Naised, kes on lahutanud oma laste isast, kuidas ja kas olete leidnud taas elurõõmu? Olen 40+ naine teismeliste lastega, mees lahkus omal soovil pere juurest. Mul on küll oma töö ja hobid ja sõbrannad, tegelen selle kõigega edasi, aga samas tunnen, et hingelt olen pereinimene igati. Mulle nii väga meeldis pere eest hoolitseda, süüa teha, organiseerida väljasõite ja minipuhkuseid perele jms. Perega koos käimine oli alati nii vahva, minu lemmikmälestused. Nüüd enam selliseid puhkuseid ei saa planeerida, raha ei jätku selle jaoks. Midagi ikka saab ka sõbrannade peredega teha, aga see pole minu jaoks enam “täiuslk”. Pere on nüüd ikkagi poolik. On õhtud, kui lapsed on isa juures, siis on nii kurvalt vaikne… . Olen alati tahtnud oma perekonda, sest ise olen kasvanud emata-isata, vanaema käe all. Igatsesin alati, et minu lastel on isa ja ema ja mõnus soe hubane kodu. Pean nüüd kuidagi muud moodi mõtlena hakkama, et sellest kurbusest üle saada, aga kuidas leida see rõõm üles? Ma ei usu, et ma uue kaaslase leian, olen selline introvertsem, tagasihoidlik naine. Jagage oma kogemusi, lahutatud naised.
Teema: Lahutatud naistele
Mulle nii väga meeldis pere eest hoolitseda, süüa teha, organiseerida väljasõite ja minipuhkuseid perele jms. Perega koos käimine oli alati nii vahva, minu lemmikmälestused.
Ma tunnen sulle kaasa, aga tundub, et su mees mõtles teisiti. Ju talle ei tundunud nii vahva, sa lihtsalt ei saanud sellest aru.
Varsti on ka lapsed täiskasvanud ja kodust läinud, see aeg ei kesta niikuinii igavesti.
Neid inimesi, kellel pole täiuslikku peret, on selles vanuses küllalt. Leia nad üles, suhelge, lõbutsege, nautige elu.
Elus on hästi palju erinevaid etappe ja selline pereelu, kus ema Muumimammana kõige eest hoolitseb ja moosi keedab ning korraldab, saab nii või teisiti ühel hetkel otsa, kui lapsed suureks kasvavad ja iseseisvuvad. Sinul tuli see nüüd lihtsalt natuke varem ja teises järjekorras kätte. Saan aru, et kui isa-ema-lapsed on sinu jaoks olnud täiuslik ideaalne elumudel, siis on raske sellest ideaalist lahti lasta. Ometi on maailmas lugematu hulk inimesi, kes elavad teistsuguse peremudeli järgi ja on väga-väga õnnelikud. Kui oled isata kasvanud, siis võimalik, et nägid mehes ka teatud turvalisuse tagajat, vähemalt emotsionaalselt. Mis sa nüüd teha saad, on proovida muuta oma mõtlemist nii, et sa turvatunde iseenda seest üles leiad. See on täiesti võimalik ja kui oled seda kogenud, siis hakkab sulle meeldima, et sinu turvalisusetunne ei sõltu teistest inimestest enam, vaid ainult sinu enda sisemisest otsusest.
Mina leidsin oma tutvuskonnast hea mehe kellega nüüd ka abielus. Olen ise kohe 40 ja poleks uskunudki, et leian nii ruttu uue elu. Plaanisin nautida kauem vaba elu jne aga no armastus ei hüüa tulles.
Mina olen ka klassikalise peremudeli tüüpi, ei taha olla alfaemane vaid mulle meeldib jagada vastutust ja mõtteid. Meeldib teha koos mehega neid asju. Vallalise aeg oli ka tore aga pikalt ei viitsiks.
Pole kunagi pereemaks olemist nautinud ja nüüd, mil lapsed suured ja mehest lahus, elan oma unistuste elu. Täielik luksus.
kui see sind lohutab, siis sul vähemalt on see ideaalne pereelu olnud. paljudel pole sedagi pagasis.
Pole kunagi pereemaks olemist nautinud ja nüüd, mil lapsed suured ja mehest lahus, elan oma unistuste elu. Täielik luksus.
Miks sa siis üldse koosellu läksid ja lapsed said?
Täiesti müstika on sellised hüüatused. Inimene on ju vaba, oleksid võinud kogu elu enda tahtmise järgi elada.
Milleks oodata mehe ja laste lahkumist?
Tuleb leida tegevus, mis sõltuks sinust ja ainult sinust. See on suhtesõltuvus, mis hukutab kõik head suhted. Suhtes ei olda seetõttu, et üksi ei saa elatud, ikka üksi elades leiad elurõõmu ja siis leiad kellegi, kellega seda enda elurõõmu jagada. Elurõõm on vajalik juba enne suhtesse minekut. Kui suhe on mingi päästepaat, kus pärast seda elad rahulikult elulõpuni, siis see enamasti laguneb. Mis võiks olla see tegevus, mis sõltub sinust endast ja mis valmistaks sulle rõõmu? Kui ei ole sellist tegevust, mõtle see välja, õpi vastavad oskused ja anna minna.
#3563354: Pole kunagi pereemaks olemist nautinud ja nüüd, mil lapsed suured ja mehest lahus, elan oma unistuste elu. Täielik luksus. Miks sa siis üldse koosellu läksid ja lapsed said? Täiesti müstika on sellised hüüatused. Inimene on ju vaba, oleksid võinud kogu elu enda tahtmise järgi elada. Milleks oodata mehe ja laste lahkumist?
Sest siis oleks ta ilma ja iseenda silmis olnud õnnetu kibestunud vanatüdruk, keda ükski mees pole endale tahtnud… ja isegi “mees võib-olla aga lapsed peavad olema”-eluõpetuse kohaselt ei ole õnnestunud lapsi iseendale teha. Nüüd saab ta öelda, et tehtud-nähtud ja rahu majas ja eks lapsi tahavad paljud, ka need, kes seda pereelu niiväga ei naudigi.
Ja teiseks, ega enne päriselt ei tea, kas see sulle sobib või mitte, kui ära oled proovinud, eks ole.
Hakka ennast muutma ja uusi asju õppima. Tinder käima ja rohkem julgust! tee ka stiilimuutus, kysi lahedastelt nõu.
Muudkui materdatakse siin, et inimene on kindlasti suhtesõltlane, kui pärast pikka suhet ja pikaaegset harjumust olla mehega koos, nüüd õnnetu ja rõõmutu on.
Need on normaalsed tunded, inimesed! Inimese turvatunne ja tavapärane elumuster ju kadusid. See on suur elumuutus.
Oleks ju imelik, kui pärast pikaaegset suhet oleks täitsa ükskõik, kui kaaslane lahkub. Natuke kurb on, aga elu jätkub ikka samamoodi.
Pole kunagi pereemaks olemist nautinud ja nüüd, mil lapsed suured ja mehest lahus, elan oma unistuste elu. Täielik luksus.
Miks sa siis üldse koosellu läksid ja lapsed said?
Täiesti müstika on sellised hüüatused. Inimene on ju vaba, oleksid võinud kogu elu enda tahtmise järgi elada.
Milleks oodata mehe ja laste lahkumist?
Sest loll olin. Aga nii kohusetundlik, et lapsed kasvatasin toredateks iseseisvateks inimesteks ja pere hoidsin sinnamaani koos. Leian, et olen nüüd oma unistuste elu igati ära teeninud.
Hakka ennast muutma ja uusi asju õppima. Tinder käima ja rohkem julgust! tee ka stiilimuutus, kysi lahedastelt nõu.
Just! ISegi kooli võib uuesti minna.
mehega läksite ju lahku mingil põhjusel siiski.
polnud ju nii, et mees mingil hetkel otsustas heast suhtest minema jalutada.
tema jaoks siis ilmselt sinu hoolitsus ja kõik need minipuhkused ei olnud nii tore. kui tahad kellegi eest hoolitseda ja organiseerida, siis võta koer. usu mind, mees ei tule enam meeldegi.
