Esileht Pereelu ja suhted Lahusolekute mõju suhtele. Isiklikust kogemusest palun.

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )

Teema: Lahusolekute mõju suhtele. Isiklikust kogemusest palun.

Postitas:
Kägu

Olen abikaasaga koos olnud üle 10a. Kena suhe, tore ja oleks patt nuriseda.
Küll aga on aastatega hakanud minu jaoks teineteist kaugemale viima hakanud äraolekud.
Tema jaoks ei ole see probleem.

Üldiselt mulle meeldib palju üksi olla, aga suhte mõju. Kas see võib hakata hääbuma?
Vaatan vahel mõnda paari tutvusringkonnas, kes teevad kõike koos. Justkui ninapidi koos, käest kinni, rõõmsad. Kui varem tundus see väsitav, siis nüüd mõtlen, et äkki see on ikka “õige”?

Näiteid. Komandeering riiki x. Komandeering linna x. Töö tõttu pikad äraolekud.
Koolitused mitmepäevased. jpm
Tal on uued tuttavad, kõneledes ei te ama tihti, kellest räägib. Uued emotsioonid. ( ala, seal Batumi lähedal kohas X toimus X jms).
Ehk ma ei jaga temaga emotsioone vaid kuulan.

Endiselt on hooliv, kuid mina vaatan vahel teda läbi udu. Kõneleb asjadest nagu külla tulnud sõber.
Ma igatsen teda.
Aga ma näen, kuidas pean kogu aeg tundeid alla suruma, et mitte valust oimetuks end mõelda. See aga viib tunded alla. Pean neid vahel endas üles kerima.

Olen aru saanud, et tavaliselt lõppevad suhted tulise tüliga. Mis praegu toimub?
Miks rahulikus tempos kulgev suhe on valu tegema hakanud?

On kellelgi kogemust? Kas see saab ainult rohkem lahku kasvatada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Küll aga on aastatega hakanud minu jaoks teineteist kaugemale viima hakanud äraolekud.
Tema jaoks ei ole see probleem.

Sa oled endale pähe võtnud mõtte, et kaugenemise peapõhjus on lahusolekud.
See ei pruugi ju nii olla, pärast 10ne aastast kooselu hakkavad ka 52% kogu aeg koos elavad paarid kaugenema. kas tüdinem naine mehest ära või vastupidi, vahet ei ole.
Teie suhtes on see tüdineja juhuslikult mees. Harju sellega.
Kui teid 100% kokku panna, on see protsess veelgi kiirem.

Pigem on oma naisega lähedasemad just kaugsõidu autojuhid ja -kaptenid, kui pensionile jäävad. Või vanemaks saades lihtsalt end lähisõitudele ümber organiseerivad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei saa päris öelda, et nimetaksin seda tüdimuseks. Meil on üpris tore elu muidu.
Tihti aga olen ootel. Ootan, ootan.

Ma sooviksin kohalolekut. Meie teemad enam ei kattu. Ma ei saa tihti aru, kellest ta räägib jms.
Oleme igapäevaselt ikka telefoniühenduses, kuid siiski.

Mind huvitab, kas justkui toimiv suhe võib tõesti selle tõttu untsu minna, et partner on palju ära?
Klisheena kulunud teave: ” Tegin palju tööd, kõike ju pere pärast aga miskipärast läksime ikka lahku”.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See oleneb ju tegelikutl kui tihti ja milest te räägite. Meil on ka päris tihti lahusolekuid, kuid ma arvan, et oleme üksteise jaoks ikka esimesed inimesed, kellele helistada ja mõnest naljakast, hirmsast või muidu märkimisväärsest sündmusest rääkida. Nii tean palju inimestest, keda ma kunagi kohanud pole ja arvatavasti ei kohtagi ning vastupidi. Tavalise tööpäeva lõpus räägime ikka ka üksteisele, mis toimus. Oleme üksteise eluga ikka väga kursis ja kaugenemist selles osas kindlasit pole.

See, kui vahel tekkib perioode, kus pikalt pole saanud üksteise kaisus magada, on küll suurt igatsust tekitav, aga eks see igatsus ole ka, mis jälle rohkem seob.

Seega ma arvan, et suhtlusviis on ikka kõige olulisem. kui oskate üksteisega kvalitatiivselt suhelda, siis ei saa olla mingit kaugenemist. Aga jah, suhte lagunemises pole süüdi kindlasti ainult üks muutuja, mis võrrandi ära rikub.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mõjub hästi. Minu mees käib ka tihti komandeeringutel ja räägib oma tööst. Minu jaoks on see põnev, kui ta koju tuleb ja oma lugusid räägib. Proovin ise ka vahel üksi kuskil käia, muidu muutun äkki liiga igavaks. Kui kogu aeg koos kõiki asju teha, siis kaob põnevus ära ja kui oled eemal olnud, siis on igatsus ka suurem. Sel ajal kui mees on kuskil välismaal, elan ma laiska elu, ei korista kogu aeg, ei tee korralikult süüa. Mu mees on hästi korralik ja ajal, mil ta kodus on, proovin olla korralik perenaine, kuigi ma seda üldse ei viitsi. Õnneks lapsed on juba suured ja elavad eraldi. Kui lapsed kodus olid, siis ma olin ikka korralik ema, nüüd saan olla vahel nii laisk, kui ma tegelikult olen.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei saa päris öelda, et nimetaksin seda tüdimuseks. Meil on üpris tore elu muidu.
Tihti aga olen ootel. Ootan, ootan.

Ma sooviksin kohalolekut. Meie teemad enam ei kattu. Ma ei saa tihti aru, kellest ta räägib jms.
Oleme igapäevaselt ikka telefoniühenduses, kuid siiski.

Mind huvitab, kas justkui toimiv suhe võib tõesti selle tõttu untsu minna, et partner on palju ära?
Klisheena kulunud teave: ” Tegin palju tööd, kõike ju pere pärast aga miskipärast läksime ikka lahku”.

mina arvan, et meie abielu on päästnud just see lahusolek. mees kodus umbes 3 kuud aastas, ülejäänud aja võõrsil tööl. hindame koosoldud aega ning ei raiska seda tülidele. kui mees kodus, siis veedab aega perega. sõbrad enamasti kolleegide hulgas ja nendega suhtleb pigem tööl olles. niimoodi oleme elanud juba üle 15 aasta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tihti aga olen ootel. Ootan, ootan.

Ma sooviksin kohalolekut. Meie teemad enam ei kattu. Ma ei saa tihti aru, kellest ta räägib jms.

Teie probleem pole selles, et mees on ära, vaid selles, et sa raiskad tema äraolekul oma elu ootamise peale. Paned oma elu seisma.
Tee selle asemel midagi huvitavat, siis on sul ka uued emotsioonid ja sul on ka talle midagi rääkida. Muidu muutub teie suhe ebavõrdseks – üks on koduskonutaja, teine ringitraalija – ja selle ebavõrdsuse valuline tunnetamine viib teid lahku. Mitte lahusoldud aeg.

Leia endas see säde, mis ei sõltu mehest ja mida sa saad õhutada ilma mehe seltskonnata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu esimene abielu lagunes kuna mees oli palju ära. Mina olin väikeste lastega kodune ja lõpuks leiti see kellga oli huvitavam. Minu praegune mees on ka periooditi ära olnud aga mul on sel ajal hobid, töö. Mitte ainult lapsed. Ja suhe on pidama jäänud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu mees oli ka sageli ära, elasime ka lastega oma elu ja kui kokku saime, siis oli huvitav. Paraku selgus, et mingi hetk oli ikkagi keegi teine tekkinud. Aastane lapski oli juba olemas. 🙁 Ma varem vaatasin ka neid paare, kes kõike koos tegid veidi imelikult, kas ära ei tüüta. Nüüd imetlen neid, kui on abielu, siis ei saa ikjagi eraldi olla, kaugenetakse teineteisest ja usu mind, neid lohutajaid on ikka väga palju. Ma soovitan hakata koos asju tegema, enne kui hilja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et lausolek mõjub eri vanuses erinevalt. Kui oled näiteks 20-30, siis on ehk kurbuse tunne, aga kui oled juba näiteks 50, siis naudid rohkem vabadust. Kui lapsed väiksed, siis on muidugi tähtis, et mees/ isa kodus oleks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie oleme mehega aastast koos vähem kui pool. Lahusolek suhet ei halvenda, koos olemine võib teinekord raskelt mõjuda, sest mina tahaksin siis kasutada aega ühistele tegemistele (mis nagunii töö tõttu pole 100% võimalik), tema jaoks pole see nii tähtis. Suhtleme palju skaibi teel, räägime päevatoimetustest ja mõtetest, mida mõni sündmus tekitas. Tegelikult meeldiks mulle, kui meie suhtluses oleks ka kirjavahetus, mille vältel saad sügavamaid mõtteid jagada, skaibis see alati ei õnnestu (vestlus ei soojene piisavalt üles). Kuid ei, lahusolek suhtele halvasti pole mõjunud; need probleemid, mis on, oleksid ka siis, kui elaks koos.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei saa päris öelda, et nimetaksin seda tüdimuseks. Meil on üpris tore elu muidu.

Tihti aga olen ootel. Ootan, ootan.

Ma sooviksin kohalolekut. Meie teemad enam ei kattu. Ma ei saa tihti aru, kellest ta räägib jms.

Oleme igapäevaselt ikka telefoniühenduses, kuid siiski.

Mind huvitab, kas justkui toimiv suhe võib tõesti selle tõttu untsu minna, et partner on palju ära?

Klisheena kulunud teave: ” Tegin palju tööd, kõike ju pere pärast aga miskipärast läksime ikka lahku”.

Mulle paistab, et eelkõige oled hakkanud märkama ja tundma, et sinu vajadused on jäänud suhtes rahuldamata. Suhe ei vasta enam sinu ootustele. Mees elab justkui enda vahvat ja sisutihedat elu ja isegi jagab seda sinuga. Aga sina oled kõrvale jäetud. Mingil hetkel ilmselt sai see “normiks”,et mees asju üksi ette võtab, uusi sõpru leiab, reisib, võtab vastu iga tööpakkumise, mis ta perest mõneks ajaks eemale viib. Kohati tundus see vajalik, kuid sisimas sulle see ei meeldi. ja kas ikka on nii vajalik? kas ikka on sobilik pereinimesele aina töölähetustes käia? Kas tõesti kedagi teist saata ei saa?
Tead, ega muu ei aitagi, kui mehega ausalt rääkimine. Ava end. ütle, et tunned end kõrvalejäetuna ja sul on hirmud, et tema tormiline elu valjaspool kodu viib ühel hetkel lahutuseni. Las ta siis lohutab, selgitab või annab sulle kindlustunnet. Eks pead ikka konkreetselt ise küsima, mida temalt selles osas ootad ja tahad.

Please wait...
Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )


Esileht Pereelu ja suhted Lahusolekute mõju suhtele. Isiklikust kogemusest palun.