Teema: Lahusvara müümine abielu ajal

Lahusvara arvelt saadud tulu või soetatu on ideeliselt ja ka seaduse järgi lahusvara. AGA – aja möödudes piirid ähmastuvad ja väga raske tõendada, milline euro su pangaarvel on lahusvara või kui kõik aja jooksul ära kulutatud, kas siis lahusvara arvelt osteti auto või oli see korteri sissemaksuks vmt.

Seetõttu on üks võimalus lasta müügist saadud raha kohe eraldi kontole kanda ja millekski muuks seda kontot ei kasuta.

No et nt paned kirja: x korteri müügist saadud raha on lahusvara, mis asub kontol nr… ja kõik, mis selle raha eest soetatud, on ja lahusvara.

Aga siis tõesti ei tohi sinna juurdekandmisi teha, muidu tekib vaidlus, et kui ühisvara (sinu palk!) arvelt teed sinna kontole kandeid salaja ja hiljem midagi ostad, et mus ulatuses see ostetud asi ikkalahusvara on.

Võimalus on iga suure ostuga teha uus leping, aga see võib minna kulukaks lõpuks.

Mina olen üha enam veendumud, et mõistlik olekski täielikult lahusvara, kui küsimuse all varasuhete selgus ja enne abielu juba on juba kummalgi vara või varasemast lapsi. Mul endal on ka ühisvara+ abieluvaraleping kinnisaasja suhtes, just kärgpere tõttu, etkaitsta minu lahusvara arvelt tehtud kulusid. Aga aeg on edasi läinud, olen tegelenud usinalt investeerimisega ja ei meeldi mõte, et minu investeeringud on ühisvara ja kuuluvad mehe pärandvara hulka….Meil küll testament, aga selle eesmärk pole mehe last ilma jätta vaid ainult ühise kodupärimine tagada. Aga mingi hetk pean teema mehega taas tõstatama – pole veel enda jaoks mõelnud läbi, kas mõistlik on varasuhetes reguleerida või testamendiga (kuna me muidu toimime ikka ühise majapidamisena, siis mehe suhtes õiglasem tundub testament).

Kõige kindlam on müük ja uue kinnisvara ostmine teha selliselt, et müügiraha otseselt sinu kontole ei jõuagi. Kui järjest või praktiliselt järjest tehingud teha, siis saab rahad läbi notari deposiidi liigutada.

Teine variant on vormistada ost-müük ja seejärel abieluvaraleping selle kinnisvara või muu eseme osas.

Lahusvara kinnisvara puhul küsitakse abikaasa nõusolekut siis, kui vara on omandatud pärast 2015. aastat. Abikaasa tuleb lihtsalt kaasa võtta ja ega ta suurt muud seal ei teegi kui ütleb, et ta seal ei ela või et müügiga nõus on.

Rusikareegel on, et kui on endal olulises väärtuses vara enne abiellumist, on mõistlik teha lahusvara leping. Lihtsam edaspidi elada.

#3984013:

#3983131:

Ja kui sa nüüd müüma hakkad seda lahusvara korterit, siis arvesta, et su mehe nõusolekut võidakse ikka nõuda, kui on alust arvata, et tegemist võiks olla pere eluasemega.

Mul just oli samasugune tehing, mille kohta teemaalgataja küsib. Abikaasa nõusolekut notaris ei küsitud, sest tema sissekirjutus oli teisel aadressil, mitte müüdava kinnisvara omal. Ainult suusõnaliselt küsiti, kas tegu on pere eluasemega. Piisas vastusest, et ei ole ja müügiks abikaasa juuresolekut vaja polnud.

Huvitav, meil oli just sama seis, et mehe sissekirjutus teisel aadressil, aga ometi pidi ta olema notaris kaasas ja andma allkirja, et on müügiga nõus?

#3984039:

#3984038:

#3984013:

#3983131:

Ja kui sa nüüd müüma hakkad seda lahusvara korterit, siis arvesta, et su mehe nõusolekut võidakse ikka nõuda, kui on alust arvata, et tegemist võiks olla pere eluasemega.

Mul just oli samasugune tehing, mille kohta teemaalgataja küsib. Abikaasa nõusolekut notaris ei küsitud, sest tema sissekirjutus oli teisel aadressil, mitte müüdava kinnisvara omal. Ainult suusõnaliselt küsiti, kas tegu on pere eluasemega. Piisas vastusest, et ei ole ja müügiks abikaasa juuresolekut vaja polnud.

Huvitav, meil oli just sama seis, et mehe sissekirjutus teisel aadressil, aga ometi pidi ta olema notaris kaasas ja andma allkirja, et on müügiga nõus?

Kas tegemist oli sinu lahusvaraga? Sel juhul veider. Või notar oli lihtsalt ettevaatlik ja nõuudis rohkem kui pidi, et hilisemaid jamasid vältida.

Selle hilisemate jamade all mõtlesin seda, et notar arvestab võimalusega, et abikaasa võib ju hiljem kaebuse esitada ja öelda, et elas seal müüdaval kinnisvaral.

Meil seda varianti polnud, sest sama notari juures varemgi tehinguid tehtud ja ta teadis, et me seal ei elanud.

#3984039:

#3984038:

#3984013:

#3983131:

Ja kui sa nüüd müüma hakkad seda lahusvara korterit, siis arvesta, et su mehe nõusolekut võidakse ikka nõuda, kui on alust arvata, et tegemist võiks olla pere eluasemega.

Mul just oli samasugune tehing, mille kohta teemaalgataja küsib. Abikaasa nõusolekut notaris ei küsitud, sest tema sissekirjutus oli teisel aadressil, mitte müüdava kinnisvara omal. Ainult suusõnaliselt küsiti, kas tegu on pere eluasemega. Piisas vastusest, et ei ole ja müügiks abikaasa juuresolekut vaja polnud.

Huvitav, meil oli just sama seis, et mehe sissekirjutus teisel aadressil, aga ometi pidi ta olema notaris kaasas ja andma allkirja, et on müügiga nõus?

Kas tegemist oli sinu lahusvaraga? Sel juhul veider. Või notar oli lihtsalt ettevaatlik ja nõuudis rohkem kui pidi, et hilisemaid jamasid vältida.

Jah, see oli lahusvara, pärandus.