Teema: lahutus. lapsed jäävad ema juurde praegu, aga mis siis kui tulevikus soovivad isa juures elada?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas on kellelgi kogemust alljärgnevaga. Lapsed jäävad esialgu elama ema juurde, 10a ja 5a. Tegemist poistega. Mis siis saab, kui nad ühel hetkel otsustavad isa juurde kolida? Ma seda üldse ei välista, sest isa on kättemaksuhimulist tüüpi mees, kelle suurim rõõm oleks, kui lapsed tema juurde koliks. See vabastab teda automaatselt elatise nõudest ja loob tingimused, kus ta võib hoopis minult hakata elatist nõudma.

Ma ei välista, et ta loobki sellised tingimused, ideaalsed lastetoad, reisid, mänguasjad, võimalused, et lapsed tõepoolest ühel hetkel soovivadki ära isa juurde minna.[/tsitaat]

Aga lapsed jäävad ju sinu juurde. Ja iga päev, mis nad sinu juures on, seda rohkem saavad lapsed kinnitust, et tehku isa mida tahab, kuid sinu juures on nende kodu. Ja see ex võib sind ju elatisrahadega kiusata, kuid siis raiud aga seda, et kui ta isana lastest hoolib, siis maksab ta elatisraha.
Ja alguses mõnikord sul krihvatab, et aga äkki…, kuid siis elad rahulikult oma lastega edasi. Alguses lapsed võib-olla uudisimust või ilusate asjadega ostetaksegi isa juurde, kuid sina nüüd lood lastele turvalise kodu, tänu millele ei lähe nad püsivalt kuhugi. Sinu kasuks räägib see, et sina pakkusid oma lastele vanemaks olemist ja kodu igal ajal, mees aga loob uut kodu, mis pole laste kodu, sest seal võib olla uus naine (ka uued lapsed), mistõttu sinu kodu jääb alati laste tõeliseks koduks.

Mida sa paanitsed, kui mehel lastega hea läbisaamine, jumal, jumal, anna ometi võimalus kasvatada. Lapsed hakkavad sul külas käima ja sina maksad kenasti elatist. Milles probleem on?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Äääää…., et ma sünnitasin lapsed, et ex saaks neid kasvatada ja rõõmu tunda ning minule jääb elatise maksmise rõõm. [/tsitaat]

Seadus lähtub sellest, et lapsel on ema ja isa.

Tuhanded mehed on pidanud leppima olukorraga, kus kogu rõõm seisnebki ainult elatise maksmises.

Seda nimetatataksegi eluks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ausalt öeldes ei ole mul küll mingit huvi maksta elatist kuna mees oli see, kes teise naise leidis ja minema tõmbas.[/tsitaat]

Sa ei maksa elatist mitte mehele, vaid oma lastele.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No krt minu poolest oleks võinud normaalset pereelu edasi elada ja keegi ei peaks kellelegi mingit elatist maksma.[/tsitaat]

Rääkida ei anna mehega?

nii lolli naise juurest muidugi lasevad lisaks mehele ka lapsed jalga.

ma ka teismelisena läheks, kui isa juures paremad tingimused, raha ja reisid ning firmakad.

mark oleks koos mingi närvihaige mutiga vireleda.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ausalt öeldes ei ole mul küll mingit huvi maksta elatist kuna mees oli see, kes teise naise leidis ja minema tõmbas.[/tsitaat]

Enamike Eesti meeste igapäev lapsekasvatuses…maksa ja maksa
Ja siis te imestate, miks mehed ei maksa.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ei saa töesti aru,siin naistel muud pole kui elatist saada.ja kui ise peaks maksma hakkama,siis seda ei taheta teha mitte mingil juhul.kuidas siis lapsed hakkama peavad saama?ma arvan,et pooled naiwed siin annaks lapsed mehele kwsvatada,kui poeks elatist saada.
Kirjutad veel,et mees ise oli see kes lahkuda tahtis.egs hea naise juurest äraei joosta!!ja jälle probleem kui mees laste eest tahab hoolitseda!?
[/tsitaat]

Mina olen naine kelle juurest mees “ära jooksis”. Üldjuhul jäävad lapsed ema kätte. Mõnikord hooldusõigus jagatakse, kuid siis ei pea keegi kellegile maksma. Aga mina arvan nii, et kui üks naine loovutab oma lapsed, siis temast pole mingit elatise maksjat, sest see inimene on nii oma maailmavaate ning kogu elamiskorraldusega sassis.
Muuseas, mina ei loovutaks oma lapsi, kui exmees elatist ei maksaks. Küll jään endale kindlaks, et kui ta lahkus abielust, jättis lapsed mulle, siis rahaliselt peab ta vastutama jätkuvalt. Nii lihtne see ongi.
Muuseas, ei nõua mina mingeid hiigelsummasid. Kõik käib selle miinimumi piires. Ka kinnitan, et minu kulutused lastele on suuremad.
Ja siis sellest, et hea naise juurest ära ei joosta. Sul võib õigus olla. Küll paneb mind imestama, et selle jubeda naisega see vaene ja õnnetu mees elas väga pikalt, soovis lapsi saada ja rääkis tulevikust, kuid kui uus tibi vaateväljas, siis olin mina mõrd valmis, lapsed meenusid alles kunagi hiljem ning nüüd olen veel miski rahaahne ka. Tegelikult olen täiesti tavaline naine, kes soovib oma lastele parimat ning katsun oma eluga rahulikult ja õnnelikult edasi minna.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]hetkel lapsed jäävad minu juurde, mees võttis aega, et “sarvi maha joosta”. väidetavalt kindlat naist ei ole, aga selles ma veendun väga lähiajal. aga täna juba räägib elatise üle arutades, et vot varsti lapsed hoopis tema juurde kolivad ja mis siis saab…[/tsitaat]
Haa haa haa.
Kui uus naine on mängus, siis võid mürki võtta, et see arutamine ainult arutamiseks jääbki.
Uued naised ei salli eelmise elu lapsi, halvemal juhul keelavad neile ka elatist maksta – ole selleks valmis.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]nii lolli naise juurest muidugi lasevad lisaks mehele ka lapsed jalga.

ma ka teismelisena läheks, kui isa juures paremad tingimused, raha ja reisid ning firmakad.

mark oleks koos mingi närvihaige mutiga vireleda.[/tsitaat]
Idioot! Huvitav miks küll on isa juures paremad tingimused??? Kas mitte sellepärast, et issikene pole pidanud rase olema, sünnitama, lapsi kodus hooldama, jäädes kõrvale rahateenimisest ja karjäärist ning olles tööjõuturul tööandjate silmis luuser, kuna naisel on väiksed lapsed, kes pidevalt haiged ja kes sellist töötajat tahaks tööle võtta või talle head palka või palgatõusu võimaldada…. Meestel puuduvad igasugused takistused raha teenida, sellepärast neil ongi paremad palgad, elamistingimused, reisid jne. Sa, naiivitar, oleks pidanud üldse jääma sündimata.

Mõistan teema-algatajat täielikult. Soovitan teha kõik, mis sinu võimuses, et see tõprast mees leiaks kiiresti endale ühe mimmi, kes ta aja täielikult ära hõivaks ja kes poleks mingil tingimusel nõus su mehe väntsakaid oma koju lubama. Siis kaob mehel igasugune soov lapsi enda juurde võtta ja ta maksab sulle rõõmuga nõutud elatist, et sa neid ise kasvataksid. Nii juhtus minu eksiga. Meestel on lapsi vaja siis, kui neil elu igav. Kui elu aga uue mimmiga huvitavaks muutub, pole tal mingeid lapsi enam vaja koju jalgu töllerdama uuele naisele pahameelt valmistama.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Loomulikult on ebaõiglane naiselt mingit elatist nõuda, kuna naine on see, kes selle lapse üldse ilmale tõi, loobudes karjäärist ja oma sissetuleku kasvatamisest, millega mees samal ajal vabalt tegeleda sai. Täiesti absurdne on nõuda naiselt elatist, kes niigi on rahateenimisest just nimelt lapse saamise tõttu mehest viletsamas olukorras. Et naine siis tehku kõike: sünnitagu ja teenigu raha ka võrdselt mehega. Ja mees ainult teenib raha???

[/tsitaat]

Kaua siis naine selle sünnitamise seljas liugu võib lasta? Olen ise päris mitu last siia ilma toonud, aga see sünnitamise fakt küll nüüd minu meelest nii mainimist väärt pole. Lapsed on 10 ja 5, aga need palju aastaid tagasi toimunud 2 sünnitust mõjutavad karjääri igavesti?
Kui mees võtab lapsed enda juurde kasvatada, siis naine ju saabki oma karjäärile paremini pühenduda ja elatist maksta.

Normaalsel juhul lapsed on osa aega isa juures, osa aega ema juures ja keegi ei maksa kellelegi elatist. vanemad kolivad üksteisele piisavalt lähedale, et lastel oleks mugav emma-kumma juurest ikka koolis käia, näiteks nädal siin, nädal seal. lastel on võrdselt tähtis suhtlemine mõlema vanemaga ja need, kes kohe kisama hakkavad, et lapsel on vaja ainult ÜHT elukohta – siis te ei tea, mida te räägite, see on kibestunud ja kadedate eksnaiste jutt. Mina pole kibestunud ja olen niimoodi kenasti, koos eksiga, 2 last täiskasvanuks kasvatanud. Lisaks on neil olnud veel kolmas kodu – vanavanemate juures maakodu, kus viibida suviti ja nädalavahetustel. lastel on tänu sellele kõigiga head peresuhted, mitte mingisugust kahju pole sündinud. Ka pubeaeg möödus nendega rahulikult, väärtsuhinnangud on paigas ja mingit kardetud loksutamise sündroomi pole neil tekkinud.

Mina olen naine, kes “jooksis” mehe juurest lõpuks ära, kuna kodune olukord oli niii kohutav. Ütleme, nagu Pai naine. Teismelised poisid jäid isa juurde, sest seal oli suur mehe põlvest põlve pärandatud maja. Lapsed olid seal kogu aeg kasvanud. Isa suur rahakott oli maja ilusaks ehitanud ja mulle toonitati kogu aeg – näed, mida mina saavutanud olen. Nüüd kui ära olen, mustatakse mind kodus igatpidi, küll ei olnud elamine korras, küll üldse vastik inimene.
Jah, usun, et su eksmees võib tulevikus kenasti provotseerida, kui lapsed isa juured hakkavad käima ja elu helget poolt vaid näevad. Kodus ju ema käseb riided ära panna, ennast pesta, õppida vms.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kui sa iseendas igasuguseid vigu nägemast keeldud, siis see kohe 100% tähendab, et sul neid oli.
Mitte keegi ei usu, et sina olid see suur märter ja mees oli kurjuse kehastus. [/tsitaat]

Oeh! Üritasin vaid teema alatanud inimesele selgitada, et võib olla küll nii, et tulevikus lapsed ära ostetakse, nendega manipuleeritakse jne.
Minu lugu võib olla mõne teise teema juures…