Teema: Lahutus ja suhtlemine

Tegu on lapse sünnipäevaga ja põhiküsimus on kuidas eksmees lapsega suhtleb? Kui isana ikkagi last armastab ja laps teda ja saavad omavahel läbi siis oleks üpriski ebaõiglane lapselt seda ära võtta. Isa päris niisama ei asenda.

#3169852:

Noh – tänu kirjale olen siiski aru saanud, et ma teda sinna koosviibimisele ei soovi. Pakun talle varianti, et osalegu laste peol ja saab aidata korraldamisega. Või veetku mõni muu päev lapsega.

Sinu otsus. Sinu kodu nagu ma aru saan.
Lihtsalt annadki teada, et ei soovi teda seal näha ja jutt lõppenud.

Arusaamatu on, miks selle otsuse tegemiseks perekooli heakskiitu vaja on?

kust ta üldse teab, et selline üritus toimub? kui sa teda sinna ei taha, siis ära sellist infot jaga.

#3169895:

#3169888:

kust ta üldse teab, et selline üritus toimub? kui sa teda sinna ei taha, siis ära sellist infot jaga.

Isa suhtleb lapsega telefonitsi.

Küsib lapselt mis me teeme ja kus me käime ja mis plaanis on.

Seetõttu ta teabki. Mina temale mingit infot ei jaga ega hakka jagamagi.

Lapsega pole isa kohtunud enam kui pool aastat. Ilmselt siin on erinevaid põhjuseid.

Mina seda elukat oma koju ei taha. Ja isa jälle ei taha last mitmeks päevaks oma hoolde võtta. Lisaks ei viitsi ta ka lapse transpordiga jamada.

Ka meie kooselu ajal ei viitsinud ta lapsega tegeleda ega tema asjadesse süveneda. Kui laps oli haige, siis oli see minu mitte meie või tema probleem. Kui laps küsis süüa, siis on see ema ja mitte isa probleem. Kui lapsel ratas katki, siis tema ei viitsi sellega tegeleda – viige teenindusse.

Selline mugav mees.

Sel juhul ma ei saa üldse aru, miks sa üldse kaalud tema küllatulekut? Ütledki, et sa oma kandilise peaga ei saa aru, miks nii väärtuslik mees nüüd pooleaastase viiteajaga oma mugavustsoonist välja ronib? Sinu kodu ei ole koht, kus isa saab võimaluse mängida isarolli. Isarolli saab ta eraldi lapsega etendada kuskil mujal ja palju tihedamini kui korra poolaastas. Ma ei kaaluks ka sellise jobu võõrustamast.

#3169918:

no kui ta ilma kutsumata kohale vajub lihtsalt lapse jutu peale, siis kohtledki teda nagu iga teist kutsumata külalist – viisakalt ja külmalt.

Ei pea kedagi oma kodus “kohtlema”. Annadki teada, et ta pole oodatud ja jutt on sellega lõppenud.
Näha ju on, et tema eesmärgid on hoopis midagi muud, kui lapse huvide eest seismine.
Kui ta aru ei taha saada, siis võik ju see vend talle seda öelda. Mis ta siis teeb, hakkab kaklema võI?

Minul poleks oma lapsele mingi probleem öelda, et teeme nii, et isaga saate kokku mõnel teisel päeval. Arvatavasti mu kooliealine laps ka teaks enam-vähem, millises seisus vanemate suhted on. Ega polegi vaja ju meest otsesõnu kiruda, lapsed saavad niisamagi aru, kui suhted ülearu soojad pole. Vähemalt minu tütar on küll kogu aeg saanud. Õnneks pole eks mingit sellist tsirkust teinud. Eks ainuke konks on nüüd asjas, kui su eksmees nüüd kiuslikult ütleb, et vot ainult see päev saan tulla ja teistel kohe kuidagi mitte!

#3169829:

Meie loos oli mees mõnitav, halvustav, üle sõitev inimene. Lisaks ka aastaid petmist töökaaslasega.

Kui mees lastega normaalselt läbi saab ja laps isa oma sünnipäevale ootab, siis mina oleksin üle ja lubaksin tal tulla. Aga üksinda, mitte koos uue kaaslasega, kui see olemas on.

Saan aru, et teie lahusolek on suhteliselt värske ja emotsioonid kõrged ning sinu jaoks mees ebameeldiv ja see kohtumine raske, aga kannataksin selle mõne tunni ära. Seda loomulikult juhul, kui laps isa näha tahab.

Olen ise lahutatud vanemate laps ja mina igal aastal ootasin, et isa minu sünnipäevale tuleks. Aastaid hiljem sain teada, et isa oleks tulnud, aga ema ei lubanud.

Minu jaoks ei oleks küsimustki. Tegelikult on mul endal ka selline kogemus täitsa olemas ja polegi kunagi küsimust olnud – mitte mingil tingimusel ei ole see inimene minu koju oodatud. Lapsega koos pidagu sünnipäeva enda juures oma sugulastega.

#3169862:

Kui laps on kooliealine siis on tal kindlasti oma arvamus, et kas tema tahab isa sinna või tahab isaga eraldi pidada. Või kuidas ja millal isaga pidada.

Eks sul ongi kaks valikut, kas teed nii nagu sa tahad või küsid ja arutad lapsega, kui laps tahaks siis seletadki, et aga kuidas oleks kui isaga eraldi pidada muul ajal.

Minu meelest on teemaalgatajal ka kaks valikut: kas öelda, et tulgu lapse isa sellele sünnipäevale, kus on lapse sõbrad, või viigu ise laps sünnipäeva puhul välja. See, et ta tuleks sellele sugulaste istumisele, küll pole valik. See, mida laps tahaks, ei puutu ka praegu asjasse. Laps ei ole ilmselt pädev hindama kõiki ebameeldivusi, mida isa emale oma kohalviibimisega võib põhjustada. Emapoolsete sugulaste seltsis lapse sünnipäeva tähistamine ei peaks küll olema ema jaoks piinav kogemus.

Ei tahaks uskuda, et see kõnestiil alles pärast lapsesaamist selliseks muutus…

läksin lahku mehest, kes tegi vaimselt ja füüsiliselt haiget. lastele püüab hea isa olla ja nende kaudu ka minuga suhelda. olen nõus suhtlema kirja ja telefoni teel.
lastele ütlesin, et ma ei soovi nende isaga ühes seltskonnas olla. esimese lapse sünnipäeva olime koos /nüüdseks 2 aastat lahus/, isegi lapsed said aru, et tunnen end väga halvasti ning käivad isaga süniipäeval eraldi väljas.
meest enda koju ei luba ja tema sugulaste poole ei lähe. mees küll räägib, kuidas võiks olla ikka sõbrad, aga mina ei suuda. /ühel hetkel muidugi lisandub klausel, et saame sõbrad olla kui mina vabandan/.
nii et ütlegi lastele, et ma ei saa ja taha teie isaga sõber olla. see ei tee issit halvemaks, lihtsalt meie suhe oli nii halb, et ma ole nõus temaga ühes seltskonnas olema.
jaksu

Ma ei mõista, kuidas saab anda nõu kannatada lapse õnne nimel ära veelkord ühe vaimselt vägivaldse inimese külaskäik.
Mitte mingil juhul! Miks see naine peaks seda veelkord taluma? On tehtud lõpuks otsus, lahku mindud ja nüüd peaksid olema piirid paigas: minu kodu on minu kodu ja mina otsustan, kes ja millal tuleb. Ükskõik, kellega on tegemist: minu isa, minu ema, vahet ei ole, kui Sa käitud minuga alandavalt, siis minu kodu uks on Sulle suletud!Kõik! Siin ei ole midagi läbi rääkida või mingeid ümmargusi põhjuseid tuua. Sellel naisel ei ole absoluutselt mitte mingit kohustust seda meest sinna lubada ja absoluutselt viimane aeg on piirid paika panna ja hakata end kehtestama! Kogu lapse sünnipäevast saab sellisel juhul eksmehe lõbustamise üritus, tema on peamine, kes sellest rahulduse saab, enamik teisi peab enda vaimset ja emotsionaalset tervist päevi turgutama. Kui talle öelda, et ta võib lapsega muul ajal kokku saada, siis ta võib isegi sellest loobuda, sest ta peaks sellisel juhul enda “repetuaarist” loobuma. Ma kardan, et lapse sünnipäev teda üldse ei huvita, lihtsalt hinges on nii suur piin ja seega vajadus seda harjumuspärasesse kohta maha laadida.
Ühesõnaga: EI! SUUR RASVANE EI! MITTE MINGIL JUHUL!
Ärge olge naeruväärsed! Lapse nimel? Mida see laps siit õpib? Et ema on kalts? Et eneseväärikus on midagi sellist, mida, noh, kui veab, siis saab omada???

#3174212:

Ühesõnaga: EI! SUUR RASVANE EI! MITTE MINGIL JUHUL!

Ärge olge naeruväärsed! Lapse nimel? Mida see laps siit õpib? Et ema on kalts? Et eneseväärikus on midagi sellist, mida, noh, kui veab, siis saab omada???

Laps õpiks, et ema on emotsionaalselt intelligentne inimene. Mis väärtus on ema uhkusel?? Mis väärtus on sellel, et ma ei lase seda meest oma koju lapse juurde, sest mul on mu eneseväärikus? Isiklikult suudan enda ego kõrvale heita lapse nimel.

Lihtsalt lisada sõbraks FB-s ei saa. Üks saadab sõbrakutse, aga teine peab selle ka aktsepteerima ehk vastu võtma. Miks sinu sugulased on massiliselt selle värdi sõbrakutseid vastu võtnud? Kas nad ei tea, kuidas ta sind kohtles? Siis räägi neile! Räägi oma vennaga ka, et ta mingil juhul selle tüübiga tegemist ei teeks! Pärast ongi neil mingi ühine äri. Rikub su venna elu ka ära nagu sinu oma.
Oma koju oma peole ma kutsun ainult mulle meeldivaid inimesi. Miks ma peaks oma koju, oma turvapaika, laskma ebameeldivaid inimesi? Lapse sünnipäeval saab isa osaleda mitmel muul moel. Laste sünnipäeval kaasa aitamine. Omaette kohtumine kolmandal päeval. Ei pea selleks tungima lapse ema uude koju.
Mina kirjutaks talle hästi külma ja viisaka kirja. Jumalapärast ei hakkaks emotsioonitsema. Midagi taolist: “Kuna sa kohtlesid mind meie abielu ajal väga halvasti ja oled minu jaoks äärmiselt ebameeldiv inimene, siis ma ei soovi sind oma koju.” Kõik. Punkt.