Teema: Lahusvara leping, pärimine

#3729994:

#3729988:

#3729981:

Vastik! Vastik! Vastik! 🙁 Kui ebaõiglane! Miks abieluseadus nii teeb!?

?

Pärimist reguleerib Pärimisseadus, mitte abieluseadus.

Ja vahe on selles, et kui lahusvara korral abikaasad lahutavad, siis lahusvara ei lähe jagamisele. Kui teine abikaasa sureb, siis muutub lahusvara surnud abikaasa pärandvaraks ehk kuulub tervikuna pärandvara hulka. Kui oleks ühisvara, siis läheks pärimisele ainult abikaasa osa.

Kui testament on tehtud, siis saad oma asju pärandada kellele iganes. Kui testamenti ei ole, siis hakatakse näpuga järge ajama pärimisseaduses ja sel juhu on lahusvara pärijate ringis esimeseks siiski laps esimese järgu pärija. Peale last tulevad emad-isad-õed-vennad.

Mul on lahusvaraleping niikuinii

Ma olen saanud omakorda pärimise teel vanaisa kinnistu

Ma saan aru, et vaatamata sellele, et näiteks see vanaisa kinnistu on otsast otsani ainult minu perekonna ja nüüdseks minu vara, pean ma ikkagi minema notarisse ja vormistama testamendi, et see jääks minu järeltulija, MITTE minu abikaasa (ja tema uue tulevase pere) omandisse.

No ma saan juba aru, et testament tuleb kindlasti teha, aga ma olen vihane, et abiellumine sellise nõmeda olukorra üldse tekitab.

No enne abiellumist tuleks ikka vara- ja rahaasjad selgeks mõelda.

Meil on ka abieluvarasuhteks lahusvara ja minul testament tehtud oma laste kasuks. Põhjuseks on abikaasa laps varasemast, pole vähimatki huvi, et tema minu surma korral võiks mingi hetk osa saada minu varast. Ka minul on pärandvarana saadud maja (kus me elame). Lahusvara on samuti seetõttu, et ei soovi abikaasa last osa saame sellest, millele tal õigust pole (loe: kui on ühisvara ja mees sureks, siis tema alaealine laps on pärijate ringis nagunii. Ehk siis näitena kui mehe pangaarvel on 2000 eurot ja minu pangaarvel 10000 eurot, siis mehe surma korral oleme pärihateks mina ja laps varasemast ehk kumbki päriks 6000 eurot, mis tähendaks, et minu pangaarvelt 4000 läheks ära lapsele).

Soovitan sul testamendi ära teha. Kas ja kuidas abikaasale sellest räägid, oma valik.

Samuti võib su mees testamendi ära teha.

#3730012:

#3729994:

#3729988:

#3729981:

Vastik! Vastik! Vastik! 🙁 Kui ebaõiglane! Miks abieluseadus nii teeb!?

?

Pärimist reguleerib Pärimisseadus, mitte abieluseadus.

Ja vahe on selles, et kui lahusvara korral abikaasad lahutavad, siis lahusvara ei lähe jagamisele. Kui teine abikaasa sureb, siis muutub lahusvara surnud abikaasa pärandvaraks ehk kuulub tervikuna pärandvara hulka. Kui oleks ühisvara, siis läheks pärimisele ainult abikaasa osa.

Kui testament on tehtud, siis saad oma asju pärandada kellele iganes. Kui testamenti ei ole, siis hakatakse näpuga järge ajama pärimisseaduses ja sel juhu on lahusvara pärijate ringis esimeseks siiski laps esimese järgu pärija. Peale last tulevad emad-isad-õed-vennad.

Mul on lahusvaraleping niikuinii

Ma olen saanud omakorda pärimise teel vanaisa kinnistu

Ma saan aru, et vaatamata sellele, et näiteks see vanaisa kinnistu on otsast otsani ainult minu perekonna ja nüüdseks minu vara, pean ma ikkagi minema notarisse ja vormistama testamendi, et see jääks minu järeltulija, MITTE minu abikaasa (ja tema uue tulevase pere) omandisse.

No ma saan juba aru, et testament tuleb kindlasti teha, aga ma olen vihane, et abiellumine sellise nõmeda olukorra üldse tekitab.

No enne abiellumist tuleks ikka vara- ja rahaasjad selgeks mõelda.

Meil on ka abieluvarasuhteks lahusvara ja minul testament tehtud oma laste kasuks. Põhjuseks on abikaasa laps varasemast, pole vähimatki huvi, et tema minu surma korral võiks mingi hetk osa saada minu varast. Ka minul on pärandvarana saadud maja (kus me elame). Lahusvara on samuti seetõttu, et ei soovi abikaasa last osa saame sellest, millele tal õigust pole (loe: kui on ühisvara ja mees sureks, siis tema alaealine laps on pärijate ringis nagunii. Ehk siis näitena kui mehe pangaarvel on 2000 eurot ja minu pangaarvel 10000 eurot, siis mehe surma korral oleme pärihateks mina ja laps varasemast ehk kumbki päriks 6000 eurot, mis tähendaks, et minu pangaarvelt 4000 läheks ära lapsele).

Soovitan sul testamendi ära teha. Kas ja kuidas abikaasale sellest räägid, oma valik.

Samuti võib su mees testamendi ära teha.

Nagu päriselt oled nii kade, et ei taha mehe lapsele anda 4000 eurot. Mu mees ütleb, et tal ei ole kahju anda vara minu lapsele.

Miks siis üldse inimesed abielluvad, kui vara hoitakse kiivalt endale. Abielu mõte ei ole siis jagada. Ja veel selja taga testamenti teha. No ma ei tea, mis hullud suhted peavad olema.

#3729994:

Ma saan aru, et vaatamata sellele, et näiteks see vanaisa kinnistu on otsast otsani ainult minu perekonna ja nüüdseks minu vara, pean ma ikkagi minema notarisse ja vormistama testamendi, et see jääks minu järeltulija, MITTE minu abikaasa (ja tema uue tulevase pere) omandisse. No ma saan juba aru, et testament tuleb kindlasti teha, aga ma olen vihane, et abiellumine sellise nõmeda olukorra üldse tekitab.

Abiellumine tekitab tõesti sellise nõmeda olukorra, et sinu abikaasa saab sinu pere liikmeks. Irv.

Mind hakkas väga huvitama, et mis on teemaalgataja meelest abiellumise mõte. Miks sina abiellusid, kui ei tahtnud ühist peret luua? Miks oled nii kindel, et kui sina ära sured, siis su abikaasa kindlasti loob uue tulevase pere? Samuti arusaamatu, et mis sul enam endal sellest maisest varast, kui sa ise surnud oled…

PS: Vanaisa kinnistu saaksid ju ka kasvõi kohe oma järeltulija nimele kirjutada. Polegi vaja pärimisele mõelda.

Abielu mõte oleks niisiis justkui teise arvelt rikastuda (vastuseks sellele, kes peab abielu mõtteks jagamist)

Mina nt pole kunagi  aru saanud, mis on abielu mõte peale võimaluse elada teise arvel ja saada osa tema varast.

#3730037:

#3730014:

Tahtsin ka soovitada – et lahuta siis ära, milles probleem.

Jah, püüan. Aga mu abikaasa ei pruugi sellega nõus olla.

Olen parandamatult haige ja pean kõigega kiirustama.

Olen hetkel enda peale vihane, et üldse abiellusin. Elasime palju aastaid niisama, registreerimata ja olekski võinud elada rahulikult lõpuni nii. Milleks seda tsirkust vaja oli. Ainult lisakohustusi ja paberite vormistamisi tõi kaasa.

1. Testamendi tegemine ei ole ju nii keeruline. 2. Abielu saab lahutada ka siis, kui abikaasa nõus ei ole. 3. Keegi ei tea, milleks seda tsirkust vaja oli, kui sina ei tea. Võid muidugi mehelt küsida, võib-olla tema teab.

Jah, notarid töötavad.
Võta ühendust ja anna teada, mida soovid st testamenti.

Kuna sul jäi tähelepanuta, et sinu surma korral on pärijateks abikaasa ja laps)ed.

Päranda kogu oma maine vara lapsele ja ongi kõik, abikaasa ei saa lahusvara lepingu puhul siis mitte midagi lahusvarast. Ega ka pärimisele minevast ühisvarast (sinu surma järel on pool ühisvarast abikaasa oma, II pool st sinu osa aga päritav).
Või vaid osa varast lapsele, muu siis läheb abikaasa ja lapse (laste) vahel jagamisele.
Või kuidagi teisiti, täpselt nagu soovid oma vara pärandada.

Kui ei jõua notarit ära oodata, siis kuni 6k kehtib ka omakäeline testament. Tee see kohe ja anna hoiule.Aga samal ajal aja ka notaraalse testamendi asja kohe.

Kui aga peale kõige muu ärritab sind ka abielus olemine, siis lahuta. Eestis pole võimalik kedagi abielus hoida kui ta ei soovi. St pole varianti, et keegi “ei anna lahutust”.

Internetis saab ju isegi teha oma testamenti, seda, mis kehtib 6 kuud. Tee ID-kaardiga see ära, siis on aega panna notarisse aeg ja vormistada kas testament (odavam) lapse nimel või see kinnistu kinkeleping lapsele.

#3730037:

#3730014:

Tahtsin ka soovitada – et lahuta siis ära, milles probleem.

Jah, püüan. Aga mu abikaasa ei pruugi sellega nõus olla.

Olen parandamatult haige ja pean kõigega kiirustama.

Olen hetkel enda peale vihane, et üldse abiellusin. Elasime palju aastaid niisama, registreerimata ja olekski võinud elada rahulikult lõpuni nii. Milleks seda tsirkust vaja oli. Ainult lisakohustusi ja paberite vormistamisi tõi kaasa.

Kokkuvõte: Inimene ei suuda leppida oma surmaga ja on pööranud kogu viha edasielava abikaasa kaela, sest tema ei sure ja võib isegi veel abielluda ning õnnelik olla. Ja mis kõige hullem, võib saada osa surija varast. Viha on sellises olukorras täiesti normaalne, aga mehest on ikkagi kahju.

#3730052:

Abielu mõte oleks niisiis justkui teise arvelt rikastuda (vastuseks sellele, kes peab abielu mõtteks jagamist)

Mina nt pole kunagi aru saanud, mis on abielu mõte peale võimaluse elada teise arvel ja saada osa tema varast.

Mul on ainult hea meel, kui mu armastatud abikaasa minu surma arvelt rikastub, leiab uue naise, kes hoolitseb meie lapse eest. Oma vara jätan võrdselt lapsele ja mehele. Tehku nad seal pärast minu surma, mida tahes, elagu kellega tahes. Kahju, et teemaalgatajaga nii on. Kahju ka mehest, kes kindlasti hoolitseb oma haige naise eest. Teemaalgataja ei armasta oma meest minu mõistes.

#3730214:

#3730208:

#3730052:

Abielu mõte oleks niisiis justkui teise arvelt rikastuda (vastuseks sellele, kes peab abielu mõtteks jagamist)

Mina nt pole kunagi aru saanud, mis on abielu mõte peale võimaluse elada teise arvel ja saada osa tema varast.

Mul on ainult hea meel, kui mu armastatud abikaasa minu surma arvelt rikastub, leiab uue naise, kes hoolitseb meie lapse eest. Oma vara jätan võrdselt lapsele ja mehele. Tehku nad seal pärast minu surma, mida tahes, elagu kellega tahes. Kahju, et teemaalgatajaga nii on. Kahju ka mehest, kes kindlasti hoolitseb oma haige naise eest. Teemaalgataja ei armasta oma meest minu mõistes.

Nojah, kui sul on just selle mehega see laps. Aga kui meie last ei ole? On olemas minu laps ja sinu lapsed ja vara eriti pole ka, siis mina küll tahan, et vara saaks minu laps(ed).

Nojust!

Eriti veel juhul, kui minu vara on iidne minu suguvõsa vara.

Ei pruugi testamentki päästa. Mu lapse isa suri ning jättis testamendiga kõik lapsele (korter asjadega jm). Elasime eraldi. Kui kolme kuu pärast korterisse sisse astusime, selgus, et võtmeid omavad lapse isa lähisugulased olid kõik omastanud või hävitanud. Korter oli sõna otses mõttes tühjaks tehtud. Lapsele ei jäetud isast isegi ühtki fotot. Fotoalbum vedeles põrandal ja fotod olid sealt välja kistud. Vot nii.

Kogu oma vara lastele jättes ärge unustage, et vara hulka kuuluvad ka kohustused, nt eluasemelaen. Ka selle jätate lapsele, kes ehk on veel alaealinegi?