Teema: Lahutus Inglismaal. Kes teab uusi seadusi?

Kas sellist abielu ja lastesaamislepingut ei saa teha, et kui on lahutus, siis laps jääb minuga, ma ei pea hakkama kohtus vaidlema? Eeldusel, et ma olen ideaalne ema. Või ma pean kogu aeg abielu jooksul oma seljatagust kindlustama (tegelema rohkem lapsega, saama ta nö oma poolele, tegema karjääei), et ma oleks majanduslikukt ja emotsionaalselt isast üle, et lapse kasvatamisel valitaks mind.  Kas ma saan valida, et ma ei pea võõrastele hakkama oma hakkamasaamist demonstreerima ja keegi kolmas ei otsustaks kohtus, mis on mu lapsele parem?

Eeldan, et ma teen õige valiku, kuid kui eksisin, siis ma ei taha olukorda, kus mees mulle lapse kaudu kätte maksab, kui ma pole ise veel süüdi ka lahkuminekus. Ma tahan olla oma lapsele ema igal ajal, mitte nädala jagu või üldsegi mitte.

Kui ma neid tingimusi ei saa, siis ma oleks väga küüniline ja läheks vist spermapanka. Hiljem leiaks lapsele kasuisa, kui elu annab. Aga vähemalt ei saa mingi vale valik mehe näol mind emana terroriseeeida.

Kuidas naised on oma võimu käest lasknud ja ennast sisuliselt inkubaatoriks lasknud teha. Jah, mõistan, et lapse heaolu on kõige tähtsam ja vale valiku korral, peab talle isaga kontakt jääma. Kas keegi arvab veel nii nagu mina?

#3899022:

Kas sellist abielu ja lastesaamislepingut ei saa teha, et kui on lahutus, siis laps jääb minuga, ma ei pea hakkama kohtus vaidlema?

Laste jagamise kohta ei saa midagi isegi abielu-eelsesse prenup’i kirja panna, kuna kõik oleneb hetkeolukorrast sel ajal, mil lahutus toimub. Siis oleneb palju laste vanusest ja vajadustest, sellest, kes nende eest seni on hoolitsenud ja kelle juures neil paremad tingimused oleks jne.

Lapsel on seaduse silmis kaks täiesti võrdset vanemat. Seadus ei hooli sellest, et ema sünnitas ja imetas, see on lihtsalt bioloogiline fakt. Bioloogiat võetakse nii palju arvesse, et väikest beebit ei hakka keegi 50-50 jagama, aga suuremal lapsel on juba õigus mõlemale vanemale võrdselt.

Välismaalasega iialgi last ei saaks. Tulgu siia, teeme lapse, siis kolime tagasi, aga seal mitte. Ise tegin nii ja kõik ok. Mind ikka ähvardama keegi ei tule, et võtab mu lapse ära. Lasku ise jalga, kui tahab.

#3899140:

Välismaalasega iialgi last ei saaks. Tulgu siia, teeme lapse, siis kolime tagasi, aga seal mitte. Ise tegin nii ja kõik ok. Mind ikka ähvardama keegi ei tule, et võtab mu lapse ära. Lasku ise jalga, kui tahab.

Pole ju absoluutselt oluline, kus on laps sündinud ja mis kodakondsus on, ainus, mis tõesti loeb, on elukohariik. Kui sina Eestis sünnitasid, aga laps on nt Barbadosel kasvanud, siis Barbadosele ta ka jääb, kui sina lapse isast lahku lähed ja tahad koju tagasi tulla, aga isa ei luba lapsel riigist lahkuda.  Mu üks lapsepõlvesõbranna on Norras pantvangis niimoodi. Lapse isa peaaegu ei tegele lapsega, nii moe pärast, aga lapsel Eestisse kolida ei luba. Seega ema ei saa ka tulla, kuni laps on alaealine. Aga kui laps kasvab Norras üles, siis selge see, et ta pärast Eestisse kolida ei taha – sel naisel on vanemad lapsed ka, need on juba suured ja nende kodumaa on Norra, sest seal kasvasid nad üles, eks väiksega läheb samamoodi. Ühesõnaga – minu meelest on väga rumal luua suhe ja saada lapsi välismaal, sest selge on see, et enamasti oled sellega igaveseks Eestist läinud.

#3899050:

#3899022:

Kas sellist abielu ja lastesaamislepingut ei saa teha, et kui on lahutus, siis laps jääb minuga, ma ei pea hakkama kohtus vaidlema?

Laste jagamise kohta ei saa midagi isegi abielu-eelsesse prenup’i kirja panna, kuna kõik oleneb hetkeolukorrast sel ajal, mil lahutus toimub. Siis oleneb palju laste vanusest ja vajadustest, sellest, kes nende eest seni on hoolitsenud ja kelle juures neil paremad tingimused oleks jne.

Lapsel on seaduse silmis kaks täiesti võrdset vanemat. Seadus ei hooli sellest, et ema sünnitas ja imetas, see on lihtsalt bioloogiline fakt. Bioloogiat võetakse nii palju arvesse, et väikest beebit ei hakka keegi 50-50 jagama, aga suuremal lapsel on juba õigus mõlemale vanemale võrdselt.

Küsimus ei ole ju selles, et kas tal on vanemale õigus. Loomulikult on. Aga kas a la 1-aastase vedamine kahe kodu vahet on lapse huvides. Või seaduse silmis on? Kaotaks äkki bioloogilised sood üldse ära siis juba?  Mehed on ikka täitsa naisestunud tänapäeval. Milline normaalne isa nõuab seda 1-aastast nädalaks enda juurde? Naised on haaranud endale nii mehe kui naise rolli tänapäeval – teenida raha, pidada üleval kodu, sünnitada lapsi jne. Kokkuvõttes on võitjad ikka mehed. Naiselt eeldatakse oma kinnisvara, karjääri, aga ka lapsi. Ja ta ei või seejuures isegi soovida kogu aeg oma 2-aastase kõrval olla. Loodusseaduste vastu lähevad need tänapäeva seadused. Ema instinkt on hoida oma lapsi enda lähedal.

Edu ja jõudu sellele emale. Mina võitleks kogu hingest. Ei tohi lasta ennast mehel alla suruda.

Keegi ei olegi väitnud, et üheaastast hakataks 50-50 jagama ja kahe kodu vahet solgutama. Mina ütlesin ainult seda, et enne lapse saamist ei saa kokku leppida, kellega ta kunagi tulevikus lahutuse korral elama jääb ja kuidas hooldusõigust jagatakse, sest seda otsustatakse alles lahkumineku hetkel lapse heaolu silmas pidades.

Lahkuminek võib toimuda nii siis kui laps on ühene, seitsmene kui viieteistkümnene.

ei saadeta su sõbrannat kuhugi välja. mul mitu tuttavat töötasid enne ja töötavad rahulikult edasi. brexiti ajal pidid mingeid blankette täitma. nad on mõlemad hinnatud valgekraed.

Inglismaal oli paar aastat tagasi lugu mingist terroristist või taolisest kurikaelast, keda ei saadud riigist välja saata, sest tal oli seal perekond. Vaevalt siis normaalset ema hakatakse riigist välja viskama lihtalt lahutuse pärast. Lapsel on ju ka õigus perekonnale, olgugi ta siis lahus või mitte, aga ema ei tohi ära võtta.

#3899545:

Lähevad lahku, ema kolib lapsega teise korterisse, korter ju mehe nimel, elukool on see, pole midagi parata.

Ei taha see isa, et laps emaga mujale kolib. Tahab enda juurde jätta ja laps saab ema ainult külastada. Selline on ta soov. Aga ema pole nõus, et ta peab suuresti enda raha eest ostetud kodus välja kolima ja siis mees ähvardaski, et saadetakse üldse välja peale lahutust.

#3899689:

#3899545:

Lähevad lahku, ema kolib lapsega teise korterisse, korter ju mehe nimel, elukool on see, pole midagi parata.

Ei taha see isa, et laps emaga mujale kolib. Tahab enda juurde jätta ja laps saab ema ainult külastada. Selline on ta soov. Aga ema pole nõus, et ta peab suuresti enda raha eest ostetud kodus välja kolima ja siis mees ähvardaski, et saadetakse üldse välja peale lahutust.

Mees manipuleerib, haige mees.

#3899614:

#3899022:

Kas sellist abielu ja lastesaamislepingut ei saa teha, et kui on lahutus, siis laps jääb minuga, ma ei pea hakkama kohtus vaidlema? Eeldusel, et ma olen ideaalne ema. Või ma pean kogu aeg abielu jooksul oma seljatagust kindlustama (tegelema rohkem lapsega, saama ta nö oma poolele, tegema karjääei), et ma oleks majanduslikukt ja emotsionaalselt isast üle, et lapse kasvatamisel valitaks mind. Kas ma saan valida, et ma ei pea võõrastele hakkama oma hakkamasaamist demonstreerima ja keegi kolmas ei otsustaks kohtus, mis on mu lapsele parem?

Eeldan, et ma teen õige valiku, kuid kui eksisin, siis ma ei taha olukorda, kus mees mulle lapse kaudu kätte maksab, kui ma pole ise veel süüdi ka lahkuminekus. Ma tahan olla oma lapsele ema igal ajal, mitte nädala jagu või üldsegi mitte.

Kui ma neid tingimusi ei saa, siis ma oleks väga küüniline ja läheks vist spermapanka. Hiljem leiaks lapsele kasuisa, kui elu annab. Aga vähemalt ei saa mingi vale valik mehe näol mind emana terroriseeeida.

Kuidas naised on oma võimu käest lasknud ja ennast sisuliselt inkubaatoriks lasknud teha. Jah, mõistan, et lapse heaolu on kõige tähtsam ja vale valiku korral, peab talle isaga kontakt jääma. Kas keegi arvab veel nii nagu mina?

Saab teha nii, et lapse sünnil määrata, et lapse emal on ainuhooldusõigus.

Olen samal arvamusel. Tihti pole mehed sealjuures naise rasedusest vaimustuses ka.

Nii saab jah, et võtad rasedaks jäädes kogu vastutuse endale, teatad mehele, et sünnitad ja hakkad 100% hooldajaks üksi, mehelt midagi ei soovi.

See lahendus ei pruugi paljudele meestele vastumeelne olla, jätab kõigist kaasnevatest kohustustest vabaks.

#3899879:

Ei ole nii, vaid on nii, et Good Old England kaitseb vaid oma kodanikke. Harjuge ära sellega, see pole enam mingi EU liberastide maa.

Äkki ei võtaks sõna millegi kohta, millest sul aimugi ei ole?
Kui lapsega on siiamaani tegelenud ema, siis määrab kohus üsna kindlalt lapse elukoha ema juurde, isale jäävad külastuskorrad. Kodakondsus lapse hooldusõiguse puhul rolli ei mängi.

• #3898673:

  Kui naine on Inglismaal 9 aastat elanud, siis tal on “settled” staatus, mille ta pidi taotlema hiljemalt 30ndaks juuniks sel aastal, selleta ei oleks tal võimalik siin töötada. “Settled” staatusega (ehk siis elamisloaga) ei saa teda keegi maalt välja saata, isegi endine abikaasa mitte.

Miks 9? Ma sain oma Settled staatuse peale viit aastat, samamoodi kõik teised mu tuttavad kes taotlesid.

#3899879:

Tundub, et kohalikud siinsed tädid ikka endiselt võitlevad selle eest, et vähemalt olks teoreetiline võimalus olemas mõni briti poissmees seal kohapeal täis joota, seksida, laps saada ning pool kuningriiki, laps ja kodakondsus omale lihtviisil saada.

Ei ole nii, vaid on nii, et Good Old England kaitseb vaid oma kodanikke. Harjuge ära sellega, see pole enam mingi EU liberastide maa.

Loll oled või?

#3900094:

#3899685:

#3899617:

Inglismaal oli paar aastat tagasi lugu mingist terroristist või taolisest kurikaelast, keda ei saadud riigist välja saata, sest tal oli seal perekond. Vaevalt siis normaalset ema hakatakse riigist välja viskama lihtalt lahutuse pärast. Lapsel on ju ka õigus perekonnale, olgugi ta siis lahus või mitte, aga ema ei tohi ära võtta.

Väga kena, et emade eest ka keegi seisab tänapäeval. Tundub, et meesõiguslased hakkavad juba emadest üle sõitma. Laps tuleks saada siis endast madalamal tasemel inimesega, muidu ähvardab oma raha ja võimuga veel lapse ära võtta. Võtab uue naise ja laps jääb lapsehoidja kasvatada. Peaasi, et isa oleks olemas, ema on teisejärguline.

Kahjuks teevad seda enamus naised, lahku minnes võetakse lased endaga kaasa ja kui mees kohe ei sekku, on kohtus 0 lootust lapsed isal tagasi saada. Emad suudavad suurepäraselt lastega nii manipuleerida, et isegi kui kohus määrab suhtlemiskorra – siis on vastuseks – aga laps ei taha (kuigi isa on varasemalt koguaeg lapse elus osalenud). Kahjuks on ka selliseid lugusid ja mitte vähe.

Enamus naisi on ikka suur liialdus. Mõni psühhopaat jah teeb nii.