Teema: Lahusolekute mõju suhtele. Isiklikust kogemusest palun.

#2944166:

Küll aga on aastatega hakanud minu jaoks teineteist kaugemale viima hakanud äraolekud.
Tema jaoks ei ole see probleem.

Sa oled endale pähe võtnud mõtte, et kaugenemise peapõhjus on lahusolekud.
See ei pruugi ju nii olla, pärast 10ne aastast kooselu hakkavad ka 52% kogu aeg koos elavad paarid kaugenema. kas tüdinem naine mehest ära või vastupidi, vahet ei ole.
Teie suhtes on see tüdineja juhuslikult mees. Harju sellega.
Kui teid 100% kokku panna, on see protsess veelgi kiirem.

Pigem on oma naisega lähedasemad just kaugsõidu autojuhid ja -kaptenid, kui pensionile jäävad. Või vanemaks saades lihtsalt end lähisõitudele ümber organiseerivad.

See oleneb ju tegelikutl kui tihti ja milest te räägite. Meil on ka päris tihti lahusolekuid, kuid ma arvan, et oleme üksteise jaoks ikka esimesed inimesed, kellele helistada ja mõnest naljakast, hirmsast või muidu märkimisväärsest sündmusest rääkida. Nii tean palju inimestest, keda ma kunagi kohanud pole ja arvatavasti ei kohtagi ning vastupidi. Tavalise tööpäeva lõpus räägime ikka ka üksteisele, mis toimus. Oleme üksteise eluga ikka väga kursis ja kaugenemist selles osas kindlasit pole.

See, kui vahel tekkib perioode, kus pikalt pole saanud üksteise kaisus magada, on küll suurt igatsust tekitav, aga eks see igatsus ole ka, mis jälle rohkem seob.

Seega ma arvan, et suhtlusviis on ikka kõige olulisem. kui oskate üksteisega kvalitatiivselt suhelda, siis ei saa olla mingit kaugenemist. Aga jah, suhte lagunemises pole süüdi kindlasti ainult üks muutuja, mis võrrandi ära rikub.

#2944172:

Ei saa päris öelda, et nimetaksin seda tüdimuseks. Meil on üpris tore elu muidu.
Tihti aga olen ootel. Ootan, ootan.

Ma sooviksin kohalolekut. Meie teemad enam ei kattu. Ma ei saa tihti aru, kellest ta räägib jms.
Oleme igapäevaselt ikka telefoniühenduses, kuid siiski.

Mind huvitab, kas justkui toimiv suhe võib tõesti selle tõttu untsu minna, et partner on palju ära?
Klisheena kulunud teave: ” Tegin palju tööd, kõike ju pere pärast aga miskipärast läksime ikka lahku”.

mina arvan, et meie abielu on päästnud just see lahusolek. mees kodus umbes 3 kuud aastas, ülejäänud aja võõrsil tööl. hindame koosoldud aega ning ei raiska seda tülidele. kui mees kodus, siis veedab aega perega. sõbrad enamasti kolleegide hulgas ja nendega suhtleb pigem tööl olles. niimoodi oleme elanud juba üle 15 aasta.

Minu esimene abielu lagunes kuna mees oli palju ära. Mina olin väikeste lastega kodune ja lõpuks leiti see kellga oli huvitavam. Minu praegune mees on ka periooditi ära olnud aga mul on sel ajal hobid, töö. Mitte ainult lapsed. Ja suhe on pidama jäänud.

Ma arvan, et lausolek mõjub eri vanuses erinevalt. Kui oled näiteks 20-30, siis on ehk kurbuse tunne, aga kui oled juba näiteks 50, siis naudid rohkem vabadust. Kui lapsed väiksed, siis on muidugi tähtis, et mees/ isa kodus oleks.

#2944172:

Ei saa päris öelda, et nimetaksin seda tüdimuseks. Meil on üpris tore elu muidu.

Tihti aga olen ootel. Ootan, ootan.

Ma sooviksin kohalolekut. Meie teemad enam ei kattu. Ma ei saa tihti aru, kellest ta räägib jms.

Oleme igapäevaselt ikka telefoniühenduses, kuid siiski.

Mind huvitab, kas justkui toimiv suhe võib tõesti selle tõttu untsu minna, et partner on palju ära?

Klisheena kulunud teave: ” Tegin palju tööd, kõike ju pere pärast aga miskipärast läksime ikka lahku”.

Mulle paistab, et eelkõige oled hakkanud märkama ja tundma, et sinu vajadused on jäänud suhtes rahuldamata. Suhe ei vasta enam sinu ootustele. Mees elab justkui enda vahvat ja sisutihedat elu ja isegi jagab seda sinuga. Aga sina oled kõrvale jäetud. Mingil hetkel ilmselt sai see “normiks”,et mees asju üksi ette võtab, uusi sõpru leiab, reisib, võtab vastu iga tööpakkumise, mis ta perest mõneks ajaks eemale viib. Kohati tundus see vajalik, kuid sisimas sulle see ei meeldi. ja kas ikka on nii vajalik? kas ikka on sobilik pereinimesele aina töölähetustes käia? Kas tõesti kedagi teist saata ei saa?
Tead, ega muu ei aitagi, kui mehega ausalt rääkimine. Ava end. ütle, et tunned end kõrvalejäetuna ja sul on hirmud, et tema tormiline elu valjaspool kodu viib ühel hetkel lahutuseni. Las ta siis lohutab, selgitab või annab sulle kindlustunnet. Eks pead ikka konkreetselt ise küsima, mida temalt selles osas ootad ja tahad.