Tere!
Oleme elukaaslasega koos elanud mõned aastad. Alguse poole magasime küll enamasti ühes voodis, kuid tihti kolis mees siiski poole öö pealt diivanile magama. Mõnda aega edasi aga kujuneski magamisrutiin selliselt, et mina magan voodis ning elukaaslane enam minu kõrvale magama ei tulegi, et ei peaks keset ööd ümber kolimisega tegelema. See on aga viinud sinnani, et ka mina olen harjunud juba üksinda magama ja kui ka üksikud ööd me magame koos, läheb mul meeletult aega, et ise magama jääda, just nimelt selle tõttu, et pole enam harjunud kedagi oma kõrval hingamas kuulama.
Aga miks siis koos magada ei saa? Kui mina jään magama, siis ma üldiselt magan sügavalt, seega mind enam mingid helid jms enam ei häiri. Ka mehe vaikses norinast suudan end kenasti välja lülitada. Sama ei saa ütelda kahjuks tema kohta. Tema jääb kuulama minu hingamist (isegi kui ma veel ei maga) ning nii võtab tal omajagu aega, et üldse magama jääda, uni on tal kerge ning iga väiksemagi heli peale ta ärkab ülesse ning uuesti magamajäämine on taaskord rasekendatud. Olen nõus, et nii on ju tõesti raske end välja puhata ja ega ma süüdistagi, et ta diivanil magada tahab. Küll aga otsin probleemile lahendusi, et vähemalt mingil hetkel saaksime koos magada ühises voodis, nagu mees ja naine ikka.
Mida teha? Mis aitaks mehel sügavamat und kergemini saavutada, et kõikvõimalikud helid ja asjad teda niiväga ei takistaks ja hommikul tunneks ennast väljapuhanuna? Plaanis on osta ka hästi vaikne voodi, kus ühe liigutused ei tekita kraginat ega sega teist magades. Aga ainult see probleemi ilmselt ei lahendaks. Olen ostnud talle erinevaid just unele suunatud vitamiiniasju, aga ega ta just väga järjepidev nende söömises pole olnud, eriti kui tulemusi kiirelt ei avaldu. Kas keegi teab soovitada mõnda tõhusat rahustavat-lõõgastavat-sügavale unele kaasa aitavat vitamiinikompleksi vms?
See ongi normaalne, et inimene magab üksi oma voodis. Küsi endalt, et miks inimesed üldse samas voodis magavad. Sellel võivad olla igasugused ajaloolised ja harjumuslikud põhjused – näiteks noorpaaril pole piisavalt raha, et mõlemal on oma magamistuba ja vanasti magati kogu perekonnaga koos. Mõni on kahjuks endale pähe võtnud, et koos magamine tähendab armastust ja kui eraldi magada, siis ei armasta piisavalt. Kindlasti arvati seda esialgu ka lapsest eraldi magamise kohta, kui hakkasid tekkima omaette voodid.
Enamik mu tuttavaid ja sõpru on noored, 20ndates. Nende jaoks on üksi magamine loomulik, sest samas voodis magades ei maga välja. See pole mingi kohustus, et muidu ei armasta.