtet üksiku joodikust vägivaldse mehe pärast kõiki mehi hukka mõista, pole mõtet ka sotsialiseerimata ja rikutud närvidega koera pärast teisi koeri sildistada.

Huvitav, mina näeb siin küll ikka väga mitme sellise juhtumi kirjeldust, kus omanikuga koos olev linnakoer on avalikus kohas rünnanud. Aga Sina võtad selle ühe näite, kus räägitakse maakoertest, ning üritad ikka kangekaelselt enda juurde jääda?!

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

novot siin räägitakse juhtumeid ja lingitakse olukordi, kus rünnak on toimunud maal, talus, aiast välja saades, teist koera rünnates jnejne.

No kuule, kas see, et koer ründas teist koera on kuidagi õigustatud? Ja et siis oma koera teise koera eest kaitstes saab ka peremees rünnatud, on ka ok? Sealsamas teemaalgataja kirjeldatud olukorras terviserajal võib ka teisi koerajalutajaid olla. Mina küll ei näe mitte mingit põhjust eeldada, et just sellel konkreetsel terviserajal ainult kuulekad koerad käivad, igal pool mujal aga koeri või inimesi ründavad koerad. See näitest toodu koer ju ka ei olnud kuulekas, sealsamas terviserajal!

Ja oskad sa ikkagi selgitad, miks peremehele alluv kuulekas koer üksi seal terviserajal teemaalgatajat ninaga toksima jooksis? Miks peab juhuslik inimene (keelest koera peremees midagi ei tea) taluma mingi võõra koera nuuskimist? Lapsevanem peaks samuti hoidma oma last kontrolli all, et ta ei tormaks šokolaadiste kätega juhusliku mööduja pükse patsutama. Samamoodi peab koeraomanik oma koera kontrolli all hoidma, et koer ei nuusiks võõrast inimest, sellele inimesele ei pruugi koerad meeldida, võimalik, et on foobilised, võimalik, et ei talu koera lõhna, tema keelt ja ila, midaiganes. Vahet ei ole, et nunnu sõbralik koer, ta ei lähe võõra inimese juurde ja kõik.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

ma ei tea ühtki koera kes poleks koolis käinud ja samuti ei tea ühtki kes oleks rihma otsast või lahtisena inimest rünnanud.

Mina lapsi saades ja maale kolides sain väga halva üllatuse osaliseks. Meie kodukülas näiteks peetakse lõukoeri lahtiselt, lapsest kõrgemad koerad keda ka perenaised ise kardavad, kes peremehe kätt purevad. Need koerad peavad ühiskondlikku teed, mida mööda laps bussi peale jalutab, oma isiklikuks territooriumiks. Näiteks hammustas joodikust naabri peetav koerakari rasedana mu jala katki, kui ma vanemat last süles hoidsin. Vaktsineeritud nad loomulikult ei ole. Mingit sellist mõtet, et jalutaks metsateel, mis ei ole eraomandis, ei saa pähe tulla, sest see on koerte tõttu otseselt ohtlik. Maainimesed peavad neid koeri enda kaitsmiseks aga unustavad teiste inimeste turvalisusele seejuures mõtlemata. Olen hakanud siin elades koeraomanikke lausa vihkama.

Mis asi on “ühiskondlik tee”? On olemas riigitee, vallatee ja eratee. Viimane neist võib, aga ei pruugi olla avalikult kasutatav. Oled sa kindel, et see tee, mida mööda oma last bussi peale saadad, teise talu eramaal ei asu? Muidugi, maaomanikust oleks sel juhul viisakas see eramaal asuv jalgrada tähistada nii eramaa sildiga kui märkega, et seal tema lahtiselt liikuvaid koeri võib kohata. Olen selliseid silte juba mitmel pool näinud ja minu arust mõistlik viis niiviisi teavitada inimesi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Seal samas Harku metsarajal oma koera ja perega jalutades ründas meie koera üks lahtiselt jooksev koer alles mõni kuu tagasi. Meie koer oli ketis, teise koer oli lahti. Peremees oli kaugel eemal ja jooksis lähemale. Aga mis tal enam teha oli… Laps sai paraja šhoki sellest et tema nunnule kallale mindi ja nuttis veel mitu tundi.
Pärast seda juhtumit võtan oma koera alati enda juurde või võtan sülle kui on lahtiselt jooksvad koerad.
Enne ma ka ei osanud karta, mõtlesin et nunnud kutsud, las nuhutavad omavahel. Nüüd pelgan kõiki lahtiselt jooksvaid koeri.
Leian, et avalikul terviserajal tuleb hoida koerad ketis.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis asi on “ühiskondlik tee”? On olemas riigitee, vallatee ja eratee. Viimane neist võib, aga ei pruugi olla avalikult kasutatav. Oled sa kindel, et see tee, mida mööda oma last bussi peale saadad, teise talu eramaal ei asu? Muidugi, maaomanikust oleks sel juhul viisakas see eramaal asuv jalgrada tähistada nii eramaa sildiga kui märkega, et seal tema lahtiselt liikuvaid koeri võib kohata. Olen selliseid silte juba mitmel pool näinud ja minu arust mõistlik viis niiviisi teavitada inimesi.

“Ühiskondliku tee” all hetkel mõtlesin teed, mis on kas riigi või valla tee, ehk siis mõlemat. Antud kontekstis ei ole tähtis, kummast ma räägin. Tähtis on see, et need teed ei ole mitte eraomandis vaid ühiskondlikusse kasutusse määratud teed. Lõppudelõpuks see tähenärimine kuidagi ei muuda seda, et need inimesed koerapidamisse vastutustundetult suhtuvad ja loomale tema territooriumi piire selgeks pole teinud. ja seadusevastane on ka märgistamata eraomandusega teel hoida lahtist lõukoera, mida käsitatakse relva omamisena.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

5-aastasele ei saa nagu ütelda ka, et terviserajal joosta ei tohi.

Eks sa pead siis oma 5-aastase ka rihma otsa panema 😀

Nali naljaks, aga neile, kes koeri kardavad, soovitan tõsiselt muretseda endale pipragaas.
Mul on ka üks suur ja koolitatud kuid siiski äärmiselt s*ta iseloomuga koer, kellega jalutame ainult rihmaga ja vähekäidavates kohtades. Korra siiski juhtus, et koer tõmbas oma rihma katki just siis, kui silmapiirile ilmus üks kohalik oma poole väiksema koeraga. Katsusin koerale järgi joosta ja kasutada kõiki koertekooli-nippe, kuid kakluseks läks. Õnneks oli teise koera peremehel pipragaas käepärast. Lasi seda mu koerale näkku ja see ehmus ära ning turtsus ja aevastas veel tunde hiljemgi.

Väiksem koer pääses õnneks kergelt ja sai vaid mõne kriimu. Muidugi vabandasime omaniku ees ette ja taha ning pakkusime erinevaid lahendusi välja. Šokis olime me kõik.

Ja omanikuna ei oska ma oma tänulikust sõnadesse panna. Pipragaas oli vastik nii mulle, kui ka koerale, aga samas päästis see teise koera vigastustest, meie koera magamapanekust ja omanikud koledast vaatepildist, kuidas üks koer teisest hakkliha teeb.

Pärast seda juhtumit kontrollime jalutama minnes alati jalutusrihma üle ja suukorvistame oma koera igaks-juhuks ära ka.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mind häirib palju rohkem, et väga paljud on hakanud ringi läbima vastassuunas.

Kui lund(suusaradu) ei ole, siis ei ole kohustuslikku suunda. Lisaks ongi turvalisem ise eest ära astuda, kui on juba kaugelt näha, kui keegi koeraga vastu tuleb.

Mina käin ka rajal vastupäeva, sest rada värvilistes liibuvates dressides mehi täis, kes kihutavad jalgrattal üksi või paarikaupa midagi nägemata ja siis jõuan teelt ära hüpata, kui tulemas näen. Selja tagant võivad sekundiga seljas olla, minust on paar korda parajalt riivates möödutud ja ma ei võta riske. Ja tulevad kiirelt ja suht vaikselt, et olen paar korda südarini ehmatanud.
Aga teemasse, koera mul endal ei ole. Sõbral on selline 50+ kilone segavereline hunt, kellega käib linnas ainult rihma (ütleks et keti) otsas ja spetsiaalse rihma otsas. Sest koer on koolitatud, aga… nt mõnd hulkuvat kassi nähes võib tal hetkeks kõik meelest minna ja see 50+ kilo toorest jõudu – no vist enamik inimesi lohiseks taga. Küll aga on ta sealsamas Nõmme tänavatel pidanud oma koera teise koera eest kaitsma, sest see jalutas vabalt ja koeraomanikud ju tabavad ära, mil läheb löömaks. Rihmata koeral on suured eelised rihma otsas koera ees, eks. Sõber hõikas lahtise koera perenaisele, et kutsu koer enda juurde, aga koer ei teinud tesit kuulmagi ja perenaine ainult halas, et koer ei kuula sõna, tema ei saa midagi teha. Sõber siiski teadis, mida teha sellistes olukordades ja lõpuks mingi müstilise nipiga tõmbas võõra koera sabast selili ja hoidis jalga kõril kuni omanik hädaldades kohale tuli. Ma olen ise ka sõbra lõukoeraga jalutamas käinud ja koeri üldjuhul ei karda, küll aga neid, kes ilma rihmata ja peremeheta äkki kuskilt välja ilmuvad, see tavaliselt ei tähenda head.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ei ütleks, et minu koerte kartus oleks sama alusetu kui mõnede inimeste irratsionaalne ämblikukartus. Ma absoluutselt ei kartnud koeri, enne kui ma neli suurt kihvajälge endale eluks ajaks säärde sain, veel 20 aastat hiljem on need armid päevitunud jalasäärel heledad ja selgelt nähtavad (sõitsin jalgrattaga ühest lahtiselt ringi liikuvast dogist mööda, mina teda enne ei näinudki, kui ta põõsast mulle jalga kargas ning hetk hiljem armsasti andeks palus, omanikud ütlesid ka “palun vabandust”. Püksid olid lõhki ja läksid ära viskamisele ning jäljed jäid eluks ajaks). Ja loomulikult tekkis mul seepeale hirm, ma küll enda meelest ei käitu kuidagi teisiti, kuid koerad haistavad ilmselt neid lõhnu, mida keha hormonaalsel tasandil hirmu puhul välja saadab, igatahes olen kolmel korral oma elus pureda saanud. Nii, et minu kartus ei ole kuidagi irratsionaalne ja põhjendamatu.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

seadusevastane on ka märgistamata eraomandusega teel hoida lahtist lõukoera, mida käsitatakse relva omamisena.

Kas tohib paluda viidet seadusandlusele? Link Riigi Teatajale sobiks hästi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu jaoks on teema oma eesmärgi täitnud, sain kinnitust, et osad koeraomanikud ongi ignorantsed tohlakad. Õnneks enamus inimesi on siiski normaalsed.
Sellele, kes soovitas koeri kartvatele inimestele pipragaasi kaasas kanda ja vajadusel kasutada, õige soovitus. Ainult et minu puhul mitte päris kohane.
Ma nimelt, kordan veelkord, ei karda koeri. Mulle ainult ei meeldi kui võõras koer mulle selja tagant ligi hiilib ja ehmatab. Samuti ei meeldi mulle, kui mind (tõenäoliselt räpane) koer nuhkima tuleb.
Gaasi võtan vajadusel kasutusse.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

seadusevastane on ka märgistamata eraomandusega teel hoida lahtist lõukoera, mida käsitatakse relva omamisena.

Kas tohib paluda viidet seadusandlusele? Link Riigi Teatajale sobiks hästi.

Googelda ise., no näiteks tõi googeldamine välja:

Riigi teataja:
Koerte ja kasside pidamise eeskiri (igas vallas küll veidi erinev aga üldjoontes sama).
§ 2. Koerte ja kasside pidamine

(1) Koera või kassi on lubatud pidada elamus ja kinnisel territooriumil selle omaniku loal,kusjuures territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik, kuid tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus.

(2) Omanik peab tagama, et koer või kass ei häiriks ega ohustaks kaaskodanikke. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi koera või kassi tegudest tulenevate tagajärgede eest, välja arvatud, juhul kui koer kaitseb omaniku territooriumi või koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks.
….

(2) Koera ja kassi omanik on kohustatud :
1) paigaldama temale kuuluval või tema kasutuses oleval territooriumil koera olemasolust teatava hoiatussildi ning kindlustama ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu.

Kogu Riigi teatajat pole mul aega läbi uurida, pole juristi haridusega, seega toetun näiteks esimese googeldamise peale välja tulnud jurist Piret Teesi väljaütlemisele ajakirjanduses, et:

(tsitaat) Teesi sõnul riskib inimest rünnanud koera omanik sellega, et ta võetakse kriminaalvastutusele.

“Loomaomanikud peaksid sellega arvestama ja võiksid veidi hirmu tunda,” lausub Tees ja avaldab lootust, et politsei hiljutise, lapse ja ema ründamise juhtumi kohta Laulasmaa rannas kriminaalmenetluse algatas.

Seejärel võid googeldada igaüheõiguse seadust:

KeÜS § 33 lg 1 sätestab igaüheõiguse kasutada avalikult kasutatavaid teid ja erateid. TeeS § 2 lg 1 kohaselt on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis.

§ 33. Võõral maatükil asuva tee ja raja kasutamine

(1) Avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks teeseaduses ning muudes seadustes sätestatud ulatuses.
(2) Teid, mis ei ole rajatised, (edaspidi rada) võib kasutada jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
3.1. Eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal (TeeS § 5.2) ning pole kantud avalikult kasutatavate teede nimekirja. TeeS § 5.2 teise lause kohaselt võib erateed kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Nagu ülejäänud maa puhulgi, saab omaniku luba eratee kasutamiseks KeÜS § 32 lg 2 alusel eeldada, kui omanik ei ole väljendanud selget keeldu (vt KeÜS § 32 kommentaar, p-d 3–5). Luba eratee kasutamiseks võib olla ka tinglik. Näiteks võib omanik keelata võõrastel tema tee peal sõidukitega liiklemise, lubades teed kasutada üksnes jalakäijatel. Eratee sõidukiga kasutamise keelamiseks on kohaseim kasutada vastavaid liiklusmärke, kuid võõrastel tuleb arvestada ka muul viisil väljendatud keeluga. Loomulikult on eratee omanikul võimalik keelata ka tee kasutamine jalakäijate poolt, kasutades selleks samasuguseid tähiseid kui ülejäänud kinnisasjal viibimise keelamiseks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

– “Tere, kas see on loomakaitseselts?”
– “Jah.”
-“Teate mul on siin selline lugu, et minu aias on postiljon puu otsas ja solvab sealt meie koera. Mis ma peaksin tegema?”

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen ka Nõmme elanik ja jalutan oma koeraga tihti Pääsküla rabarajal. Ka mind kui suurt koerasõpra ärritab väga, kui inimesed ei pane oma koera rihma otsa, nähes, et neile teine inimene vastu tuleb. Jah, ma lasen oma koeral ka rabas vabalt joosta, aga seda ainult ja ainult siis, kui kedagi silmapiiril ei ole, aga ma ALATI võtan oma koera kohe uuesti rihma otsa, kui keegi nähtavale ilmub – mis sellest, et ta midagi ei tee ja ainult vaataks seda vastutulijat. See ei ole ju normaalne, et võõras inimene peab hakkama kartma või nuputama, kas see koer on nüüd kuri või mitte. See on elementaarne viisakus, et teist inimest nähes paned oma koera kohe rihma otsa. Sinu koer ei tohi teisi inimesi häirida ja pole nende probleem. Aga rabas tuleb ette mitmesuguseid koeraomanikke. On koeraomanikke, kes paistavad sama suhtumisega, nagu mina, st kes kohe teist inimest nähes oma koera rihma otsa panevad, aga on ka neid, kes teatavad, et mu koer ei tee midagi või lihtsalt ignoreerivad ja kõnnivad edasi, kuigi ta koer jäi võib-olla minu rihmastatud koera nuuskima. Viimasel ajal olen alati hakanud ütlema sellistele, et palun võtke oma koer ära. Esimesel jaanuaril sain aga erilise killu vastu ühelt tädilt: ma ei saa ju oma koera ära võtta, kui teie edasi liigute (tema koer hakkas mind ja minu koera jälitama). No kas see on tõesti minu probleem, et ta oma koera kätte ei saa?! Siis ei maksaks ehk koera üldse lahti lastagi, kui ta pärast kätte ei anna. Ja mis on üldse inimesel arus, et ta laseb koera lahti terviserajal sellisel päeval, kus iga minut talle keegi vastu tuleb? Ma saan aru, et lasen koera lahti siis, kui tõesti kedagi silmapiirilgi ei ole, mitte terviseraja tipptunnil. Ikka suht vihale ajavad sellised matsid küll.

0
0
Please wait...

Näitan 26 postitust - vahemik 31 kuni 56 (kokku 56 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Lahtised koerad Nõmme-Harku metsas

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.