Teema: Lahusvara ja maja ostmine/kolimine

minu meelest on ikka kõige ausaam see, kui uus pere, siis ka uus algus. Mitte nii, et uus suhe rajatakse eelneva abielu tööle ja mehe pärandvara muutub “esimeste” laste arvelt aina lahjemaks supiks. Kui otsustatakse kärgpere loomise kasuks, siis peaksid olema varalised suhted konkreetselt reguleeritud. Miks mina peaksin kaudselt doteerima (kui mind maha jäetakse) uue pere hakkamasaamist?
Oletame, et mehe uue suhte pärast peame müüma kinnisvara ja mina lastega pean olude sunnil kolima kehvemale pinnale, et mees saaks alustada puhtalt lehelt ja isikliku kinnisvaraga. Vähe sellest, et minu laste elutingimused halvenevad, ka nende pärand võib sattuda uue pere ühisvaraks.
Veidi olen nüüd näinud kõrvalt ühe pere varajagamist – on minu, sinu ja ühised lapsed. Jagamisel on üks suur ja ilus korter. Naise jaoks pole mehe esimesed lapsed mitte keegi, mehe jaoks pole naise esimesed lapsed mitte keegi. Mõlemad tahaksid jätta osa oma ühisele lapsele ja siis kumbki oma eelmistele lastele. Mõlemad sealjuures arvavad, et teise “eelmised” lapsed ei tohiks oma osa saada. Tüli on suur – omavahel ragistavad nii vanemad kui täiskasvanud lapsed. Milleks see? Ainus variant on, et varalahusus ja igaüks hoolitseb omade kindlustamise eest, mitte ei oota, et keegi kingib midagi.

Kui vara on palju ja võõrad lapsed on südame külge kasvanud, siis loomulikult on ainult ilus, kui ka nende peale mõeldakse, aga seda juhul, kui kõik on sellega nõus ja see ei käi kellegi arvelt, kes siis tunneb, et ta on esiteks jäänud isata ja teiseks jagatakse ema-isa ühine higi ja vaev laiali.

#3455915:

#3455856:

#3455761:

Pärandist väljajätmise korral saaks laps sundosa

On ikka koomiks tegelikult. Kui mees ja naine raha arvel ei hoia ja varandust ka nende nimel ei kajastu, siis võib alaealine laps sundosast suu puhtaks pühkida.

Ja nii ongi. Samas kui arvel hoiad ja keegi selle pärib, maksab pärija sellelt summalt veel tulumaksu.

Samas kui mees ja naine on abielus, varasuhteks on lahusvara ja elatakse naisele kuuluvas majas, siis mine sa võta kinni, mis seal täpselt on mehe panustatud või mehe oma. Või kuidas peaks mehe varasemast suhtest pärit lapsed saama oma osa sealt kätte? Pind kuulub ju isa naisele. Mis on pangaarvel, see jaa, aga muu?

see on ka petturite täiesti tavapärane vara varjamise viis igasugu kohtu- ja kriminaalmenetlustes. vara on naise nimel ja mees on paljas kui püksinööp. kõigepealt tõesta üldse, et naine on selle mehe naine (elupõline pettur võib sulle silma sisse valetada, et ta oma laste ema ei tunne, laste sünnitunnistustele ju kolmas isik nii kergelt ligi ei saa), ja siis tõesta, et maja ehitati tänu mehe nihverdamistele ja pettustele. edasi vaatad naise tegevusala – iluteenindaja. kõik on kenasti jokk, vara on perel piisavalt, aga kuskile hammas peale ei hakka.

#3455925:

he pere varajagamist – on minu, sinu ja ühised lapsed. Jagamisel on üks suur ja ilus korter. Naise jaoks pole mehe esimesed lapsed mitte keegi, mehe jaoks pole naise esimesed lapsed mitte keegi. Mõlemad tahaksid jätta osa oma ühisele lapsele ja siis kumbki oma eelmistele lastele. Mõlemad sealjuures arvavad, et teise “eelmised” lapsed ei tohiks oma osa saada. Tüli on suur – omavahel ragistavad nii vanemad kui täiskasvanud lapsed. Milleks see? Ainus variant on, et varalahusus ja igaüks hoolitseb omade kindlustamise eest, mitte ei oota, et keegi kingib midagi.

Tulumaksuseadus
Vastu võetud 15.12.1999
RT I 1999, 101, 903
jõustumine 01.01.2000

§ 15. Kasu vara võõrandamisest
(4) Tulumaksuga ei maksustata:
1) vastuvõetud pärandvara;

Seega postitaja ajab jama, kui väidab, et pangal olev raha tulumaksustatakse. Üldjuhul võidakse tulumaksustada päritud ja seejärel võõrandatud vara.

Kui inimese pangaarvele pärast surma laekub näiteks palk, siis arvestab tulumaksu maha palga maksja ja arvele jõuab ilma maksudeta summa.