Esileht Pereelu ja suhted Lahusvara ja maja ostmine/kolimine

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 96 )

Teema: Lahusvara ja maja ostmine/kolimine

Postitas:

Tundub, et te ei ole üldse pere. Ja veel tundub, et mees sind ei armasta, vaid kasutab tasuta majapidajanna ja seksipartnerina. Armukese ja majapidaja pidamine läheks tal raudselt rohkem maksma kui sinuga seotud eluasemekulud. Oma eluaseme maksad tegelikult tasaarveldusega kinni – mehe toit pluss pool lapse kuludest, mis pole otseselt eluasemega seotud, ei ole tõenäoliselr odavamad kui ühetoaline üürikas.

+14
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.05 10:15; 26.05 01:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina elan nii. Ma panustangi majasse täpselt nii palju, kui parasjagu viitsimist, maja ja aia pärast hoolitsemise tarvis ma muudest hobidest ja käimistest ei loobu. Ma suhtungi siin elamisse nagu üürikorteris elamisse. Täiesti teadlikult püüan maja ja aiaga emotsionaalse sideme tekkimist vältida. Kolan palju ümberringi metsades ringi. Lastele ikka veidi herneid kasvatan ja pisikese peenrajagu lilli ka. Aga muidu mingit ülimalt vaeavanõudvat aiakujundust ma ei tee. Minu mees ei taha minuga abielludagi, nii, et oleks naiivne pikki plaane teha. Lapsed kasvatame siin üles, eks siis näeb. Mina õnneks suudan igal pool rõõmu leida, ka ühetoalises ahiküttega korteris. Võtan olukordi nii, nagu need tulevad, kiindun looduse toimetamisse ena ümber, mitte majasse ja aeda. Loodudes saab ikka käia, isegi kui ühel hetkel maja ei ole. Hetkel on siin õitsevast metsast ja niidust ümbritsevas majas väga tore, naudingi hetke.

ei ole mõtet laskuda vaidlusesse teemal maja, aed, õnn ja rõõm, kui tegelikult on küsimus selles, et mees ei soovi oma abikaasaga midagi jagada. ta on teinud kõik, et enda teenistust naise eest kaitsta ehk siis tegelikult puudub usaldus, et naisega veedetakse vanadus koos. alustama peaks sealt probleemi harutamist. üüriline on olla ka tore, aga pensionist üksinda üüri maksta? ma julgen väita, et enda elu elamine nii kaitsetuks tähendab vanaduses lihtsalt vaesust ja virelemist. pensioni suurust ikka tead?

+11
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 24.05 21:48; 25.05 08:49; 25.05 09:25; 25.05 10:24; 26.05 09:45; 26.05 18:56; 27.05 14:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Just, hoiame naisi 😀
Meie peame ju sünnitama ka ja paksuks minema ????

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 24.05 22:39; 25.05 10:27; 25.05 11:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Arusaamatu, et milleks abielluda ja sõlmida lahusvara leping.

Mis siin arusaamatut on. Mina abiellusin ka ja minu soovil on varasuhteks lahusvara, põhjuseks mehe laps varasemast. Elame mulle kuuluval elamispinnal (oli minu oma juba enne abielu). Samuti on tehtud testament, pärijaks ei ole minu abikaasa ja põhjuseks on taas mehe laps varasemast. Ei soovi, et mu vara läheks valedesse kätesse.
Karm on elu, kus mõnel poolel on varasemast lapsed. Kuni nad on alaealised, on nad pärijad paratamatult, testamendist väljajätmise korral on neil õigus sundosale. Meie jaoks on abielu stabiilsus, ehk see kui me ei oleks abielus, päriks mehe laps kogu mehe vara.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 25.05 10:43; 25.05 17:28; 26.05 12:04; 26.05 14:30; 26.05 17:04; 26.05 17:16; 27.05 10:18; 27.05 10:22; 27.05 14:21;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No siis on ju korras, kui Sul endal on elamispind olemas. Ahnus ei ole hea asi

0
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 24.05 22:39; 25.05 10:27; 25.05 11:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Arusaamatu, et milleks abielluda ja sõlmida lahusvara leping.

See on arusaamatu ehk rahalise iseseisuvse puudumise korral.
Mulle on arusaamatu, miks abielu peab tingimata võrduma tulevaste varade pooleks jagamisega.

Nüüd naine ongi üksi, ise peab omale kodu soetama ja seni elabki vaid mehe armust mehe kinnisvaras.

Ühisvara ei ole ometi ainus viis ühiselt kinnisvara omandada! Huvitav lähenemine naise sihtidest elus, kuidas endale kodu soetada – saada keegi ühisvaralepinguga endaga abielluma.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 24.05 21:26; 25.05 08:47; 25.05 11:18; 25.05 15:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mees võib sellest majast ju osa sulle kinkida. Mina tema asemel küll teeksin seda. Kas just poole, sest sinu laps ju päriks siis üle poole majast, aga mehel on ju kaks last ehk neid on ju kolm, üks rohkem.

+1
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Räägi inimesega. Räägigi sellest, kuidas kindlustada sulle+lapsele elamispind kui laps veel alaealine ning mehega peaks midagi juhtuma või, veel enam, räägi kuidas mees kujutab ette teie ühise lapse tuleviku kindlustamist. Ja kui sa oled talle oluline, siis kuidas ta kujutab ette sinu elu (kus sa elad) pärast tema surma.

Äkki on mõistlik osta vähemalt lapsele korter teie praegusse elukohta (vajadusel, kui elate majas, välja üürida). Või sulle lahusvarana väike korter.

Kui mehel on 3 last kokku + abikaasa, jaguneb vara seadusejärgsel pärimisel 4 ossa st sina + ühine laps pärite poole majast…mis on ilmselt siis juhus, et maja tuleb müüa ja raha 4 jagada, vaevalt sa suudad 1/2 maja mehe lastelt välja osta.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

ta on teinud kõik, et enda teenistust naise eest kaitsta ehk siis tegelikult puudub usaldus, et naisega veedetakse vanadus koos.

No see, kas sul on usaldus, et veedad elu vanaduspõlveni koos, sõltub pigem meelelaadist kui reaalsusest. Reaalsus on see, et 50% abieludest lahutatakse, kuigi kõik abiellujad on algul kindlalt veenudnud, et nüüd see inimene on see, kellega koos ma vanaks saan. Seega olles realist on jutt “puudub usaldus, et naisega veedetakse vanadus koos” lihtsalt naiivne. Sellist usaldust ei saagi olla, kui reaalsusele silma vaatad. Saab olla soov ja lootus ja püüdlus sinna suunas, aga mitte kindel teadmine ja usaldus.

Ma arvan, et mees mõtleb nii:

Naisega abiellus ta kui võrdväärse partneriga, kes võiks enesega ise hakkama saada. Hooldamise kohustused on tal laste ees. Seega tagab ta testamendiga toe lastele. Naist toetab ta teisel viisil koos elades ühiseid toimetusi ära jagades. Kui koos elavad elu lõpuni, toetavad teinetesist elu lõpuni, kui elu lahku viib, siis ongi tegu kahe eraldiseisva täiskasvanud inimesega, kes saavad ise enestega hakkama. Probleem on selles, et naine peab siiski endale mingi kinnisvara muretsema, sest pesnsionieas ta selleks enam vara ei ole ja üsna suure tõenäosusega, vaadates eluea statistikat, sureb mees varem kui naine, mis tähendab, et maja kus nad elavad, naise eluasemeks elu lõpupäevadel ei saa olla. Ka mina näiteks arvan, et ma pean endale vähemalt ühetoalise korteri soetama. Lapsed on meil vaid ühised, aga mehe surma korral maja läheb lastele pärandiks ja mina küll ei tahaks laste kinnisvaras sundüürnikuna sees istuda, kuna ma ise seal majas mingeid otsuseid enam vastu võtta ei saaks, sest ma ei ole omanik.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.05 09:48; 25.05 13:02; 25.05 22:06; 27.05 08:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No miks olid siis lahusvaraga nõus? Miks võtsid endale mehe, kel lapsed?
Mina nt ei ole kummagiga nõus ja olen pea 16a kood oma abikaasaga. Kui hakkas laste juttu rääkima, siis ainus mis ma ütlesin, et mu lapsed sünnivad abiellu ja ühisvarasse. Noh varsti tuli ka ettepanek, abielu ja siis ka lapsed. Selle aja sees mees 2 korterit ostnud + ehitab maja. Mina olen minimaalselt nendesse panustanud(veidi remonti, kodumasinaid) aga on ühisvara. Mul peab mingi tagala olema, muidu lapsi poleks teinud temaga.

+8
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Arusaamatu, et milleks abielluda ja sõlmida lahusvara leping.

See on arusaamatu ehk rahalise iseseisuvse puudumise korral.

Mulle on arusaamatu, miks abielu peab tingimata võrduma tulevaste varade pooleks jagamisega.

Nüüd naine ongi üksi, ise peab omale kodu soetama ja seni elabki vaid mehe armust mehe kinnisvaras.

Ühisvara ei ole ometi ainus viis ühiselt kinnisvara omandada! Huvitav lähenemine naise sihtidest elus, kuidas endale kodu soetada – saada keegi ühisvaralepinguga endaga abielluma.

Jube huvitav jaa. Naine võiks omale ju ise ka lapse teha, et milleks meest üldse vaja. Ära unusta, et kui on ühisvara, siis läheb ka naise vara mehega jagamisele. Nii nagu jagavad koos tehtud lapse kasvatamistki.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 24.05 22:19; 25.05 09:18; 25.05 09:37; 25.05 14:46; 25.05 15:39; 26.05 14:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu lugu on järgmine. Olen abielus, meil on laps ja lahusvara. Elame mehe korteris, laps käib koolis Tallinnas ja mina tööl. Olen madalapalgaline riigitöötaja. Mul pole võimalik raha koguda ja oma kinnisvara soetada. Palk väike selleks ja pärandust ka kuskilt mitte kunagi ei ole tulemas. Seega olen nagu vaeslaps kes elab mehe kulul. Mees maksab kõik meeleldi kinni. Mina ei pea muretsema majandusliku poole pealt. Nüüd tahab mees osta maad ja maja lasta sinna ehitada. See tähendaks seda, et hiljem kolime sinna elama. Ok, see selleks. Aga mind häirib see, et see ju ikkagi mehe kinnisvara ja mina elaksin lihtsalt seal. Paneksin enda vaba aja kõik sinna aeda ja uue kodu loomisesse. Mitte rahaliselt, aga panustaks oma aja ja energia sinna, looksin kodu. Pole nagu motivatsiooni seda teha, sest see pole grammigi minu. Tore jah, elaksin seal nagu sulane. Teeks ja toimetaks teise heaks. Sest kui mees peaks surema, siis mina lendaksin nagu kuul sealt välja. Mehe lapsed eelmisest abielust päriksid selle. Minu laps ka ühe osa, aga kodu kaotaks ikkagi. Ja on veel üks aga selle asja juures. Nagu surnud hobuse eest maksmine. Praegu elame korteris, aga see on lihtsalt linnas korter. Pole aeda mida korrastaksin jne. Mis teeksite?

Sinu mure on täiesti mõistetav. Minu esimene abielu läks ühel põhjusel samal teemal lahku. Mees ei olnud nõus oma “pärandust” minuga jagama. Aga ma ei olnud ka madalapalgaline ja panustasin tema nimel olevasse majja nii laenu võttes kui rahalisi vahendeid makstes. Eelnevalt kogusin raha kahel kohal töötades korteri sissemaksuks. Loll olin, aga oma korteri sissemaksu ma lahutades kokku sain. Mind nimetati ka ahneks, aga ma tõesti pingutasin oma võimaluste piires. Öeldi ka, et said tasuta elada, mis oli väga solvav.
Praegune mees jagab oma “varandust” mõistlikkuse piires minuga. Tegelikult pole see mingi pere, kui ühe seljatagune on kindlustamata ja teine ennast justkui nõrgema eest kaitseb. Kõik ei saa pärandust ja/või kõrget palka.

+14
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.05 15:04; 26.05 00:01; 26.05 14:44; 26.05 14:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ära unusta, et kui on ühisvara, siis läheb ka naise vara mehega jagamisele.Nii nagu jagavad koos tehtud lapse kasvatamistki.

Mis jutt see on? Lapsed on loomulikult ühised, see ei olene ometi varalahususest. Sa oled see lapsed vs ülalpidamine tüüpi naine?
Mina seda pole unustanud naise vara – vastupidi, arvangi nii ja ei pea ühisvara iseenesest mõistetavaks. Sina olid see, kes tõi välja, et vaene naine, kuna ühisvara lepet ei teinud ja peab nüüd, oh hoidku, ise endale kodu soetama. Kui sa ise tõid välja, et ühisvara pole = naisel oma kodu pole ja elab “mehe armust”, siis millisest naise varast üldse jutt käib?

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 24.05 21:26; 25.05 08:47; 25.05 11:18; 25.05 15:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ära unusta, et kui on ühisvara, siis läheb ka naise vara mehega jagamisele.Nii nagu jagavad koos tehtud lapse kasvatamistki.

Mis jutt see on? Lapsed on loomulikult ühised, see ei olene ometi varalahususest. Sa oled see lapsed vs ülalpidamine tüüpi naine?

Mina seda pole unustanud naise vara – vastupidi, arvangi nii ja ei pea ühisvara iseenesest mõistetavaks. Sina olid see, kes tõi välja, et vaene naine, kuna ühisvara lepet ei teinud ja peab nüüd, oh hoidku, ise endale kodu soetama. Kui sa ise tõid välja, et ühisvara pole = naisel oma kodu pole ja elab “mehe armust”, siis millisest naise varast üldse jutt käib?

See, et naisel siiani vara pole, ei välista, et nii jääbki.
Mulle ära jama aja ega kellekski tituleeri siin. Meie tegime abielludes ühisvaralepingu, mis on leivad ühte kappi pannes ka iseenesestmõistetav. Keegi midagi peale ei pressinud, loomulik käik oli see ja on siiani. Kui me midagi soetame, siis me teemegi seda koos ühiselt ja kumbki ei jää oma eluajal ilmapeale ripakile. Kui ei raatsiks teineteisega midagi jagada, poleks abiellunudki.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 24.05 22:19; 25.05 09:18; 25.05 09:37; 25.05 14:46; 25.05 15:39; 26.05 14:16;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teisest küljest vaadatuna oled saanud elada kuluvabalt nii enne kui saad ka edapidi.

Khm, see kuluvaba elu, mehe kulul elu või mehe armust elu võib tegelikult osutuda kulukamaks kui endasugusega. Sest jõukam osapool annab nö kulutamise rütmi ette ja teine siis üritab sellega kaasas püsida.
Lahusvara ja eraldi elamine on omal kohal, kui suhe on üsna värske ja mängus on minu-sinu-meie lapsed. Kui teil laps koolis käib, siis olete ilmselt juba ligi 10 aastat koos; abiellusite, kui mehel oli kaks alaealist last. Nüüd on olukord muutunud, teil on 10 aastat ühist ajalugu ja teil on laps. Oleks aeg need 10a tagused kokkulepped omavahel üle vaadata. Alustaks kasvõi sellest, et ühiste kulude jaoks seate sisse eraldi konto. Sa ei pea mehe äriasju teadma, aga pere rahaasjades ikkagi võiks olla mõlemal ühine info ja otsustusõigus, seda ka lahusvara puhul. Ühis- vs lahusvara või juurdekasvu punkt puudutab vara jagamist lahkumineku korral, mitte majandamist abielu ajal. Abielus olles on mõlema abikaasa kohustus majandada vastavalt võimalustele ja pere huvides. Perekonnaseaduses on niimoodi kirjas.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 24.05 22:24; 25.05 08:21; 25.05 16:57;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sa ajad siin eri asjad sassi. Kui olete abielus, siis oled ikka sina ka pärija. Lahutuse korral ei oleks sul majale õigust.

Ei oleks, kui mehel on testament. Mehel ongi testament kõigi kolme lapse nimele. 2 last on täiskasvanud ja meie ühine on väike.

Absurd on kinnisvara pärandada mitmele inimesele. Paratamatult tähendab see seda, et üks, kes huvitatud seal elamisest, peab teistele nende osad välja maksma või pannakse kinnisvara lihtsalt müüki, sest kolm (eri peret) ühte koju ikka ei mahu. Kui ta eelmistele lastele midagi anda tahab, aidaku siis neil kodud osta või panustagu muul moel. Tänaseks on nad täiskasvanud ja kui jätta testamendist välja, ei oleks õigust enam ka sundosale. Kummaline minu silmis, et teeb testamendi ja märgib seal varasemad lapsed, praeguse lapse ja abikaasa jätab välja. Normaalne oleks, et päriks abikaasa (ja praegune laps, kuni ta on alaealine).

+8
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 25.05 10:43; 25.05 17:28; 26.05 12:04; 26.05 14:30; 26.05 17:04; 26.05 17:16; 27.05 10:18; 27.05 10:22; 27.05 14:21;
To report this post you need to login first.
Postitas:

ta on teinud kõik, et enda teenistust naise eest kaitsta ehk siis tegelikult puudub usaldus, et naisega veedetakse vanadus koos.

No see, kas sul on usaldus, et veedad elu vanaduspõlveni koos, sõltub pigem meelelaadist kui reaalsusest. Reaalsus on see, et 50% abieludest lahutatakse, kuigi kõik abiellujad on algul kindlalt veenudnud, et nüüd see inimene on see, kellega koos ma vanaks saan. Seega olles realist on jutt “puudub usaldus, et naisega veedetakse vanadus koos” lihtsalt naiivne. Sellist usaldust ei saagi olla, kui reaalsusele silma vaatad. Saab olla soov ja lootus ja püüdlus sinna suunas, aga mitte kindel teadmine ja usaldus.

Ma arvan, et mees mõtleb nii:

Naisega abiellus ta kui võrdväärse partneriga, kes võiks enesega ise hakkama saada. Hooldamise kohustused on tal laste ees. Seega tagab ta testamendiga toe lastele. Naist toetab ta teisel viisil koos elades ühiseid toimetusi ära jagades. Kui koos elavad elu lõpuni, toetavad teinetesist elu lõpuni, kui elu lahku viib, siis ongi tegu kahe eraldiseisva täiskasvanud inimesega, kes saavad ise enestega hakkama. Probleem on selles, et naine peab siiski endale mingi kinnisvara muretsema, sest pesnsionieas ta selleks enam vara ei ole ja üsna suure tõenäosusega, vaadates eluea statistikat, sureb mees varem kui naine, mis tähendab, et maja kus nad elavad, naise eluasemeks elu lõpupäevadel ei saa olla. Ka mina näiteks arvan, et ma pean endale vähemalt ühetoalise korteri soetama. Lapsed on meil vaid ühised, aga mehe surma korral maja läheb lastele pärandiks ja mina küll ei tahaks laste kinnisvaras sundüürnikuna sees istuda, kuna ma ise seal majas mingeid otsuseid enam vastu võtta ei saaks, sest ma ei ole omanik.

Ainult et koduseid ja lastega seotud kohustusi ei jaga enamasti mehed naisega võrdselt.
Neid mehi, kes on pool aega lapsehoolduspuhkusel, haige lapsega kodus, lapsega arsti juures, õhtusööki tegemas, öösel üleval jne on ikka üsna vähe.

+9
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 25.05 09:38; 25.05 09:45; 25.05 09:50; 25.05 18:07; 26.05 11:08; 26.05 18:14; 26.05 18:18;
To report this post you need to login first.
Postitas:

või pannakse kinnisvara lihtsalt müüki, sest kolm (eri peret) ühte koju ikka ei mahu.

Miks see halb valik on? Täiesti normaalne valik, kõik kolm saavad mingi algkapitali, et omakorda oma kodu üles hakata ehitama.

+5.5
-2.5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.05 09:48; 25.05 13:02; 25.05 22:06; 27.05 08:54;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie hakkasime mehega koos elama nii noortena, et meil polnud kummalgi midagi. Kõik on ühisvara – kaks maja hetkel. Isegi see ei anna mulle minu meelest kindlust, et minu ja ka mehe, muidugi, ühiselt üles töötatud vara saab ausalt ainult MEIE, mitte kärgperenduslaste vahel jagatud. Oletame, et mees jätab mu maha ja alustab keskeakriisis uut elu ja saab veel lapsi. Mina vanuse tõttu neid enam ei saa. Kui me lahutame ja teeme vara pooleks, saab mees ühe väärtusliku kinnisvara omale, toob sinna uue naise ja lapsed. See maja aga siis läheks juba jagamisele palju suurema ringi vahel. Ehk siis mina oleksin selles olukorras teemaalgataja täiskasvanud laste ema ja teemaalgataja sooviks seega osa minu kokkukraabitud varandusest. Kas see oleks minu ja mehe ühiste laste vastu aus? Minu arvates oleks aus, kui mees alustaks uue naisega samuti nullist ja see olemasolev kuuluks nn eelmistele lastele. Uus maja uutele lastele. See lahendus peaks kõigile sobima. Pole ka uuel naisel hirmu, et “vanad” lapsed uue naise raske tööga teenitud varandusele küüned taha ajavad. Kuidas seda korraldada? Uus naine peab leidma võimaluse isikliku lapse ja enda tuleviku kindlustamiseks – ehk siis uus korter või maja kahepeale laenuga ja mehe olemasolev elupind välja rentida.Mees saaks sealt tulu oma käesolevale perele, aga pärand läheks ikkagi eelmistele lastele. Nii ei jää uus pere ka tühjade kätega. Uus kinnisvara uutele lastele, nagu mainisin. Ja see pole pahaga öeldud, et teemaalgatajal vaipa alt tõmmata, vaid seepärast, et väga hästi saan aru sellest olukorrast. Samuti ei tahaks mina abielluda, et uue mehe lastel tekiks õigus minu varale juhul, kui mina peaksin surema. Tulevase mehe laste elu peaks olema juba eelnevalt nende vanemate kindlustatud nii nagu mina üritan teha oma lastega ja kavatsen nende õiguste eest seista ka. Uus naine ja laps pole iseenesest milleski süüdi, aga enda nimel tööd tegema, laenuorjuses vaevlema vms peab ikka ise, mitte koogijagamise hetkeks kohale ilmuma. Ei saa öelda, et mulle meeldib mu vähetasuv töö, aga kallist kinnisvara tahan omada ikka. Ma pole ka alati teinud tööd, mis meeldiks, aga raha oli vaja ja elamist oli vaja. Prioriteedid. Mis teha. Samavõrd peaksin alla neelama, kui mu mees leiaks väga varaka naise ja minu lapsed sealt pennigi ei saaks, sest uus naine soovib oma pärandit kaitsta, elementaarne ju ????

+6
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.05 22:54; 27.05 14:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Absurd on kinnisvara pärandada mitmele inimesele. Paratamatult tähendab see seda, et üks, kes huvitatud seal elamisest, peab teistele nende osad välja maksma või pannakse kinnisvara lihtsalt müüki, sest kolm (eri peret) ühte koju ikka ei mahu. Kui ta eelmistele lastele midagi anda tahab, aidaku siis neil kodud osta või panustagu muul moel. Tänaseks on nad täiskasvanud ja kui jätta testamendist välja, ei oleks õigust enam ka sundosale. Kummaline minu silmis, et teeb testamendi ja märgib seal varasemad lapsed, praeguse lapse ja abikaasa jätab välja. Normaalne oleks, et päriks abikaasa (ja praegune laps, kuni ta on alaealine).

ei ole olemas varaemaid ja praegusi lapsi, mehe jaoks on kõik ühesugused lapsed.
teemaalgataja mees ei jäta ju noorimat last testamendist välja, vaid pärandab kõigile kolmele võrdselt. ainult abikaasa ei ole tema pärija.
minu meelest ei oleks üldse normaalne pärandada abikaasale ja lapsed ilma jätta – lapsed on siiski oma liha ja veri, abikaasa võib aasta-paari pärast uue kaaslase leida ja minu majja elama tuua, minu lapsed aga siis kuuse all.
teemaalgataja võinuks juba aastaid 50-100 eurot ia kuu kõrvale panna, oleks väikese korteri sissemaksu raha juba ammu koos ning saaks võtta pangalaenu ja selle korteri välja üürida – jooksvaid kulusid sellele poleks, kuid tulevikus oleks endal tagala olemas. kui seda vaja ei lähe, saaks lapsele kasutada anda, kui laps suureks saab.
miks mees peaks panustama praegu laste oma kodude ostmisesse enda elustiili arvelt? ilmselgelt ei saaks ta endale maja ja selles elamist lubada, kui ta 2/3 oma varast suurematele lastele praegu jagaks. mees võib ka ise mugavalt oma elu elada, lapsed saavad oma osa siis, kui meest enam pole. igaüks teenib ikka ise enda hüvanguks, mitte täisealistele lastele

+8
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 24.05 22:55; 25.05 08:41; 25.05 08:44; 25.05 23:28; 26.05 08:22; 26.05 23:37; 26.05 23:39; 26.05 23:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie hakkasime mehega koos elama nii noortena, et meil polnud kummalgi midagi. Kõik on ühisvara – kaks maja hetkel. Isegi see ei anna mulle minu meelest kindlust, et minu ja ka mehe, muidugi, ühiselt üles töötatud vara saab ausalt ainult MEIE, mitte kärgperenduslaste vahel jagatud. Oletame, et mees jätab mu maha ja alustab keskeakriisis uut elu ja saab veel lapsi. Mina vanuse tõttu neid enam ei saa. Kui me lahutame ja teeme vara pooleks, saab mees ühe väärtusliku kinnisvara omale, toob sinna uue naise ja lapsed. See maja aga siis läheks juba jagamisele palju suurema ringi vahel. Ehk siis mina oleksin selles olukorras teemaalgataja täiskasvanud laste ema ja teemaalgataja sooviks seega osa minu kokkukraabitud varandusest. Kas see oleks minu ja mehe ühiste laste vastu aus? Minu arvates oleks aus, kui mees alustaks uue naisega samuti nullist ja see olemasolev kuuluks nn eelmistele lastele. Uus maja uutele lastele. See lahendus peaks kõigile sobima. Pole ka uuel naisel hirmu, et “vanad” lapsed uue naise raske tööga teenitud varandusele küüned taha ajavad. Kuidas seda korraldada? Uus naine peab leidma võimaluse isikliku lapse ja enda tuleviku kindlustamiseks – ehk siis uus korter või maja kahepeale laenuga ja mehe olemasolev elupind välja rentida.Mees saaks sealt tulu oma käesolevale perele, aga pärand läheks ikkagi eelmistele lastele. Nii ei jää uus pere ka tühjade kätega. Uus kinnisvara uutele lastele, nagu mainisin. Ja see pole pahaga öeldud, et teemaalgatajal vaipa alt tõmmata, vaid seepärast, et väga hästi saan aru sellest olukorrast. Samuti ei tahaks mina abielluda, et uue mehe lastel tekiks õigus minu varale juhul, kui mina peaksin surema. Tulevase mehe laste elu peaks olema juba eelnevalt nende vanemate kindlustatud nii nagu mina üritan teha oma lastega ja kavatsen nende õiguste eest seista ka. Uus naine ja laps pole iseenesest milleski süüdi, aga enda nimel tööd tegema, laenuorjuses vaevlema vms peab ikka ise, mitte koogijagamise hetkeks kohale ilmuma. Ei saa öelda, et mulle meeldib mu vähetasuv töö, aga kallist kinnisvara tahan omada ikka. Ma pole ka alati teinud tööd, mis meeldiks, aga raha oli vaja ja elamist oli vaja. Prioriteedid. Mis teha. Samavõrd peaksin alla neelama, kui mu mees leiaks väga varaka naise ja minu lapsed sealt pennigi ei saaks, sest uus naine soovib oma pärandit kaitsta, elementaarne ju ????

Absoluutselt pole nõus. Abikaasa peab olema tähtsam, kui lapsed.

+7
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 25.05 15:04; 26.05 00:01; 26.05 14:44; 26.05 14:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

või pannakse kinnisvara lihtsalt müüki, sest kolm (eri peret) ühte koju ikka ei mahu.

Miks see halb valik on? Täiesti normaalne valik, kõik kolm saavad mingi algkapitali, et omakorda oma kodu üles hakata ehitama.

Siis on küll suur õnnetus, kui inimene nii noorelt sureb, et tema lastel selleks ajaks endal midagi pole soetatud.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.05 10:15; 26.05 01:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Soovitaks teemaalgatajal iga kuu vähemalt 100 eurot kõrvale panna ja seda mitte puutuda. Nii saab mõne aastaga ühetoalise korteri sissemakse raha kokku. Selle ca 30000 laenu eluaseme ostmiseks saab ka riigitöötaja palgaga. Ja siis see korter välja üürida. Nii kindlustad endale natukenegi vanaduspõlve.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Absoluutselt pole nõus. Abikaasa peab olema tähtsam, kui lapsed.

igapäevaelus võib abikaasa olla tähtsam kui lapsed, aga kui varalist poolt vaadata, siis peale surma võiks kindlustada siiski pigem laste kui abikaasa tulevikku. lapsed on oma liha ja veri, abikaasa geneetiliselt võõras inimene 🙂
oletame, et tegemist on 30aastase naise ja 45aastase mehega ning mees sureb. suure tõenäosusega leiab naine uue kaaslase ja ehk saab veel uue(d) lapse(d)ki. miks peaks mees oma vara jätma lihaste laste asemel abikaasale, kes tema majja ehk mõne aasta möödudes oma uue pere loob ja ehk lõpuks jätab maja oma uuele lapsele? ja mehe osad bioloogilised lapsed ei saa sel juhul sentigi

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 24.05 22:55; 25.05 08:41; 25.05 08:44; 25.05 23:28; 26.05 08:22; 26.05 23:37; 26.05 23:39; 26.05 23:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Paraku nii ongi, et kes maksab, tellib ka muusika. Ma saan teemaalgatajast täiesti aru, mina ka ei tahaks tema olukorras linnast maale kolida, mehele kuuluvat maja putitada ja aia eest hoolitseda kui on teada, et lahkumineku või mehe surma puhul poleks mul sellele mingit õigust.

Aga mis sul üle jääb? Mina sinu asemel keskenduks hapus olukorras positiivsetele asjadele, sellele, et teil on rohkem ruumi ja lapsel mõnusam kasvada, samas paneks iga kuu sellise summa kõrvale, mis ilma meheta elades üürile kuluks. Mehele ütlekski täiesti ausalt, et pead paraku oma seljatagust kindlustama, et mitte tänavale sattuda kui midagi juhtuma peaks ja mees peab senisest veidi rohkem sinu seniseid kulusid enda kanda võtma, et sul oleks võimalik koguda.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis teeksite?

Mees on aus, tahab oma elupäevadel süümepiinadega arved ära klaarida. Mehel tundub ka olema põhimõte, et seelikud tulevad ja lähevad, aga lapsed jäävad. Nunnu iseenesest ju.
Kui ta omalajal esimesest abielust sääred tegi, siis mis varandusekoorma ta eksnaisele ja lastele jättis? Kui selle olulise asja teada saame, siis lahendame asja edasi.

+6
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 26.05 09:35; 26.05 15:49; 26.05 18:44; 27.05 12:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis teeksite?

Mees on aus, tahab oma elupäevadel süümepiinadega arved ära klaarida. Mehel tundub ka olema põhimõte, et seelikud tulevad ja lähevad, aga lapsed jäävad. Nunnu iseenesest ju.

Kui ta omalajal esimesest abielust sääred tegi, siis mis varandusekoorma ta eksnaisele ja lastele jättis? Kui selle olulise asja teada saame, siis lahendame asja edasi.

kui teemaalgataja ütleb, et täiskasvanud lapsed tõstaks ta kohe välja, ju siis ei ole minevikus toimunud ilusat lahkuminekut. lastel on ilmselgelt okas hinges, ju tõsteti ka nende ema tänavale ja lastel pole endal ka suurt midagi, kui nad isa vara peale hammast ihuvad. mina ei mäleta enda elus üldse sellist mõttepoegagi, et võiks ema või isa kodudesse täiskasvanuna oma toa saada. alati on ikka iseseisev elu köitnud. ilmselt on ka teemaalgataja näinud, mida eelmise naisega tehti, miks muidu see teema.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 24.05 21:48; 25.05 08:49; 25.05 09:25; 25.05 10:24; 26.05 09:45; 26.05 18:56; 27.05 14:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Absoluutselt pole nõus. Abikaasa peab olema tähtsam, kui lapsed.

igapäevaelus võib abikaasa olla tähtsam kui lapsed, aga kui varalist poolt vaadata, siis peale surma võiks kindlustada siiski pigem laste kui abikaasa tulevikku. lapsed on oma liha ja veri, abikaasa geneetiliselt võõras inimene ????

oletame, et tegemist on 30aastase naise ja 45aastase mehega ning mees sureb. suure tõenäosusega leiab naine uue kaaslase ja ehk saab veel uue(d) lapse(d)ki. miks peaks mees oma vara jätma lihaste laste asemel abikaasale, kes tema majja ehk mõne aasta möödudes oma uue pere loob ja ehk lõpuks jätab maja oma uuele lapsele? ja mehe osad bioloogilised lapsed ei saa sel juhul sentigi

Pärast surma on lapsed tavaliselt täies elujõus täiskasvanud, abikaasa aga põdur vanur. Viimane vajab kindlasti rohkem tuge. Armastavale abikaasale peaks korda minema, kuidas kaaslane ilma temata hakkama saab.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 25.05 09:38; 25.05 09:45; 25.05 09:50; 25.05 18:07; 26.05 11:08; 26.05 18:14; 26.05 18:18;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Arusaamatu, et milleks abielluda ja sõlmida lahusvara leping.

See on arusaamatu ehk rahalise iseseisuvse puudumise korral.

Mulle on arusaamatu, miks abielu peab tingimata võrduma tulevaste varade pooleks jagamisega.

Nüüd naine ongi üksi, ise peab omale kodu soetama ja seni elabki vaid mehe armust mehe kinnisvaras.

Ühisvara ei ole ometi ainus viis ühiselt kinnisvara omandada! Huvitav lähenemine naise sihtidest elus, kuidas endale kodu soetada – saada keegi ühisvaralepinguga endaga abielluma.

Jube huvitav jaa. Naine võiks omale ju ise ka lapse teha, et milleks meest üldse vaja. Ära unusta, et kui on ühisvara, siis läheb ka naise vara mehega jagamisele. Nii nagu jagavad koos tehtud lapse kasvatamistki.

Ei maksa ka unustada, et kui on ühisvara, siis ühe poole surma korral läheb ka teise inimese pangaarvel olev summa ühisesse patta ja pärijate vahel jagamisse. Näiteks mees ja naine on abielus, mehel varasemast alaealine laps. Testamenti tehtud pole, pärivad abikaasa ja laps 50/50. Mehe pangaarvel 2 000 eurot, naise pangaarvel 10 000 eurot ehk kokku 12 000 eurot. Mehe laps saab 6 000 ja naine 6 000 eurot, ehk siis naine peab oma arvelt osa raha mehe lapse heaks loovutama. Juhul kui testament tehtud ja pärijaks naine, siis seni kui laps alaealine, on tal õigus sundosale ehk välja tuleb maksta pool sellest, millele seadusjärgselt õigus oleks olnud, antud juhul siis 3 000 eurot.
Pole ju tore?

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt 25.05 10:43; 25.05 17:28; 26.05 12:04; 26.05 14:30; 26.05 17:04; 26.05 17:16; 27.05 10:18; 27.05 10:22; 27.05 14:21;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Soovitan päranduse asjad väga kindlalt läbi mõelda ja paika panna, et hiljem poleks probleeme.
Meil oli selline lugu:

Isa abiellus nooruses, sai kaks poega oma abikaasaga.
Ühiselt soetati korter (kus koos elati) ja suvila.
Arvestades naise palka, panustas isa neisse.
Lisaks oli isal pisut metsa ja maad päritud omal ajal.
Aastaid hiljem kolisid isa ja ta abikaasa lahku, aga ei lahutatud.
Isa kolis suvilasse, naine aga jäi korterisse koos poegadega.

Isa tutvus minu emaga, said kaks last (minu ja mu õe).
Elati mu ema majas.
Mõne aasta pärast mindi siiski lahku.

Mõned aastad hiljem mu isa suri.
Esimese suhte üks poegadest oli 20a,teine 17a, mina 10a, mu õde 7a.
Isa oli jätkuvalt abielus oma niiöelda esimese naisega ja naine elas ikka veel ühises korteris.
Kuigi olime õega alaealised, otsustas meie ema pärandusest loobuda, sest austusest esimese naise vastu poleks olnud viisakas vastu võtta tema kodu ja suvilat.
See esimene naine oleks pidanud ühe kodudest maha müüma, et meie osa välja maksta jne.

Möödas on 16 aastat ja ma ausalt öeldes ei teagi, mida mõelda…
Mõistan oma ema otsust, aga samas on pisut kahju ka, sest pole rikkurid ja täiskasvanuks saades oleks väike stardiraha ära kulunud…

+2
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.05 13:10; 26.05 14:27;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 96 )


Esileht Pereelu ja suhted Lahusvara ja maja ostmine/kolimine